Soomo Vabariik
(
soomo keelen
Suomen tasavalta
,
roodsi keelen
Republiken Finland
) om
Ouruupa
riik. Soomol ommaq piiriq
Roodsiga
odagu,
Norraga
poh'a ja
Vinnemaaga
hummogu puul. Soomost ule Soomo lahe lounohe jaas
Eesti
.
Soomo pindala (maisomaa ja siseviikogoq kokko) om 338 430,53 km². Uten merealloga om pindala 390 903,13 km². Soomo pindala kasus umbos 7 km² aastagan teno toolo, et maisomaa nosos. Pikuldo om kogo suuromb vaih
Hangol
ja
Utsjoel
(1157 km), lajuldo
Narpio Tojbyl
ja
Ilomantsil
(542 km).
Riigipiiri pikkus om 3940 km. Tuust 614 km om piir Roodsiga, 736 km piir Norraga, 1340 km piir Vinnemaaga ja 1250 km om viipiiri.
Soomo kuulus
1955.
aastagast
Utistunuisi Rahvido Organisatsiuuni
,
1969
. aastagast
OECE
-he ja
1973
. aastagast
OSCE
-he,
1995
. aastagast
WTO
-ho,
1995
. aastagast
Ouruupa Liito
,
1996
. aastagast
Schengeni ruumi
,
1999
. aastagast
ourotsuuni
.
4. mahlakuu paaval
2023
sai Soomost
NATO
liigoq. Soomo om alaq kirotanuq
Ky?to protokollilo
ja
Pariisi kliimaprotokollilo
.
Paalt viimadse ijaao, ku ijamassi poroholladso Soomo ala paalt arq kattoq, saio maa paale pinnakasvisto, mink peran naksiq kasuma vahambaq puhmaq ja lehepuuq. Paalt tuu levisi terve maa paale kooniq
Ijamereniq
petai
. Pia koik Lapi piirkunnaq, kon porohollaq kasusoq
suukooq
, olliq tuud aigo katoduq pedajamotsagaq.
Edimadseq inemiseq tulliq Suumo umbos 8850?8400 inne miiq aigo louno ja lounohummogu puult. Paalt mesoliitilist kivviaigo kuulu Soomo alatos aastagast 5200 ima matorjaalson motton kammkeraamiga kultuuri, mia kuundu
Poh'alahest
Uuralihe
. Kiviaol oll' paamane eloviis jahipidamine ja kallopuudmine. Om voimalik, et neoliitilidso kiviao lopun (nii 3200?1500 ima) naati Soomon edimaist korda ka maad harima ja elajit pidama.
Pronksiaol kave rannarahvas labi ka toisi
Odagumere
rahviidoga. Sisemaa inemiisi utehuseq olliq paamadselt Kesk-Volgahe ja Uuralihe. Ilmastu lats korrast kulmembas ja rahvast jai veidembas. Kogokunnaq olliq vaikuq ja arkeoloogiliidsi loudusside perra es oloq utiskundliidsi klasso. Ohkuso aol elli ranna paal mere veeren kogo veidemb monisada inemist. Terve Soomo paale kokko elli pronksiao keskpaigan umbos monituhat inemist. Toonaq ehitedi ka suuromb jago pronksiaolo loomuperaliidsi kivikalmit, mida om Soomon nii 10 000. Elopaigaq olliq vahambaq ku kiviaol ja rahvas liiko rohkomb.
Pronksiao kogo suuromb kultuurilino muutus oll' jahipidamise ja kallopuudmise paalt pollumajanduso paale minek. Alostusos tetti molombat korraga ? kauti jahin ja tetti maad. Kulm ilmastu es oloq maaharimisolo haa ja ponnumajanduso paale uleminek vott' kavva aigu.
Pronksitegemine levisi Suumo katolt puult: odagu poolo
Skandinaaviast
, vahtsido matussokombiidoga uten; Soome sise- ja poh'aossa hummogu puult. Soomo pronkskirviido tegemine naas' paale umbos 1300 ima. Pronksi tuudi
Volgast
ja Louno-Skandinaaviast.
Soomost lovvetuisi Illadso Ravvaao mooko
Edimadseq ravvast as'aq ni as'akosoq jovviq Suumo umbos 800?400 ima. Rannarahvalo joud' naid Odagumerelt, sisemaalo ja Poh'a-Suumo Ananjino-kultuuri piirist hummogu puult, ponksiaol sundunuide utehuisi kaudu.
Ravvaaol saiq maaharimino ja kar'akasvatus kogo hariligumbas elamisviies. Maaharimino tahend', et rahvast sundu rohkomb ja ka viikingiaol rahva hulk kasvi, inemiisi lats elama ka poroholladso Hame ja Savo piirkunda. Kuulnuisi inemiisi panti hauda uten asjo. Saami kiil havvu hillakeiste sisemaalt, tuu asomol naati pruukma soomo kiilt. Utiskunnan tekku hierarhia, majandusliguq ja sotsiaaldsoq vaihoq kasviq suurombas.
Rooma ravvaaol
ja
Suuro rahvidorandamise
aol kauti rohkomb labi
Baltimaio
ja
Skandinaaviaga
.
Katoligu uso
,
ristiuso
mojo laembalt levisi Suumo
11.
?
12. aastagasaal
.
Kar'alahe
levisi oigousk 12. aastagasaa alguson uten suuromba Novgorodi moovoimuga.
Edimane ilmasoda ja seoga tulnuq hadaq olliq pohjusis riigipuurdmiisis Vinne keisririigin. Soomo kuulut' hinda esiqsaisvas hindaperi vabariigis
6. joulukuu paaval
1917
. Samal aol oll' Soomo utiskund jagonuq raha ja sotsiaalso klassi poolost katos ? vaesombaq olliq inambuste verevide puult, rikkambaq valgido puult. Maailmasoa perast oll' Soomon ka puudus kogost elos tarvilidsost. Korra valvmisos tetti 1917. aastaga kevaja utsuseq, minkast saioq ildampa kats vainopuult.
Vahtsoaastakuun
1918
kasvi 1917. aastaga kevajast paale naanuq hoordmino verevide ja valgiso vaihol kodosoas. Soa algusos peetas
27. vahtsoaastakuu paiva
1918
. Soomo jagosi katos ? verevide vai Soomo Rahvavabariigi kaen oll' Louno-Soomo, valgido vai Soomo Senadi kaen oll' Vaasast paale Kesk- ja Poh'a-Soomo. Valgit tugosiq S'aksamaa keisri, verevit Novvokogo inamblaseq. Soan oll' 200 000 suumlaist ja 20 000 sodurit muialt, pall'oq naist olliq allialidseq ja naasoq. Valgoq voitsoq soa. Kodosoan kuuli kokko umbos 37 000 inemist.
Verevagaq nuuq maaq, mia paalt
talvosota
vindlaisi katte latsiq. 1956. aastagal Soomo sai Soomo tagasi Porkkala.
Paaartikli:
Talvosoda
Aastagal
1938
tekk'
Novvokogoliit
edimaist korda mitteammotilidso soovi saiaq umalo maa-alla
Kar'ala maakaala
paal. Soomo olo-os tuuga noun. Jargmadse aasta suguse, ku
toono ilmasoda
oll' paale naanuq, noud' Novvokogoliit Soomo kaest soavaebaaso
Hankon
ja maad Kar'ala maakaala paal. Samasugudsoq noudmisoq tekk' Novvokogoliit ka
Baltimailo
. Soomo olo-os noun ja Novvokogoliit alost' sota
1939
. aastaga martekuu lopun. Soda loppi
1940
. aasta urbokuun rahulepungiga, Soomo pidi vindlaisile andma hulga maad Kar'alast ja Lapimaast.
Paaartikli:
Jakusoda
Ka rahuaol es oloq Sooma ja Novvokogoliido haad labisaamist. Samal aol saio labikaumine s'akslaisiga korrast parombas, Soomo pand' umist miihist kokko ka Vaasa-SS (
Waffen-SS
) pataljoni. Ku S'aksamaa alost' 1941. aastaga 22. piimakuu paaval Novvokogoliido vasta runnakut, oll' ka Soomo naidega uten, luuton tagasi saiaq vanno Soomo maid ni ka toosoq odagumeresoomo rahvaq Suuro-Soomo ala tuvvaq. 1944. aastagas olliq vindlaseq jo piiri takan tagasi ja Soomol tull' kaotus vasta vottaq. Tuu tahend', et Soomo jai suurost hulgast maast ilma, pidi Novvokogoliidolo valla andma koik inneskidseq Novvokogoliido kuakundlasoq, naide siahn ka
ingerisuumlasoq
, ja masma 300 000 000 ameeriga dollarit "okupiirmisega tettu kah'o" iist. Papro paal saio Soomo luvvaq, a fakilidson motton jaie Soomo riik pusuma ja vindlaisil es onnostuq tuust Novvokogo liidovabariiki tetaq.
Soomo om parlamentaarno vabariik. Riigipaa om vabariigi president, kia valitas okvavalimiisigaq kuvvos aastagas. Presidendil olo-oiq kuikiq pall'o voimo.
Presidendis valiti 2012. ja 2018. aastagal
Niinisto Sauli
ja paaministri
Marini Sanna
.
Luik om Soomo rahvustsirk
Soomo om uts maailma poh'apoolitsombit riike. Veerand Soomo alast om poh'apolaarjoono takan.
Soomon om:
- 188 000 jarve, mink suurus om 500 m² vai inamb,
- 56 000 jarve, mink suurus om 1 ha vai inamb,
- 81 000 meresaart, mink suurus om 100 m² vai inamb,
- 98 000 saart sise viikogodon.
Pielineni jarv Koli riigipargin
Soomo kogo pikemb jogi om
Kemijoki
(483 km). Kogo korgomb magi om
Halti
(1324 m).
Soomon om viis laani (inne 1997. aastakka oll' 12 laani) ja uts autonuumno maakund.
Tahtsambaq majandusharoq ommaq puu- ja metalituustus, telekommunikats'uun ja eelektririisto tuutmino.
Soomo majanduso lipulaiv om olnuq
Nokia
.
Soomon elas umbos 5,5 mill'onit inemist. Rahva tihehus om keskmadselt 18 inemist ruutkilomiitre paale. Rohkomb ku kolmasosa Soomost om poh'apuulsost nabajoonost poh'a puul, a suuromb jago rahvast elas maa lounoosan. Ule mill'oni inemise elas paaliinan ja seo umbre, pall'o rahvas elas ka
Tamperen
,
Turun
ja
Oulun
.
Valamailt Suumo lannuide osa rahvastikust om Ouruupa Liidon vahambit, a seo om nosnuq 90. aastist. Soomo inemiisist umbos 4%-l om muu maa kuakundsus, suuromb jago naist ommaq
vindlaseq
ja
eestlaseq
. Suumlasoq esiq laavaq paamadselt
Ruutsi
, suuromb minek oll' 1960.-70. aastil.
- Soomo kuakundlasoq 95,16 protsenti (5 257 663)
- Eesti
kuakundlasoq 0,92 protsenti (50 860)
- Vinne
kuakundlasoq 0,52 protsenti (28 528)
- Iraagi
kuakundlasoq 0,25 protsenti (13 943)
- Hiina
kuakundlasoq 0,18 protsenti (9 825)
- Roodsi
kuakundlasoq 0,14 protsenti (7 983)
- Tai
kuakundlasoq 0,14 protsenti (7 772)
- India
kuakundlasoq 0,12 protsenti (6 751)
- Afganistani
kuakundlasoq 0,12 protsenti (6 666)
- Suuria
kuakundlasoq 0,12 protsenti (6 579)
- Somaali
kuakundlasoq 0,12 protsenti (6 444)
- Vietnami
kuakundlasoq 0,11 protsenti (6 350)
Soomo pohisaaduse perra ommaq Soomo riigikeeleq
soomo
ja
roodsi
. Soomo kiil om imakiil 87,3% ja roodsi kiil 5,2% rahvast. Soomo on
Ungari
ja Eesti man uts kolmost riigist, mink riigikiil om
soomo-ugri kiilkunnast
. Roodsikiilne rahvas elas paamadselt louno puul mere veeren ja
Ahunamaal
. Suumo jaaseq ka
kar'ala
ja kolmo
saami keele
?
inarisaami
,
poh'asaami
ja
koltasaami
? aoluulidsoq konolomispiirkunnaq.
Ristiusk
joud' Suumo
12. aastagasaal
. Suumlaisi rahvauso komboq aost enne ristiusko pussuq viil alalo
19. aastagasaaniq
.
2020. aastaga lopun kuulu 67,8% rahvastikust evangiilsehe-lutorlikku kerikuhe. Noid, kinkal es oloq keriklikku kuulumist, oll' 29,4%.
Soomo suurombaq liinaq rahvaarvu poolost saisoga.
31. joulukuu paava
2021
.
Sannankaumine om Soomo tahtsambit kombit
Laemban motton om Soomo olnuq koik aig odagumaio kultuuri piire seen. Kultuuri ommaq kogo inamb mootanuq
katoligu
ja
lutori usk
. Vanombit mootuisi om andnuq S'aksa ja Roodsi, mink osas om Soomo olnuq nii 700 aastakka. Hummogu-Suumo ja Kar'alahe tull' oigouso mootuisi. Viimatsel aol om soomo kultuuri kogo inamb mootanuq
ameeriga
ja rahvidovaiholino
popkultuur
. Suumlasoq esiq arvasoq hinda kultuuri tahtsambis naudussis
sanna
,
sissu
ja luudusligihust. Teedaq om, et Soomon elas Jouluvana (
Joulupukki
).
Soomon om kir'otot soomokeelitsit raamatit
kirakeele
tegemisest
16. aastagasaal
paale,
19. aastagasaaniq
kirotodi paamadselt onno usokirandust ja saaduisi. Soomo kirakeele ja soomokiilse kiranduse esas peetas
Agricola Mikaeli
. Soomo rahvueeposo
Kalovala
kokko saadnuq
Lonnroti Elias
alost' soomokiilse ilokirandusega ku pand' kirja
kar'alakiilsit
rahvalaulo. Soomokiilse romaanikirandusele alosopandja oll'
Kivi Aleksis
ku ta and'
1870
. aastagal valla
"Saidse velle"
.
Commons
Kaeq artikli
kotsilo ka Wikimedia Commonsi kogost.