Haigus

Allikas: Vikipeedia

Haigus ( kreeka ν?σο? nosos 'haigus', 'tobi', ladina morbus ) on organismi ehitusliku terviklikkuse voi talitluse halve , mis pohjustab haireid organismi tegevuses. Organismi all tuleb moelda nii taim- kui ka loomorganismi (sealhulgas ka inimest).

  • Haiguse biomeditsiinilise mudeli kohaselt on haiguse pohjuseks kas valised etioloogilised tegurid ( fuusikalised , keemilised , bioloogilised , psuhhogeensed ) voi sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psuhhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist maaraval pohjuslikul teguril.
  • Haiguse biopsuhhosotsiaalses mudelis on bioloogiliste tegurite korval kindel koht ka psuhholoogilistel ja sotsiaalsetel teguritel ning haigus kujuneb valja sotsiaalsete , psuhholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Sellest mudelist lahtudes peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psuhholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse moju hinnangut, et objektiivselt maarata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi .

Juriidilises mottes tahendab haigus sama mis tervisekahjustus ? see on inimese kehalise voi vaimse heaolu hairituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab valjaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.

Haigus teaduses [ muuda | muuda lahteteksti ]

Humaanmeditsiinis tegelevad haigustega seotuga paljud teadusharud: patoloogia , nosoloogia jpt.

Ajaloolised kontseptsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]