Tapsustuslehekulg on Vikipeedias loodud selleks, et kaks voi enam sama nimega, kuid sisuliselt erinevat teemat ei satuks konflikti.

Vikipeedia eduka tootamise aluseks on siselinkimine. On lihtne linkida naiteks lehekuljele [[Funktsioon]]: Funktsioon . Kuid kas moeldakse funktsiooni matemaatikas, filosoofias, bioloogias, programmeerimises voi hoopis midagi muud?

Tapsustuslehekulgedel on uks kindel eesmark: lasta lugejal valida erinevate lehekulgede vahel, mis voiks asuda sama pealkirja all.

Pole vaja luua tapsustuslehekulge voi viidata tapsustuslehekuljele, kui ei ole segaduse tekkimise ohtu. Kusige endalt: kui lugeja sisestab soovitava artikli nime ja vajutab nuppu "Mine", kas nad ootaksid monda neist lehekulgedest, mis on tapsustuslehekuljel? Tapsustuslehekuljed ei ole otsingunimekirjad ? pole vaja lisada lehekulgi, mis uksnes sisaldavad osa otsitavast pealkirjast, kui segadust ei saa tekkida.

Erinevaid tahendusi saab kirjeldada mitmel erineval viisil.

• "Vordne" tapsustamine: koik artiklid saavad erineva nime (vaata naidet: funktsioon ): tekib lihtne nimekiri, mis viitab neile kindlatele artiklitele, voib-olla selgitades erinevusi.
• "Peamise teema" tapsustamine: kui uks tahendus on selgelt domineeriv, jaab see "oigele" lehekuljele, mille pealkiri on ilma sulgudes tapsustuseta. Selle lehekulje ulaosas on siis lingid teistele tahendustele. Kui neid sekundaarseid tahendusi on liiga palju (rohkem kui kaks-kolm), tehakse lehekulg kujul Pealkiri (tapsustus) . Naide: peamine artikkel on liikumine fuusikas ehk mehaaniline liikumine ja ulejaanud tahendused on loetletud tapsustuslehel liikumine (tapsustus) .

Tapsustuslehekuljed on enamasti loetelud, mis tahendab, et need tuleb vormistada kooskolas loetelude vormistamise keelereeglitega.

Variant A : terve loetelu on uks suur lause. Sel juhul tuleb silmas pidada, et:

• loetelu algab kokkuvotva lauseosaga, mille lopetab koolon;
• iga loeteluruhm peab koos kokkuvotva lauseosaga olema loetav omaette lausena;
• iga loeteluruhm algab vaiketahega;
• kui loeteluruhmade loppu panna kirjavahemark, on see koma voi semikoolon, misjuhul terve loetelu loppu kaib punkt.

Variant B : loetelu koosneb eraldiseisvatest lausetest.

• Kokkuvottev avalause pole vajalik, ent kui see olemas on, kaib selle loppu punkt.
• Koik loeteluruhmad algavad suure tahega.
• Kui loeteluruhmade loppu panna kirjavahemark, on see punkt.

Kirjavahemargid voib loeteluruhmade vahele panemata jatta, kui on taidetud jargmised tingimused:

• ruhmad on luhikesed
• ruhmad on numbri voi tahe asemel tahistatud mone kujunduselemendiga (kriipsud, tapid, tarnid)

Loetelu vormistamise keelereeglitega saad lahemalt tutvuda siin .