Banglade?
(
beng
.: ????????
B?ngl?de?
[?baŋla?de?] ≪bengalan ma≫), tauz' oficialine nimituz ?
Banglade?an Rahvahaline Tazovaldkund
(
beng
.: ?????????????? ????????
Gonoprod??tontr? B?ngl?de?
), om pen' valdkund
Azijas
i?eze pindan modhe. Sen palidn da kaiki? suremb lidn om
Dakk
.
Vn 1971 26. paival kevaz'kud Banglade? tedi?toiti i?eze ripmatomudes
Pakistanaspai
, sil-?o vodel tal'vkun 16. paival Pakistan tundi?ti necen ripmatomuden.
Valdkundan Konstitucii
[3]
(
beng
.: ???????
Sambidh?na
) tuli vaghe vn 1972 4. paival kul'mkud, se om udi?tadud znamasi?e?ti vl 1986 i om vages mohembai?idenke vajehtusidenke.
Banglade? sijadase
Brahmaputra
- (pavago om D?amun) da
Gang
- (pavago nimitase Padm:aks) jogiden suhi?ton randoil.
Valdkund om marounoi?
Indijanke
paivlaskmas, pohjoi?es da paivnouzmas (rounan piduz ? 4142 km), muga?o
Mjanmaranke
suvipaivnouzmas (271 km). Uhthine rounoiden piduz om 4413 km. Randanpird ? 580 km. Valdkundan suvi?ed randad laini?tab
Indi?en valdmeren
Bengalijan laht
.
Uhthine pind om 148 460 km², sida kesken kuivman pind ? 130 170 km², saum vezid ? kahesandez (18 290 km²). Kaiki? korktemb ?okkoim om
Moudok
Mjanmaran rounal, sen pa om 1052 m u.m.t. korktusel.
Lodnuseli?ed varad oma
londuseline gaz
, vaghine
mahuz
,
mec
,
hil'
.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine
parlamentine
tazovaldkund. Valdkundan pamez' om prezident (
beng
.: ?????????? ??????????
Banglade?er Ra??ropoti
), han paneb paministrad radsijha videks vodeks.
Parlament om uks'kodine Nacionaline Suim (
beng
.: ?????? ????
D??t?ja Sangsada
) 350 uhtnijanke, kaik rahvaz vali?eb 300 hei?pai videks vodeks, vol 50 sijad kvotirui?e nai?iden taht. Parlament paneb prezidentad radnikusele videks vodeks i voib heitta handast radmaspai kahtel anel koumespai.
Banglade?an parlamentan uhtnijoiden jargenduseli?ed vali?endad oliba vn 2018 30. paival tal'vkud. Prezident om
Abdul Hamid
vodes
2013
kevaz'kun 20. paivaspai.
?eih Hasina
om pandud paministran radsijha vn 2009 6. paival vilukud da radab tahasai, muga?o oli sil-?o radsijal vll 1996?2001.
Administrativi?-territorialine jagand
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
Kacu kirjutuz:
Banglade?an administrativi?-territorialine jagand
.
Valdkund jagase nimitadud kaiki? suremban lidnan modhe sei?emeks administrativi?eks agjaks (
bibhag:aks
). Ned alajagasoi? 64 umbrikoks (
zil:aks
,
(d)zel:aks
).
Vl 2011 valdkundan elajiden lugu oli 142,319,000 ristitud. Kaiki? suremb ristiti?t om nugud' (8. sija mail'mas).
Banglade?as eladas
banglade?alai?ed
, hei?pai enamba 98% oma
bengalijalai?ed
. Religijan modhe (vn 2011 rahvahanlugemine):
islamanuskojad
? 90,4% (valdkundaline religii),
induistad
? 8,5%,
buddistad
? 0,6%,
hristanuskojad
? 0,4%, toi?ed uskojad ? 0,1%.
Lidnad-millionerad ezilidnoidenke (vl 2008):
?ittagong
,
Khuln
,
Narajangand?
. Lidnalai?iden pala om 38,2% (2020).
Vl 2009 Banglade?an paeksport oli erazvui??ed
sobad
(laz 70%),
puvill
(21%); toine eksport ?
merenproduktad
(2%),
nahkad
,
d?ut
,
lang
. Vodele 2012
sobad
vajehtiba
puvillad
eksportas tauzin.
- ↑
Banglade?an ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Banglade?an pind // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Banglade?an Konstitucijan tekst
constituteproject.org
-saital.
(angl.)