Nepal

Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund
????? ???????????? ???????? ?????
*(Sanghija Lokt?ntrik Ganatantra Nep?l)*
Flag ;	Valdkundznam ;
Palidn	Katmandu
Elajiden lugu ( 2018 )	29,717,587 ristitud
Pind	147,181 km²
Kel'	nepalan ( nepali )
Valdkundan pamez'	Bidhja Devi Bhandari
Paministr	Khadga Prasad ?arma Oli
Religii	induizm , buddizm
Valut	nepalan rupii (NPR)
Internet-domen	.np
Telefonkod	+977
Aigvo	UTC +5:45

Nepal ( nepali : ????? Nep?l ), tauz' oficialine nimi ? Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund ( nepalan kelel : ????? ???????????? ???????? ????? Sanghija Lokt?ntrik Ganatantra Nep?l ), om valdkund Suviazijas . Sen palidn da kaiki? suremb lidn om Katmandu .

Nepal sijadase kaksiden kaiki? tiheda?ti elanzoittud maiden keskes mail'mas ? Kitain da Indijan keskes.

Nepal om magima, kaiki? korktemb valdkund mail'mas. Territorijan enamba kaht videndest sijadase korktusil 3000 m u.m.t. da sen ulemb.

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Valdkundan aluz om pandud vn 1768 25. paival suguz'kud kuti Nepalan kunigahuz. Vn 2008 28. paival semendkud tedi?toitihe tazovaldkundan ohjandusen formad Nepalas kunigahusen sijas.

Valdkundan ezmaine Konstitucii oli vages vspai 1948. Nugudlaine sei?emenz' lugul Konstitucii ^[2] tuli vaghe vn 2015 suguz'kun 20. paival Kahtenden Konstituci?en suiman (601 ezitajad) patandan modhe. Se kandi Nepalad suril'mvaldkundaks da vajehti pordaigali?t vn 2007 Konstitucijad.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Valdkund om rounoi? Kitainke pohjoi?es (rounan piduz ? 1236 km), Indijanke suves (1690 km). Uhthine rounoiden piduz ? 2926 km. Nepal om mererandatoi valdkund.

Nepalan reljef om magikaz tauzin. Korktuz li?adab suvespai pohjoi?he. Kaiki? korktemb ?okkoim om D?omolungm -magi, 8848 metrad valdmeren pindan pal. Kaiki? madalamb ?okkoim om Kan?an Kalan , 70 metrad valdmeren pindan pal.

Territorii da sen klimat alajagasoi? voihe korktusiden modhe. Om 6 vod:

suves ? tropine (korktused 1200 metrhasai). Nece om Gang -jogen alangi?ton pohjoi?pala;
sid' subtropine (1200..1900 m);
magiden ven vo (1900..2800 m);
vilu vo (3000..4000 m);
al'pi?ed nitud (4000..5200 m);
jan zon (5200..7000 m), igahi?en lumen zon (7000 metrad da sen ulemba).

Znamasine jogi om Karnal , kaiki? suremb jarv om Rar .

Londuseli?ed pavarad oma vezi , gidroenergii , raudkivend ; toi?ed varad ? vas'k , kobal't , cink , kvarc , mec .

Politine sistem [ vajehta | vajehtada tekst ]

*Singha Durbar* (≪Levan pert'kulu≫) om Nepalan ohjastusen i?tundsija Katmandus .

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund ajiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pamez' om prezident. Parlament vali?eb prezidentad kudeks vodeks. Uks' varaprezident om hanele abhu. Parlament vali?eb ohjastusen paministrad-ki.

Parlament om kaks'kodine Federali?en parlament. Ulakodi om Rahvahaline suim, mulutab 59 uhtnijad. Alakodi om Ezitajiden kodi 275 uhtnijanke.

Vl 2017 26. kul'mkud i 7. tal'vkud Nepalan vali?endad oliba valdkundan parlamentan alakodihe, vn 2018 7. paival uhokud ? ulakodihe. Vl 2015 redukun 28-29. paivan prezidentan jargvali?endad oliba parlamentas, Bidhja Devi Bhandari sai vagestust (oti 327 anid 549:spai) da kandihe Nepalan ezmai?eks nai?eks-prezidentaks. Ohjastusen paministr om Khadga Prasad ?arma Oli vs 2015 redukun 12. paivaspai.

Administrativi?-territorialine jagand [ vajehta | vajehtada tekst ]

Kacu kirjutuz: Nepalan administrativi?-territorialine jagand .

Vspai 2015 kaik sei?eme agjad om valdkundas. Nomeruihe niid ende (agjad nomer 1..7), jal'gmaine Ko?i Prade?-agj sai nimitust vn 2023 kevaz'kule.

Edel vn 2015 Konstitucijad Nepalas oli 14 zonad ? agjad, alajagatihe niid 75 umbrikoks. Uhtenzoittihe zonoid vidhe statisti?he regionha: Keskregion, Paivnouzmaine, Paivlaskmaine, Keskpaivlaskmaine, Edahaine Paivlaskmaine.

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nepalas eladas nepalalai?ed . Vl 2014 valdkundan ristiti?t oli 30 986 975 elajad. Ristiti?tos vai?e laz 14% oma lidnoiden elajad, no li?adab heiden palaha kaiku??en voden 3,5 %.

Mamankelen modhe (2011): nepali ? 44,6 %, maithali ? 11,7 %, bhod?puri ? 6,0 %, tharu ? 5,8 %, tamang ? 5,1 %, nevar ? 3,2 %, bad?ika ? 3,0 %, magar ? 3,0 %, doteli ? 3,0 %, urdu ? 2,6 %, avadhi ? 1,9 %, limbu ? 1,3 %, gurung ? 1,2 %, baitadeli ? 1,0 %, toi?ed keled ? 6,4 %, marhapanendata ? 0,2 %. Kaik om 123 mamankel't valdkundas. Anglijan kel' om opendusen da torguindan levitadud kel'.

Uskondan modhe (2011): induistad ? 81,3 %, buddistad ? 9,0 %, islamanuskojad ? 4,4 %, kirantad ? 3,1 %, hristanuskojad ? 1,4 %, toi?ed uskojad ? 0,6 %, religijan marhapanendata ? 0,2 %.

Toi?ed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemi?en modhe ^[3], surembaspai penembha): Biratnagar , Pokhar , Lalitpur ( Patan ).

I?anduz [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nepalan paeksport om maplodud (14 %), raud da teraz lehthil, torvil da vanuimel (13 %), sobad (laz 12 %), lang villaspai (11 %), kourad (8 %); toine eksport ? kived (3 %), sudaiveded (3 %), parfumerii da muil (3 %), ?ai (2 %), vas'k , aluminii . Indii om papartnor torguindas (eksportan dai importan laz pol't).

Valdkundan tahoiden galerei [ vajehta | vajehtada tekst ]

Katmandu (2015)
Katmandu (2014)
Bhaktapur
Patan
Gimalajad (2007)
Gimalajad (2007)
Mustang (2015)
Rispoudon umbriradmine vl 2013

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

↑ Nepalan ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ? Cia.gov . (angl.)
↑ Nepalan Konstitucijan tekst constituteproject.org -saital. (angl.)
↑ Preliminary Result of National Population Census 2011 (Vn 2011 rahvahanlugemi?en ezirezul'tatad). ? National Planning Commission Secretariat, Central Bureau of Statistics (CBS), Government of Nepal ( cbs.gov.np ). (angl.)

Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nepalan Federali?en parlamentan portal ( parliament.gov.np ). (nepali) (angl.)
Nepalan ohjastusen oficialine portal ( nepal.gov.np ). (nepali) (angl.)
Nepalan prezidentan oficialine sait ( presidentofnepal.gov.np ). (nepali) (angl.)

Nepal Vikiaitas

	Azijan valdkundad
	Azijan valdkundad Afganistan \| Araban Uhtenzoittud Emiratad (AUE) \| Armenii \| Azerbaid?an ¹ \| Bahrein \| Banglade? \| Brunei \| Butan \| Egipt ² \| Filippinad \| Gruzii ¹ \| Indii \| Indonezii ³ \| Irak \| Iran \| Izrail' \| Japonii \| Jemen ² \| Jordanii \| Kambod? \| Kazahstan ¹ \| Katar \| Kipr ¹ \| Kirgizstan \| Kitai \| Korejan Rahvahali?-Demokratine Tazovaldkund \| Korejan Tazovaldkund \| Kuveit \| Laos \| Livan \| Malaizii \| Mal'divan Sared \| Mjanmar \| Mongolii \| Nepal \| Oman \| Pakistan \| Paivnouzmaine Timor \| Saudan Arabii \| Singapur \| Sirii \| ?rilank \| Tad?ikistan \| Tailand \| Turkanma ¹ \| Turkmenistan \| Uzbekistan \| Venama ¹ \| Vjetnam
	¹ Om Evropas muga?o. ² Om Afrikas muga?o. ³ Om Valdmerimai? muga?o.

[1] Nepalan ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ? Cia.gov . (angl.)

[2] Nepalan Konstitucijan tekst constituteproject.org -saital. (angl.)

[3] Preliminary Result of National Population Census 2011 (Vn 2011 rahvahanlugemi?en ezirezul'tatad). ? National Planning Commission Secretariat, Central Bureau of Statistics (CBS), Government of Nepal ( cbs.gov.np ). (angl.)

[1]

[2]

[3]