See artikkel vajab toimetamist . (September 2006) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves (2012)
4. Eesti president
Ametiaeg 9. oktoober 2006  ?  10. oktoober 2016
Eelnev	Arnold Ruutel
Jargnev	Kersti Kaljulaid
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg 2004?2006
Eesti valisminister
Ametiaeg 1999?2002
Eelnev	Raul Malk
Jargnev	Kristiina Ojuland
Eesti valisminister
Ametiaeg 1996?1998
Eelnev	Siim Kallas
Jargnev	Raul Malk
Eesti Vabariigi suursaadik USAs , Mehhikos ja Kanadas
Ametiaeg 1993?1996
Isikuandmed
Sunniaeg	26. detsember 1953 (70-aastane) Stockholm , Rootsi
Erakond	Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kuni 2006) parteitu (2006?)
Alma mater	Columbia ulikool Pennsylvania Ulikool
Autogramm

Toomas Hendrik Ilves (sundinud 26. detsembril 1953 Stockholmis ) on Eesti poliitik ja diplomaat , endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006?2016.

Aastatel 2004?2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Parast teise ametiaja loppu laks ta kulalisteadurina toole Stanfordi ulikooli .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomas Hendrik Ilves sundis Stockholmis eesti pogenike Endel (1923?1991) ja Irene Ilvese (1927?2018) ^[1] perekonnas. Isa Endel oppis Stockholmi Tehnikaulikoolis inseneriks. Ema Irene tootas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast oppis Stockholmi Ulikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. ^[2] Pere kolis Ameerika Uhendriikidesse 1957 . aastal. 1962 . aastal said nad USA kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. ^[3]

Hariduskaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1972 ? 1976 USA -s Columbia ulikool ? psuhholoogia
• 1978 Pennsylvania ulikool lopetas samal erialal magistrikraadiga

Ametikohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1974 ?1979 Columbia Ulikooli psuhholoogiaosakonna assistent-uurija
• 1979 ?1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele opetaja ja asedirektor
• 1981 ? 1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor
• 1984 ?1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi ^[4] teadur-analuutik ^[5] , ^[6]
• 1988 ?1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor
• 1993 ?1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos
• 1996 ? 1998 ja 1999? 2002 Eesti Vabariigi valisminister
• 1999 Riigikogu liige
• 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige
• 2004 ?2006 Euroopa Parlamendi liige
• 2006?2016 Eesti Vabariigi president

Poliitiline karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

1997 . aasta lopus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda , mis uhines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed . Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond uhines Moodukatega , tekkinud erakonna Rahvaerakond Moodukad aseesimees, seejarel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Moodukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks .

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse .

Esimene ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina [ muuda | muuda lahteteksti ]

2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 haalteenamuse ehk 68 haale asemel molemas voorus 64 haalt, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 haalt), ei votnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president Arnold Ruutel , ules alles valimiskogus .

Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthaalt ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Ruutel kogus 162 haalt, margistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthaalte enamust ehk vahemalt 173 haalt.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette joudnud USA valisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevoitu ja voimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart , keda ta nimetas "Eesti Hugo Chaveziks " ja "odavaks populistiks".

Avaldatud ettekannete jargi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga oelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad jareldasid, et peamised pohjused, miks ta kandideeris Arnold Ruutli vastu, oli see, et Ilvese sonul pole Ruutli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Ruutlit voita. ^[7] Presidendi sonul on tegemist memo koostaja tolgendusega. ^[7]

Teine ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand . Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses haaletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 haaletussedelit tunnistati aga kehtetuks. ^[8]

Parast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times ´i arvamuslehel rundas Ilves Krugmani teravalt ool vastu 7. juunit Twitteri kaudu, markides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible." ^[9] Sundmus leidis laialdast kajastamist meedias. ^[10]

Visiidid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valisvisiidid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Lati president Vaira V??e-Freiberga , 16. oktoober 2006, Riia , toovisiit
2. Soome president Tarja Halonen , 16. oktoober 2006, Helsingi , toovisiit
3. Ungari president Laszlo Solyom , 22. ? 23. oktoober 2006, Budapest , toovisiit
4. Leedu president Valdas Adamkus , Poola president Lech Kaczy?ski , Lati president Vaira V??e-Freiberga, 5. ? 6. november 2006, Vilnius , toovisiit
5. Gruusia president Mihheil Saaka?vili , 22. november 2006, Thbilisi , toovisiit
6. NATO tippkohtumine 28. ? 29. november 2006, Riia, toovisiit
7. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt , 30. november 2006, Stockholm , toovisiit
8. Belglaste kuningas Albert II , 20. detsember 2006, Brussel , toovisiit
9. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel , 9. ? 12. veebruar 2007 , Munchen , toovisiit
10. Soome president Tarja Halonen, 14. ? 16. marts 2007, Helsingi, riigivisiit
11. Gruusia president Mihheil Saaka?vili, 7. ? 9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi , riigivisiit
12. T?ehhi president Vaclav Klaus , 4. ? 6. juuni 2007, Praha , toovisiit
13. Madalmaade kuninganna Beatrix , 15. juuni 2007, Amsterdam , toovisiit
14. USA president George W. Bush , 25. ? 27. juuni 2007, Washington , toovisiit
15. Lati president Vaira V??e-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, toovisiit seoses Lati presidendi ametiaja loppemisega
16. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia , 8. ? 11. juuli 2007, Madrid ja Barcelona , riigivisiit
17. Gruusia president Mihheil Saaka?vili ja spiiker Nino Burd?anadze , 20. ? 21. jaanuar 2008 , Thbilisi, toovisiit
18. Iirimaa president Mary McAleese , 14. ? 16. aprill 2008, Dublin , riigivisiit
19. Venemaa president Dmitri Medvedev , Soome president Tarja Halonen ja Ungari president Laszlo Solyom, 27. ? 30. juuni 2008, Hanto-Mansiisk , toovisiit ( Soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress )
20. Poola president Lech Kaczy?ski, 1. ? 3. august 2008, Varssavi , toovisiit
21. Gruusia president Mihheil Saaka?vili koos Poola president Lech Kaczy?ski, Leedu president Valdas Adamkus ja Ukraina president Viktor Ju?t?enko , 12. ? 13. august 2008, Thbilisi, toovisiit
22. Sloveenia president Danilo Turk ja Montenegro president Filip Vujanovi? , 11. ? 14. september 2008, Ljubljana ja Podgorica , toovisiit
23. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II , 15. ? 17. oktoober 2008, London , toovisiit
24. Saksamaa president Horst Kohler , 23. oktoober 2008, Berliin , toovisiit
25. Lati president Valdis Zatlers ja Gruusia president Mihheil Saaka?vili, 1. november 2008, Riia, toovisiit
26. Poola president Lech Kaczy?ski, 10. ? 11. november 2008, Varssavi, toovisiit
27. Aserbaid?aani president ?lham ?liyev , 12. ? 15. jaanuar 2009 , Bakuu , riigivisiit
28. Poola president Lech Kaczy?ski, 23. ? 25. jaanuar 2009, Varssavi, toovisiit
29. Horvaatia president Stjepan Mesi? , 16.? 18. marts 2009, Zagreb , ametlik visiit
30. Leedu president Valdas Adamkus ja Lati president Valdis Zatlers, 27. marts 2009, ?iauliai , toovisiit (NATO laienemise 5. aastapaeva uritustel)
31. Serbia president Boris Tadi? , 9. mai 2009, Zurich , toovisiit (Saint Galleni majandus- ja poliitikasumpoosionil)
32. Ameerika Uhendriikide president Barack Obama , 9. ? 16. juuni 2009, San Francisco ja Washington, toovisiit World Affairs Council is
33. Itaalia president Giorgio Napolitano , 13. ? 15. juuli 2009, Rooma , ametlik visiit
34. Portugali president Anibal Cavaco Silva , 19. ? 23. juuli 2009, Lissabon , toovisiit
35. Ungari president Laszlo Solyom, 4. ? 5. oktoober 2009, Budapest , toovisiit
36. Makedoonia president Gjorge Ivanov , 13. ? 14. oktoober 2009, Skopje , ametlik visiit
37. Serbia president Boris Tadi?, 14.?16. oktoober 2009, Belgrad , ametlik visiit
38. Lati president Valdis Zatlers ja Leedu president Dalia Grybauskaite , 24. oktoober 2009, Riia, toovisiit
39. Poola president Lech Kaczy?ski, 7. ? 8. november 2009, Varssavi, toovisiit
40. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Lati president Valdis Zatlers, 16. detsember 2009, Vilnius, toovisiit
41. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Lati president Valdis Zatlers, 10. ? 11. marts 2010, Vilnius, toovisiit (Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapaeva tahistamisel)
42. Ameerika Uhendriikide president Barack Obama, 9. ? 10. aprill 2010, Praha, toovisiit
43. Turgi president Abdullah Gul , 15. ? 18. aprill 2010, Ankara ja ?stanbul , ametlik visiit
44. Serbia president Boris Tadi?, 18. aprill 2010, Belgrad , toovisiit
45. Poola presidendi kohusetaitja Bronisław Komorowski , 19. ? 20. aprill 2010, Krakow , eravisiit (Lech Kaczy?ski matusel)
46. Venemaa president Dmitri Medvedev, 9. mai 2010, Moskva , toovisiit (Teise maailmasoja Euroopa lahingute loppemise 65. aastapaeva uritustel)
47. Poola president Bronisław Komorowski, 19. ? 20. mai 2010, Varssavi, toovisiit
48. Turgi president Abdullah Gul, 15.?18. aprill 2010, Ankara, toovisiit
49. Islandi president Olafur Ragnar Grimsson , 9. ? 12. juuni 2010, Reykjavik , riigivisiit
50. Iisraeli president Shim'on Peres , 27. ? 29. juuni 2010, Jeruusalemm , riigivisiit
51. Leedu president Dalia Grybauskaite, 1. juuli 2010, Vilnius, eravisiit (Endise president Algirdas Brazauskas matusel)
52. Poola president Bronisław Komorowski, 8. ? 9. september 2010, Varssavi, toovisiit
53. Namiibia president Hifikepunye Pohamba , 22. september 2010 ja Ungari president Pal Schmitt , 24. september New York , toovisiit
54. Afganistani president ??mid Karzay , 4. oktoober 2010, Kabul , toovisiit
55. Austria president Heinz Fischer , 22. ? 24. november 2010, Viin , ametlik visiit
56. Kuningas ja kuninganna Carl XVI Gustaf ja Silvia , 18. ?20. jaanuar 2011, Stockholm, Enkoping ja Uppsala , riigivisiit
57. Lati president Valdis Zatlers, 28. veebruar 2011, J?rmala , toovisiit
58. Trilateraalse Komisjoni aastakonverents, Ameerika Uhendriigid, 7. aprill ?10. aprill 2011, toovisiit
59. Raadio Vaba Euroopa 60. aastapaeva konverents, Munchen , 28. aprill ? 30. aprill 2011, toovisiit
60. Johannes Paulus II ondsaks kuulutamise tseremoonia, Vatikan , 1. mai 2011, toovisiit
61. Euroopa Liidu e-tervise tooruhma esimene koosolek, Budapest, 9. mai ? 11. mai 2011, toovisiit
62. Kesk-Euroopa presidentide ja Ameerika Uhendriikide riigipea kohtumine ning Krzysztof Pendereck , Poola, 26. mai ? 30. mai 2011, toovisiit
63. Gruusia opositsioonierakondade liidrid ja peaminister Nika Gilauri , Tbilisi , 4. juuli ? 6. juuli 2011, toovisiit
64. Euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine, Brussel , 20. juuli ? 21. juuli 2011, toovisiit
65. Tarkvarafirma Erply kulastamine, New York, 19. september ? 25. september 2011, toovisiit
66. Konverents "Euroopa Liidu Idapartnerlus ? autoritaarse re?iimi ja demokraatia vahejaam", Visby , 30. september ? 2. oktoober 2011
67. Lati president Andris B?rzi?? ja valitsusjuht Valdis Dombrovskis , 11. oktoober 2011, toovisiit
68. Soome president Tarja Halonen, peaminister Jyrki Katainen ja valisminister Erkki Tuomioja, 17. oktoober 2011, toovisiit
69. Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapaeva konverents ja Siim Kallas , Brussel , 18. oktoober 2011, toovisiit
70. Rahvusvaheline e-lahenduste ja kuberkaitse konverents, London, 31. oktoober ? 2. november 2011
71. Poola president Bronisław Komorowski ja valisminister Radosław Sikorski , 9. november ?10. november 2011, toovisiit
72. Leedu president Dalia Grybauskait? ja peaminister Andrius Kubilius, 15. november ? 16. november 2011, toovisiit
73. ...
74. Lati president Andris B?rzi?? , 5. juuni ? 7. juuni 2012, riigivisiit

Visiidid Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19. ? 20. oktoober 2006, Tallinn, riigivisiit
2. Ameerika Uhendriikide president George W. Bush , 28. november 2006, Tallinn, toovisiit
3. Jaapani keiser Akihito , 24. ? 25. mai 2007 , Tallinn, riigivisiit
4. Monaco vurst Albert II , 7. ? 8. veebruar 2008, Tallinn, toovisiit
5. Leedu president Valdas Adamkus , 29. ? 30. aprill 2008, Tallinn, riigivisiit
6. Madalmaade kuninganna Beatrix , 14. ? 16. mai 2008, Tallinn ja Kuressaare , riigivisiit
7. Belglaste kuningas ja kuninganna Albert II ja Paola , 10. ?12. juuni 2008, Tallinn ja Vodja , riigivisiit
8. Turgi president Abdullah Gul , 10. oktoober 2008, Tallinn, toovisiit
9. Tad?ikistani president Emomali Rahmon , 13. veebruar 2009, Tallinn, toovisiit
10. Lati president Valdis Zatlers , 7. ? 8. aprill 2009, Tallinn, riigivisiit
11. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia , 4. ? 5. mai 2009, Tallinn, riigivisiit
12. Leedu president Dalia Grybauskaite , 8. oktoober 2009, Tallinn, toovisiit
13. Montenegro president Filip Vujanovi? , 10. november 2009, Tallinn, toovisiit
14. Gruusia president Mihheil Saaka?vili , 20.? 21. jaanuar 2010 , Tallinn, toovisiit
15. Aserbaid?aani president ?lham ?liyev , 6. ? 8. aprill 2010, Tallinn, riigivisiit
16. Ameerika Uhendriikide riigisekretar Hillary Clinton , 23. aprill 2010, Tallinn, toovisiit
17. Soome president Tarja Halonen , 4. ? 5. mai 2010, Tallinn, riigivisiit
18. Serbia president Boris Tadi? , 13. ?14. september 2010, Tallinn, ametlik visiit
19. Saksamaa president Christian Wulff , 28. september 2010, Tallinn, toovisiit
20. Makedoonia president Gjorge Ivanov , 24. oktoober 2010, Tallinn, ametlik visiit
21. Rumeenia president Traian B?sescu , 12. ? 13. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit
22. Kasahstani president Nursultan Nazarbajev , 20. ? 21. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit

Toovisiidid Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Ida-Virumaa ( Aseri , Narva , Sillamae ), 14. november 2006

Tunnustus ja tiitlid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1998 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass ^[11]
• 1998 Kreeka Auordeni suurrist ^[12]
• 2001 Prantsusmaa Auleegioni ordu suurohvitserikraad ^[13]
• 2004 Lati Vabariigi Kolme Tahe orden
• 2004 Riigivapi III klassi teenetemark ^[14]
• 2006 Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemark ^[15]
• 2006 Suurbritannia Bathi ordeni ruutli suurrist (ule antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006)
• 2007 Jaapani Lindiga Krusanteemi Suurorden (ule antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007)
• 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden ^[16]
• Lati uliopilasorganisatsiooni Austrums auliige
• 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden (ule antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007)
• 2007 Thbilisi ulikooli audoktor (8. mail 2007) ^[17]
• 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (ule antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007)
• 2008 Riigivapi ketiklassi teenetemark (andmise otsus 2007, ule antud 2008) ^[18]
• 2008 Madalmaade Lovi Ordeni suurrist (ule antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008)
• 2008 Leedu Vytautas Suure ordeni kett
• 2009 Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist
• 2009 Lati Vabariigi Kolme Tahe ordeni kett
• 2010 Gruusia Puha Juri Voidu Orden (ule antud president Mihheil Saaka?vili toovisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010)
• 2010 pressivaenlane
• 2011 Rumeenia Tahe Rahvusliku ordeni kett
• 2011 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
• 2011 Kasahstani Sopruse (Dostyk) ordeni I klass
• 2013 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass ^[19]
• 2013 ettevotluse sober
• 2013 Maksumaksja sober
• 2014 Norra Kuningriigi Puha Olafi ordeni Suurrist ^[20]
• 2016 pressivaenlane
• 2018 Eesti Kaubandus-Toostuskoja I klassi aumark
• 2024 Aastate eurooplane (Euroopa Komisjoni Eesti esindus andis tiitli president Ilvesele markimisvaarse panuse eest Eesti teekonda Euroopa Liidus viimase 20 aasta jooksul).

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi valisminister ^[21] .

Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim . ^[22]

USA-s elades oppis Ilves 13-aastaselt Fortranis programmeerimist oma matemaatikopetajalt. Hiljem oppis ta programmeerimist ka ulikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et koik inimesed peaksid programmeerida oskama. ^{[23] [24]}

Ameerikas solmitud abielust psuhholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan Ilves (sundinud 1987 ) ja Juulia Kristiine Ilves ( 1992 ). ^{[ viide? ]} Luukas Kristjan avaldas parast keskkooli lopetamist soovi kohe Eesti kaitsevakke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseata?ee USAs soovitas tal ulikooli astuda. Aastal 2009 lopetas ta Stanfordi Ulikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning laks seejarel aega teenima. ^{[ viide? ]}

Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga . Aastal 2003 sundis neil tutar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada. ^{[ viide? ]}

7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus latlanna Ieva Kupcega . ^[25] 2. jaanuaril 2016 solmiti Halliste kirikus toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu. ^[26] 28. novembril teatati, et neil sundis poeg Hans Hendrik Ilves. ^{[ viide? ]} Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest. ^[27]

BBC ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend.

Toomas Hendrik Ilves oli Wellesto liige.

Publikatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse ^{[ viide? ]} .

2006. aastal ilmus Ilvese konede ja kirjutiste kogumik "Eesti joudmine", mille koostas Ilvese nounik Olari Koppel . ISBN 9985-3-1275-9

Filmid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ilves mangis korvalosas 2007 esilinastunud filmis " Jan Uuspold laheb Tartusse ". Filmis mangis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. ^[28]

Arma talu skandaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Arma talu#Arma talu skandaal

12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et OU Ermamaa sai 2006. aastal Ettevotluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu voetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli markimisvaarne, sest teistelt ajavahemikus 2004?2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevotjatelt kusiti toetus taielikult tagasi. EAS pohjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul voorustatud arvukalt valiskulalisi ja mitteametlikke kulalisi.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Arma talu
• Presidendi sonavoistlus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koned [ muuda | muuda lahteteksti ]

• president.ee: Koned
• Eesti valispoliitika minevik, olevik ja tulevik Tartu Ulikooli aulaloeng, 30. aprill 1998
• Toomas Hendrik Ilves: Igauhest ei pea saama eestlast EPL, 22. november 2008
• Presidendi kone Tartu rahulepingu 89. aastapaeval Postimees, 2. veebruar 2009
• Toomas Hendrik Ilves: Kui jatame koik selle, mis vale EPL, 25. veebruar 2009
• Ilves: meie ees seisab iseseisva elu tahtsaim valik Postimees, 20. august 2010
• Vabariigi president Jaan Tonissoni Instituudi juubelikonverentsil 21.04.5011 Tallinnas
  • President Ilves: vabakond on parim kaitsesust autoritaarsuse vastu Postimees
• Toomas Hendrik Ilvese kone vabariigi aastapaeval ERR, 24. veebruar 2014
• Kazimir Pulanski fondi Vabaduse Ruutli autasu omistamisel Aleksei Navalnoile 5. oktoobril 2021

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Toomas Hendrik Ilves

Tsitaadid Vikitsitaatides: Toomas Hendrik Ilves

• Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel
• Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookis
• Toomas Hendrik Ilves Twitteris
• Toomas Hendrik Ilvese bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis

Meedias

• Teet Korsten , "Toomas Hendrik Ilves: "Oleme liiga kaua uritanud luua Eestist miinimumriiki"" Pohjarannik, 23. veebruar 2006
• "Ilves pani sonad kaante vahele" Postimees
• Kalev Keskula : "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!" Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006
• Urmet Kook : "Toomas Hendrik Ilves: lopetame hala, et oleme vaikesed ja meist ei soltu midagi" Eesti Paevaleht, 23. detsember 2006
• Arvo Uustalu : "Presidendi joulutemp: Ilves jattis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata" Ohtuleht, 29. detsember 2008
• "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama uhtekuuluvustunnet" Postimees, 29. detsember 2008
• Priit Pullerits : "President Ilves annab nou president Obamale" Postimees, 7. jaanuar 2009
• Kerttu Kaldoja : "President Ilves soidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu votma" EPL, 23. jaanuar 2009
• "President kutsub inimesi ules koolitundi andma" Postimees, 6. veebruar 2009
• Sulev Valner , Sulev Oll : "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte motlema valimislubadustest" Maaleht, 9. aprill 2009
• Aivar Viidik , Sulev Oll: "President: Eestit ei voi muuta rahvuspargiks" Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu)
• Kart Anvelt , Vallo Toomet : "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus" Eesti Paevaleht, 19. veebruar 2011 (intervjuu)
• "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves" Muurileht, marts 2014
• Peeter Jarvelaid : "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris" Parnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19.
• Sten Tamkivi : "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad loimida Euroopat" Diplomaatia, oktoober 2017
• "Toomas Hendrik Ilves 70: koige tahtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks naen ohumarke" Eesti Ekspress, 26. detsember 2023

v r Eesti presidendid
Vabariigi President	Konstantin Pats (1938?1940)
Peaministrid Vabariigi Presidendi ulesandeis eksiilis	Juri Uluots (1940?1945)   · August Rei (1945?1963)   · Aleksander Warma (1963?1970)   · Tonis Kint (1970?1990)   · Heinrich Mark   (1990?1992)
Vabariigi Presidendid	Lennart Meri (1992?2001)   · Arnold Ruutel (2001?2006)   · Toomas Hendrik Ilves (2006?2016)   · Kersti Kaljulaid (2016?2021)   · Alar Karis (2021?)