1988

Sundinud 1988 ? Surnud 1988 ? Viimased sundmused maailmas ? Aasta paevad

? | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
? | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
?? | ? | 1984 | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | ? | ??

1988. aasta ( MCMLXXXVIII ) oli 20. sajandi 88. aasta.

Sundmused maailmas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaanuar [ muuda | muuda lahteteksti ]

...

Veebruar [ muuda | muuda lahteteksti ]

12. veebruar ? 1988. aasta Musta mere rammimisjuhtum : NSV Liidu fregatt Bezzavetnoi rammis Mustal merel Noukogude territoriaalvetes tahtlikult USA sojalaeva USS Yorktown . USA vaitis, et Yorktown oli lihtsalt labisoidul.
13. ? 28. veebruar ? toimusid XV taliolumpiamangud Calgarys Kanadas .
20. veebruar ? Magi-Karabahh otsustas eralduda Aserbaid?aani NSVst , algatades Magi-Karabahhi soja .
29. veebruar ? avaldati dokumendid, mis toestasid Kurt Waldheimi seost Teise maailmasoja ajal toimunud kuuditamistega.

Marts [ muuda | muuda lahteteksti ]

13. marts ? ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Nina Andrejeva kirjutis " Ma ei saa loobuda pohimotetest ".
14. marts ? maailmas tahistati esimest korda pii paeva .

Aprill [ muuda | muuda lahteteksti ]

14. aprill ? USA sojalaev USS Samuel B. Roberts soitis Iraani meremiini otsa.

Mai [ muuda | muuda lahteteksti ]

8. mai ? Francois Mitterrand valiti teiseks ametiajaks Prantsusmaa presidendiks.
14. mai ? Stockholmis toimus XI Eesti laulupidu Rootsis .
15. mai ? Noukogude-Afganistani soda : Noukogude vaed hakkasid Afganistanist taanduma.

Juuni [ muuda | muuda lahteteksti ]

10. ? 25. juuni ? Laane-Saksamaa voorustas Euroopa meistrivoistlusi jalgpallis . Euroopa meistriks tuli esimest korda Holland .
23. juuni ? NASA teadlane James Hansen tunnistas senatis , et Maa kliima soojeneb.
26. juuni ? Noukogude Liidu juudid tulid Moskva tanavale, et nouda oigust emigreeruda, kuid miilits viis nende juhi paari minuti jooksul ara.
27. juuni ? Pariisis hukkus Gare de Lyoni rongionnetuses 56 inimest.

Juuli [ muuda | muuda lahteteksti ]

6. juuli ? Pohjamere Suurbritannia sektoris toimus maailma esimene naftaplatvormionnetus , kui gaasilekke tottu plahvatas Piper Alpha naftaplatvorm. Onnetuses hukkus 167 inimest.

August [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. august ? Noukogude sojavaevoimud avalikustasid USA kaitseministrile Frank Carluccile uue ulisalajase pommitaja loomise plaani.
20. august ? Iraani-Iraagi soda loppes kehtima hakanud relvarahuga.
28. august ? Ramsteini lennuetenduse katastroofis hukkus 70 inimest ja 346 sai vigastada.

Sundmused Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

5. jaanuar ? EKP KK buroo otsus "natsionalismi ilmingutest Eestis."
15. ? 16. jaanuar ? EKP Keskkomitee poliitharidusmajas Tallinnas toimus Eesti NSV kolhoosnike 3. kongress 842 delegaadi osavotul. (Kaks varasemat kongressi olid toimunud novembris 1948 ja oktoobris 1969.) Kongress valis Eesti NSV Kolhooside Noukogu ja uleliidulise kongressi delegaadid. "Eesti NSV kolhoosnike III kongress toetab taielikult NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumil alustatud revolutsioonilisi umberkorraldusi meie paljurahvuselises riigis, mis on suunatud sotsialismi ulesehitamise leninlike pohimotete jarjekindlale elluviimisele."
21. jaanuar ? 14 kodaniku uleskutse Eesti Rahvusliku Soltumatuse Partei (ERSP) loomiseks, eesmargiks Eesti iseseisvus ja kommunistliku re?iimi lopp.
28. jaanuar ? Eesti NSV-s kehtestati demonstratsioonide ja miitingute vastane seadus.
2. veebruar ? Tartus tahistatavat Tartu rahu aastapaeva nurjama saadetud miilitsauksused oli valjas kilpide ja koertega.
19. veebruar ? ajalehes Rahva Haal ilmus nn 49 kiri , mis kutsus ules vagivallast hoidumisele.
24. veebruar ? toimus Eesti Vabariigi 70. aastapaeva rahvakogunemine Tammsaare kuju juures Tallinnas koos voimude korraldatud palaganiga ( Mati Talvik , Ahto Vellamaa , Harri Lumi , Gabriel Hazak , Trivimi Velliste ). ^[1]

24. veebruar ? Otepaal andis oma esimese kontserdi rokkansambel Terminaator .

25. martsil ? konekoosolekud Tallinnas Tammsaare monumendi juures, Tartus, Vorus ja Parnus, nouti kuuditatute nimekirjade avalikustamist.
1.?2. aprillil ? loomeliitude uhispleenum Tallinnas, kolasid ka iseseisvuse nouded, kuid ennekoike tauniti Karl Vaino juhtimisstiili.
13. aprill ? Edgar Savisaar tegi Eesti televisioonis ettepaneku moodustada Rahvarinne Perestroika Toetuseks .
14.?17. aprill ? Tartus toimunud muinsuskaitsepaevadel toodi taas avalikkuse ette Eesti sinimustvalge lipp .
26. aprill ? asutati Eesti esimene aktsiaselts Baltservice .
1. mai ? roheliste kolonn murdis Tallinnas voimude korraldatud maiparaadile, sinimustvalget sumboolikat kandnud Valev Kruusalu peeti voimude poolt kinni. Vorus tuli Vaba-Soltumatu Noorte Kolonn nr 1 valja juba suure sinimustvalgega.
14. mail ? Tartu X levimuusikapaevadel kanti ette Alo Mattiiseni ja Juri Leesmenti isamaalised laulud.
14.?15. mai ? esimene roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?".
23. mai ? ametlikult asutati Eesti Roheline Liikumine, esimeheks sai Juhan Aare.
29. mai ? MRP-AEG liige Lagle Parek kutsuti Moskvasse, kus USA president Ronald Reagan voorustas Noukogude dissidente.
31. mai ? Ardo Keskkula, Rein Ounapuu ja Einar Soone tegid ettepaneku luua Eesti Kristlik Liit.
4. juuni ? Tallinnas kinos Kosmos toimus esimene soltumatu noortefoorum , millel kolanud iseseisvusnouded sundisid Edgar Savisaare saalist valja marssima; meedias avaldati noortefoorumi nouded sihilikult moonutatuna.
10. ? 14. juuni ? Tallinnas stiihiliselt alanud oolaulupidudel kogunes isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest.
14. juuni ? kuuditamise aastapaeva tahistati meeleavaldustega Tallinnas, Tartus, Parnus, Vorus, Viljandis jm.
16. juuni ? Moskvast saabunud Nikolai Sljunkovi kaasabil tagandati Karl Vaino EKP keskkomitee esimese sekretari kohalt ja ametisse pandi Vaino Valjas.
17. juuni ? Tallinna Lauluvaljakul toimus enam kui 100 000 osavotjaga rahvakoosolek, kohtumine NLKP konverentsile saadetavate delegaatidega.
17. juuni ? tegevust alustas Soltumatu Infokeskus , pohitoimkonnas Andres Mae, Mait Raun, Andres Herkel.
19. juuni ? Lalsis asuva Vabadussoja monumendi taastamine vallandas monumentide taastamise kampaania ule Eesti.
23. juuni ? Eesti NSV Ulemnoukogu presiidium oli sunnitud tunnustama sinimustvalget Eesti rahvusvarvidena.
25. juuni ? Tallinnas Reaalkooli juures peetud miitingul nouti sealse Vabadussoja ausamba taastamist.
28. juuni ? Rahvarinde kutsel tulid tuhanded inimesed ehitamisel olnud rahvusraamatukogule kaableid paigaldama.
1. juuli ? Tallinnas Draamateatri ees algas ERSP korraldatud pikett, kus nouti poliitvangide (Enn Tarto, Mart Niklus jt) vabastamist.
12. juuli ? Mart Niklus vabanes vanglast ja naasis Eestisse.
12. juuli ? Vaba-Soltumatu Noorte Kolonn nr 1 heiskas Suurele Munamaele sinimustvalge, mille voimud kohe maha votsid, kuid 15. juulist jai see siiski lehvima.
14. juuli ? Tallinnas asutati Miina Hindi juhtimisel Eesti Demokraatlik Liikumine'88 (EDL'88).
19. juuli ? Jevgeni Kogani eestvedamisel asutati Tallinnas Eesti NSV tootajate internatsionaalne liikumine.
26. juuli ? asutati Tallinna Soltumatu Malev, et taastada vabadussoja monumente ja skautide liikumine.
3. august ? leiti ules Otepaa Vabadussoja malestussamba obelisk.
10. august ? Rahva Haal avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid.
16. august ? Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise vormiline asutamiskoosolek.
20. august ? Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Soltumatuse Partei, esimese avaliku valjakutsena kommunistlikule parteile.
23. august ? toimus teine Hirvepargi miiting, mille korraldasid uhiselt ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL'88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Soltumatuse Liiga ja Tallinna Soltumatu Malev; samal paeval koneles Rahvarinde kutsel Tallinna linnahallis Moskva professor Juri Afanasjev.
25. august ? Eesti Roheline Liikumine noudis linnahallis toimunud avalikul koosolekul valitsusjuht Bruno Sauli tagandamist.
26.?28. august ? toimus esimene Rock Summer Tallinna lauluvaljakul.
8. september ? Isemajandava Eesti ule peetud vaidluste tulemusel sai plaanikomitee esimeheks Rein Otsason.
11. september ? Tallinna lauluvaljakul toimus aasta suurim massiuritus, kus osales ligi 300 000 inimest ? " Eestimaa laul 1988 ". Trivimi Velliste noudis avalikult Eesti iseseisvumise taastamist.
27. august ? Rahvarinde algatuskeskuse seisukoht Eesti enesemaaramisest kuulutas eesmargiks sotsialistliku foderalismi arengu ehk liidulepingu.
1. ? 2. oktoober ? Tallinna Linnahallis toimus Rahvarinde esimene kongress .
6.?9. oktoober ? toimusid muinsuskaitsepaevad Parnus.
11. oktoober ? taastati Opetatud Eesti Selts , esimeheks valiti Herbert Ligi .
13. oktoober ? Kreutzwaldi-nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu nimetati umber Eesti Rahvusraamatukoguks .
16.?22. oktoober ? eesti keele nadal Tallinnas loppes keeleloitsuga Tallinna raekoja ees.
17. oktoober ? vangilaagrist joudis tagasi Enn Tarto.
2. november ? Pilistveres rajati stalinismiohvrite malestuseks kivikangur.
3. november ? Estonia kaevanduses puhkes poleng , mida kustutati 48 paeva.
12. november ? Teine soltumatu noortefoorum Tartus.
16. november ? Eesti NSV Ulemnoukogu vottis vastu suveraansusdeklaratsiooni , taotles liidulepingu solmimist ja pani valitsusjuhiks Indrek Toome.
30. november ? konkureerivatel koosolekutel Tallinnas loid uleliidulised tehased Tookollektiivide Uhendnoukogu (eesotsas Vladimir Jarovoiga) ja Eesti ettevotted Eesti Tookollektiivide Liidu (eesotsas Ulo Nugisega).
1. detsember ? taastati Eesti Uliopilaste Selts.
7. detsember ? algatati Eesti Rohelise Partei loomine.
10. detsember ? Tartus peetud rohelisel foorumil sai Eesti Rohelise Liikumise esimeheks Toomas Frey.
28. detsember ? Melbourne'is alanud ESTO'88 paevadel sai esimest korda ESTO-paevade ajalos osaleda ka Eestist saabunud delegatsioon.