Mihheil Saaka?vili

Allikas: Vikipeedia
Mihheil Saaka?vili
Mihheil Saakašvili
Saaka?vili 2020. aastal
Ukraina Rahvusliku Reforminoukogu taitevkomitee esimees
Ametiaeg
2020?2021
Odessa oblasti kuberner
Ametiaeg
2015?2016
Gruusia president
Ametiaeg
2008?2013
Gruusia president
Ametiaeg
2004?2007
Isikuandmed
Sunniaeg 21. detsember 1967 (56-aastane)
Thbilisi

Mihheil Saaka?vili (veneparane eesnimekuju Mihhail; huudnimi Mi?a ; gruusia keeles ?????? ?????????? ; sundinud 21. detsembril 1967 Thbilisis ) on Gruusia ja Ukraina poliitik, Gruusia president aastatel 2004?2007 ja 2008?2013, Uhinenud Rahvusliku Liikumise asutaja ja juht. Alates 30. maist 2015 kuni 9. novembrini 2016 oli ta Odessa oblasti kuberner.

Saaka?vili oli president Eduard ?evardnadze tagasiastumiseni viinud " rooside revolutsiooni " uks juhte ja voitis jargnenud presidendivalimised 2004 . aasta 4. jaanuaril 96,25 protsendiga haaltest. Astus 2007 . aasta 25. novembril parast opositsiooni meeleavalduste jouga laialiajamist ennetahtaegselt ametist tagasi. Valiti 5. jaanuaril 2008 toimunud ennetahtaegsetel presidendivalmistel uuesti presidendiks 53,5 protsendiga haaltest.

President Saaka?vilit peeti sageli laanemeelseks juhiks, kes viis Gruusias labi rea edukaid reforme, samas kritiseeriti teda autoritaarsete tendentside parast. Poliitilised vastased on talle ette heitnud populismi , demagoogiat ja voimujanu ning suudistanud teda valimistulemuste voltsimises.

Varasem elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saaka?vili lopetas 1992 . aastal Kiievi Riikliku Ulikooli rahvusvahelise oiguse erialal. 1994 sai ta oigusteaduse alal magistrikraadi New Yorgi Columbia ulikoolist ning 1995 oigusteaduse doktori (SJD) kraadi Washingtoni ulikoolist . Aastal 1995 sai ta ka diplomi rahvusvahelisest inimoiguste instituudist Strasbourgis .

Kui Saaka?vili tootas 1995 . aasta alguses advokaadina New Yorgi advokaadiburoos Patterson, Belknap, Webb & Tyler ja elas Central Parki aares, vottis temaga uhendust vana sober Gruusiast Zurab ?vania , kes president Eduard ?evardnadze ulesandel otsis noori andekaid grusiine, kes tuleksid poliitikasse. Valimistel detsembris 1995 paasesid molemad Gruusia parlamenti, kandideerides ?evardnadze partei Gruusia Kodanike Liit nimekirjas.

Saaka?vili tegi endale varsti nime uue valimissusteemi, soltumatu kohtususteemi ja mittepoliitilise politsei kavandamisega tegeleva parlamendikomitee esimehena. Ta sai arvamuskusitluste jargi ?evardnadze jarel populaarsuselt teiseks poliitikuks Gruusias

Jaanuaris 2000 maarati Saaka?vili Euroopa Noukogu Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks.

12. oktoobril 2000 sai Saaka?vili president ?evardnadze poolt ametisse nimetatud valitsuse justiitsministriks. Ta algatas Gruusia korrumpeerunud ja politiseeritud kriminaalkohtu- ja vanglate susteemis suuri reforme, mida rahvusvahelised vaatlejad ja inimoiguste aktivistid kiitsid.

2001 . aasta keskel suudistas Saaka?vili majandusminister Vano T?harti?vilit , julgeolekuministrit Vahtang Kutateladzet ja Thbilisi politseiulemat Soso Alavidzet ebaseaduslikelt aritehingutelt teenimiselt. Nimetatud olid enesele ehitanud kallid villad . Saaka?vili esitas korruptsiooni vastu voitlemiseks seaduseelnou , mille jargi poliitikud oleksid pidanud oma sissetulekud deklareerima. President ?evardnadze ei kiitnud seda seaduseelnoud heaks. Arvatakse, et ?evardnadze ei tahtnud kaotada endale kommunistliku partei paevilt lojaalseid poliitikuid.

Saaka?vili astus 5. septembril 2001 tagasi, oeldes: "Pean ebamoraalseks jaada ?evardnadze valitsuse liikmeks." Ta teatas, et korruptsioon on tunginud Gruusia valitsuse keskmesse valja ning ?evardnadzel puudub tahe sellega tegelda, ning hoiatas, et "praegune asjade kaik Gruusias muudab riigi uhe-kahe aastaga kriminaalseks enklaaviks."

Saaka?vili astus valja Gruusia Kodanike Liidust ja asutas oktoobris 2001 Uhinenud Rahvusliku Liikumise , kuhu pidid koonduma Gruusia reformimeelsed.

Koos Uhinenud Demokraatidega , kelle eesotsas olid nuud Zurab ?vania ja Nino Burd?anadze , moodustas ta "laia demokraatliku alliansi". Juunis 2002 valiti ta Uhinenud Rahvusliku Liikumise ja Gruusia Toopartei kokkuleppel Thbilisi linnavolikogu ( Sakrebulo ) esimeheks (faktiliselt linnapeaks). See andis talle uued voimalused valitsuse kritiseerimiseks.

Linnapeana puudis ta naidata end tegudeinimesena, tegeldes katuste ja liftide parandamisega.

Presidendiks saamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. novembril 2003 toimusid Gruusias parlamendivalimised . Valimisvoitlust pidas Saaka?vili loosungi "Gruusia ilma ?evardnadzeta" all.

Kohalikud ja rahvusvahelised vaatlejad taheldasid valimistel voltsimisi. Saaka?vili kuulutas end valimiste voitjaks (seda kinnitasid soltumatud haaletanute kusitlused) ning kutsus Gruusia kodanikke ules demonstratsioonidele ?evardnadze valitsuse vastu ning vagivallatule kodanikuallumatusele . Uhinenud Rahvuslik Liikumine ja teised opositsioonilised ruhmitused noudsid ?evardnadze korvaldamist ja uute valimiste labiviimist.

Kui paistis, et ?evardnadze tahab hoolimata voltsimistest uue parlamendi kokku kutsuda, kutsus Saaka?vili oma pooldajaid ules piirama parlamendihoone sisse.

20. ? 23. novembril toimusid Thbilisis ule 100 000 osavotjaga massimeeleavaldused (" roosirevolutsioon "), millel esinesid konedega Saaka?vili ja teised opositsioonitegelased. 22. novembril , kui ?evardnadze oli just alustanud parlamendi avamise konet, sisenes Saaka?vili hoonesse ja huudis presidendile, et too peab tagasi astuma. 23. novembril astuski ?evardnadze tagasi ja tema kohuseid asus ajutiselt taitma tollane parlamendi spiiker Nino Burd?anadze .

Saaka?vili kandideeris ennetahtaegsetel presidendivalimistel, lubades voidelda korruptsiooniga ning tosta palku ja pensione. Ta lubas parandada suhteid valisriikidega. Laanemeelsena kavatses ta taotleda Gruusia vastuvotmist NATO -sse ja Euroopa Liitu , raakides ka vajadusest parandada suhteid Venemaaga .

Presidendivalimiste voitja [ muuda | muuda lahteteksti ]

4. jaanuaril 2004 voitis Saaka?vili Gruusia ennetahtaegsed presidendivalimised, saades 96,25% haaltest. Enne valimisi kardeti, et haaletajate arv ei kuuni vajaliku 50 protsendini valimisoiguslikest kodanikest.

Uue presidendi suuremad probleemid olid Gruusia raske majanduslik olukord ning separatism Abhaasias , Louna-Osseetias ja Ad?aarias .

Saaka?vili seadis endale ulesande tuua Gruusia valja majanduslikust langusest, kodusodadest ja korruptsioonist ning juhtida riik stabiilsuse ja kasvu perioodi. Ta palus abi ja investeeringuid laaneriikidelt. Saaka?vii lubas parandada pingelisi suhteid Venemaaga, kuid hoiatas, et Venemaa ei tohi kohelda Gruusiat oma kolooniana, ning rohutas, et Gruusia taotleb suuremat integratsiooni Euroopaga , sest "meie koht on Euroopas".

Saaka?vilile pandi vaga suuri lootusi, kuigi oli ka neid, kes kahtlesid tema voimetes juhtida riiki revolutsioonijargses olukorras.

24. jaanuaril 2004 andis Saaka?vili kuningas David Ehitaja haua juures Khuthaisi lahedal Gelathi katedraalis sumboolse vande. Hoides katt kuninga haual, utles ta: "Seistes Davidi haua juures, peame utlema, et Gruusia uhineb, Gruusia saab tugevaks ja me taastame tema terviklikkuse. Ma soovin, et me koik teeksime seda koos ja ma tootan mitte saada teile habiks." Ta sai onnistuse patriarh Ilja II-lt.

Saaka?vili andis ametivande 25. veebruaril ja kirjutas samas alla aktile, mis kinnitas Gruusiale uue riigilipu. Tseremooniat olid vaatamas suured rahvahulgad ja valjak oli tais punavalgeid lippe. Toimus sojavaeparaad, millel osales 1500 sojavaelast, rundelennukite Su-25 ja helikopterite Mi-8 demonstratsioonlennud ja suurtukisaluut. Tseremoonial viibisid 24 riigi delegatsioonid, teiste seas USA riigisekretar Colin Powell ja Venemaa valisminister Igor Ivanov . Abhaasia ja Louna-Osseetia ei votnud kutset vastu.

2007. aasta kriis [ muuda | muuda lahteteksti ]

2007. aasta sugisel puhkesid Gruusias valitsusvastased meeleavaldused. Meeleavalduste lokkeleloomises oli oluline roll Saaka?vili valitsuse endisel kaitseministril Irakli Okrua?vilil , kes loopis suudistusi suutegudes alates korruptsioonist kuni morvadeni. Opositsioon ei olnud rahul ka voimupartei tehtud muudatustega valimiskorras. Tuge said protestijad suurarimees Badri Patarkatsi?vili meediakanalitelt. Muuhulgas oli Okrua?vili presidenti suudistanud kavas Patarkatsi?vili korvaldada.

7. novembril otsustas valitsus juba haabuma kippuvad meeleavaldused jouga laiali ajada. President kuulutas valja erakorralise olukorra, sulges opositsioonilised meediakanalid. Inimoigusorganisatsioonid suudistasid Gruusia valitsust ebaproportsionaalse jou kasutamises, Saaka?vili valitsust kritiseerisid ka senised liitlased Laanes.

Saaka?vili otsustas ametist ajutiselt taanduda, kuulutas valja erakorralised presidendivalimised 5. jaanuaril 2008 ja rahvahaaletuse kusimuses, millal pidada parlamendivalimised (kevadel, nagu noudis opositsioon, voi sugisel, nagu oli kavandanud voimupartei).

25. novembril peatati Saaka?vili presidendivolitused, presidendi kohusetaitjaks sai Nino Burd?anadze. Opositsiooni vaitel ei koheldud teisi kandidaate jargnenud valimiskampaania perioodil voimupartei nimel kandideerinud Saaka?viliga vordvaarselt. Saaka?vili voitis erakorralised valimised esimeses haaletusvoorus olulise edumaaga jargmise kandidaadi ees ja vannutati 20. jaanuaril 2008 teiseks ametiajaks presidendiametisse.

2008. aasta soda [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Gruusia soda

2008. aasta augustis andis Saaka?vili parast rida relvaintsidente kasu Tshinvali rundamiseks. Vastuseks tungisid Louna-Osseetiasse Venemaa vaed ja puhkes luhike soda , milles Gruusia vagedel ei onnestunud Venemaa, Louna-Osseetia ja Abhaasia vagedele vastu seista. Prantsusmaa presidendi vahendusel joudsid Gruusia ja Venemaa 6-punktise rahuplaani allakirjutamiseni, kuid augusti lopus tunnustas Venemaa Louna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning ei viinud oma vagesid viimaste territooriumilt valja. Gruusia katkestas Venemaaga diplomaatilised suhted.

Venemaa president Dmitri Medvedevi valjendas parast soda seisukohta, et Venemaa ja Gruusia suhete normaliseerumine pole voimalik, kuni Gruusiat juhib Saaka?vili.

Voimult taandumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saaka?vili teine ametiaeg presidendina loppes 2013. aastal. Pohiseaduse jargi ei saanud ta presidendiametisse kolmandat korda kandideerida. Parlament algatas 2010. aasta suvel pohiseaduse muutmise, mis lubas edaspidi presidendist suuremat voimu peaministrile. Kriitikud oletasid, et Saaka?vilil oli kavatsus presidendiaja loppedes asuda valitsuse etteotsa.

2012. aasta parlamendivalimiste eel kerkis Saaka?vili juhitud Uhinenud Rahvusliku Liikumise vastu jouliselt esile Bid?ina Ivani?vili juhitud opositsiooniparteide koalitsioon Gruusia Unistus , mis voitis ka valimised. Teravalt Saaka?vili vastu meelestatud opositsiooniparteid noudsid tema ennetahtaegset ametist taandumist, kuid president pusis oma ametis siiski tahtaegsete valimisteni.

Ukraina poliitikas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Donbassi soja ajal, 2015. aasta alguses, asus ta ametisse Ukraina valitsuse nounikuna. Mais 2015 nimetas president Petro Poro?enko ta Odessa oblasti kuberneriks. 2016. aasta 7. novembril teatas Saaka?vili otsusest kuberneri kohalt tagasi astuda. [1]

Autasud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saaka?vili valdab peale gruusia ja vene keele vabalt inglise ja prantsuse keelt.

Saaka?vili on abielus Terneuzenist parit hollandlanna Sandra Roelofsiga , kellega ta tutvus enne USA -sse minekut uhel inimoiguste kursusel Prantsusmaal . Neil on kaks poega, Eduard ja Nikoloz.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Губернатор Одесской области Саакашвили подал в отставку" [Odessa oblasti kuberner Saaka?vili astus tagasi] (vene). Liga Novosti. 7. november 2016 . Vaadatud 7.11.2016 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]


Eelnev
Nino Burd?anadze
(kohusetaitja) 		Gruusia president
2004 ? 2007 		Jargnev
Nino Burd?anadze
(kohusetaitja)
Eelnev
Nino Burd?anadze
(kohusetaitja) 		Gruusia president
2008 ? 2013 		Jargnev
Giorgi Margvela?vili
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mihheil_Saaka?vili&oldid=6634186 "