Valdas Adamkus
(sundinud
Voldemaras Adamkavi?ius
3. novembril
1926
Kaunases
) on
Leedu
poliitik
,
Leedu president
aastail 1998?2003 ja 2004?2009.
1998
. aastal valiti ta kolmandaks Leedu presidendiks uuel iseseisvusajal. Tema ametiaeg kestis
2003
. aastani. Jargmiseks ametiajaks teda tagasi ei valitud, kuid ta voitis parast president
Rolandas Paksase
tagandamist peetud
2004. aasta Leedu presidendivalimised
juunis.
Adamkus sundis Leedus. Tema isa
Ignas Adamkavi?ius
(1896?1987) oli Leedu uks esimesi sojavaelendureid.
Noormehena osales Valdas porandaaluses voitluses nii Noukogude kui ka Saksa okupatsioonijoududega.
1948
. aastal peetud ikestatud rahvaste olumpiamangudel voitis ta kergejoustikus kuld- ja hobemedali.
Ta oppis
Muncheni ulikoolis
, kuid emigreerus
USA
-sse. Viit keelt valdav Adamkus teenis
1950. aastatel
USA sojavaeluures.
1960
. aastal lopetas Adamkus
Illinoisi Tehnoloogiainstituudi
ehitusinsenerina.
Adamkus asus USA Keskkonnaametisse toole kohe, kui see
1970
. aastal asutati.
President
Ronald Reagan
maaras ta
1981
piirkonnahalduriks. Ta vastutas koikide foderaalsete ohu-, vee- ja ohtlike jaatmete ning muu saaste kontrolliprogrammide eest
Illinoisi
,
Indiana
,
Michigani
,
Minnesota
,
Ohio
ja
Wisconsini osariigis
.
1985
. aastal sai ta Reaganilt korgeima ametnikule antava autasu Distinguished Executive Presidential Rank Award. Adamkus tootas piirkonnahaldurina 16 aastat ja laks
1997
pensionile, olles teeninud 29 aastat foderaalametnikuna. Ta oli
Vabariikliku Partei
liige.
Varsti parast keskkonnaametist lahkumist asus Adamkus elama Leetu.
1998
. aastal valiti ta Leedu presidendiks ning ta jai sellele ametikohale
2003
. aastani, mil ta sai
valimistel
luua
Rolandas Paksaselt
. Ent Paksas tagandati
2004
. aastal ja Adamkus kandideeris uuesti.
Valimiste
esimene voor peeti
13. juunil
2004
. Adamkus kogus 30% antud haaltest, saades koige rohkem haali. Teise vooru, mis peeti
27. juunil
2004, voitis Adamkus 52 protsendiga haaltest. Alates
12. juulist
2004 kuni
12. juulini
2009
oli ta Leedu Vabariigi president.
7. martsil
2005
tegid Adamkus ja
Eesti president
Arnold Ruutel
uhisavalduse: kumbki luges samal paeval oma maa presidendilossis ette avalduse, milles teatas, et ei soida
9. mail
Moskvas
toimuvatele
Suure Isamaasoja
loppemise 60. aastapaeva pidustustele. Kumbki oli selleks enda juurde kutsunud
Venemaa
suursaadiku
. Seevastu
Lati
tollane president
Vaira Vike-Freiberga
osales nendel pidustustel.
[1]