See artikkel raagib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja . Edasi nime kandvate valjaannete kohta vaata lehelt Edasi (tapsustus) .

---

See artikkel vajab toimetamist . (November 2015) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Postimees

5/17. juuni 1857 esileht
Tuup	Paevaleht
Omanik	AS Postimees Grupp
Valjaandja	AS Postimees Grupp
Peatoimetaja	Priit Hobemagi
Tegevtoimetaja	Hanna-Hulda Reinkort
Arvamustoimetaja	Martin Ehala
Sporditoimetaja	Henry Laane
Kujunduse toimetaja	Kaido Kelp
Asutatud	1857
Keel	eesti , vene (2005?2016)
Toimetus	Tallinn
Sosarajalehed	Tartu Postimees , Parnu Postimees , Jarva Teataja , Sakala , Valgamaalane , Virumaa Teataja
ISSN	1406-0981

Postimees (aastatel 1857 ? 1886 Perno Postimees , 1948 ? 1990 Edasi ) on eesti paevaleht . See on 1857 . aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe jarglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. See ilmub viis korda nadalas: teisipaevast laupaevani. 1991?2022 ilmus leht kuus korda nadalas (esmaspaevast laupaevani).

Postimehe tiraa?i viimased avalikud andmed on aastast 2021, mil see oli ligikaudu 32 800 eksemplari. ^[1] Nadalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipaeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees , mis levib Tartu- ja Jogevamaal ning Otepaal. Lisaks ilmub igal neljapaeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraa?iga maaelu kajastav Maa Elu ^[2] .

Postimehe valjaandja AS Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia , mis kuulus 1998?2013 Norra kontsernile Schibsted , 2013. aastast aga Eesti kapitalil pohinevale UP Invest OU -le ^[3] , mille kaudu sai suuromanikuks Eesti arimees Margus Linnamae . 2017. aasta aprillis uhendas AS Eesti Meedia endaga mitu tutarettevotet , sealhulgas ASi Postimees Grupp. ^[4] 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia umber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevotteks sai uus valdusuhing Media Investments & Holding OU. ^[5]

7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne valjaanne, mille sisust umbes poole moodustasid tolked eestikeelsest lehest ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nadalas (teisipaeval ja neljapaeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsed valjaanded ( venekeelne Postimees , nadalaleht Den za Dnjom ja venekeelse veebivaljaande toimetus) uheks tervikuks. 2016. aasta oktoobrist lopetas Postimees Grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom valjaandmise ning keskendub portaalide rus.postimees.ee, limon.ee ja krasotka.ee arendamisele. ^{[ viide? ]}

Omanikud ja (pea)toimetajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1886 ?1896, Karl August Hermann , toimetaja
• 1896 ?1935, Jaan Tonisson , peatoimetaja (vaheaegadega)
• 1935 ? 1940 , Jaan Kitzberg , peatoimetaja
• 1941 ? 1944 , Aleksander Oinas , Karl August Hindrey
  • Olaf Utt , 1955 ? 1961 ajalehe Edasi toimetaja asetaitja (toimetuse asejuht)
  • Eduard Varav , Edasi esimene toimetaja aastail 1945?1948
  • 1948?1950 toimetaja kt Nikolai Duplevsky
  • 1950?1951 Elmar Mustmets
  • 1951?1961 Meinhard Teder
  • 1961?1965 Eduard Vajakas
  • 1965?1976 Evald Tooms
  • 1976?1983 Ilmar Rattus
• 1983 ?1992, Mart Kadastik , Edasi /Postimehe peatoimetaja
• 1992 ?1998, Vahur Kalmre , peatoimetaja
• 1997 ?2000, Marko Mihkelson , peatoimetaja
• 2000 ?2003, Urmas Klaas , peatoimetaja
• 2003 ?2004, Tarmu Tammerk , peatoimetaja
  • Mart Kadastik , peatoimetaja kohusetaitja
• 2005 ?2014, Merit Kopli , peatoimetaja
• 2011?2013, Anvar Samost , vastutav peatoimetaja ja juhatuse esimees
• 20. jaanuar 2014 ? veebruar 2014, Mart Luik , peatoimetaja
• 2014 ? 22. september 2015 Merit Kopli, peatoimetaja
• 23. september 2015 Hardo Pajula , peatoimetaja
• Alates 24. september 2015 Merit Kopli , juhatuse esimees ja peatoimetaja
• 24. september 2015 ? 13. juuni 2016, Merit Kopli, juhatuse esimees ja tegevjuht
• 14. juuni 2016 ? 11. jaanuar 2019 Lauri Hussar , peatoimetaja
• 3. aprill 2019 ? 1. november 2019 Peeter Helme
• 1. november ? 23. detsember 2019 Merili Nikkolo , vastutav valjaandja
• 23. detsember 2019 ? 28. jaanuar 2021 Kalev Korv , peatoimetaja kohusetaitja
• 29. jaanuar 2020 ? 2. juuni 2021 Mart Raudsaar
• 3. juuni 2021 ? 6. juuni 2022 Marti Aavik ^[6]
• 6. juunist 2022 Priit Hobemagi

Paevalehe Postimees toimetus asub alates 1998 . aasta kevadest Maakri tanaval Tallinnas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Ulikooli tanaval . Varem oli Postimees Eesti suurtest paevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus. ^[7] Postimeest trukitakse Kroonpressi trukikojas.

Postimehe peadirektor on olnud  Toomas Issak  ja aastatel 1998?2012  Erik Roose . ^{[ viide? ]}

2013. aastal muus Schibsted oma Eesti meediaari, sealhulgas Postimehe ja trukikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiarimehe Margus Linnamae . Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sugisest Eesti Meedia Grupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OU ja 50% ulatuses UP Invest OU . 2015. aastal muus Eesti Meedia juhtkond (Mart Kadastik, Meelis Luht , Andres Kull ja Toomas Issak ) oma osaluse Eesti Meedias Margus Linnamaele kuuluvale ettevottele UP Invest ^[3] .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Postimeest loetakse koige vanemaks jarjepidevalt ilmunud Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5./17. juunil 1857 nadalaleht nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel. ^{[ viide? ]}

Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid valjaandeid. Postimehe 50. aastapaeva puhul anti valja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat "Postimees 1857?1907", mis trukiti Postimehe tollases trukikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust voib leida ajale omase kirjaviisiga jargmised read: "Ajalehe 50. aastane jubileum on tahelepanemisevaart sundmus, isearanis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille umber rahva hariduslised ja kulturalised puuded arenema ja kosuma hakkasivad. "Postimehe" ajalugu kirjutada, tahendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada."

Perno Postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu opetliku iseloomuga. Alles hiljem ja jark-jargult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jannsen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees, oli toonane leht alati vaimulikust ohust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline, kaheksa lehekulge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekulge. ^[8]

1864. aastal kolis Jannsen Tartusse ning hakkas andma valja uut ajalehte Eesti Postimees ; Perno Postimees jatkas ilmumist kohaliku tahtsusega lehena, mille populaarsus kiiresti langes. 1884. aastal ostis uhiskonnategelane Karl August Hermann Parnu lehe ara ning hakkas seda valja andma Tartus nime all Postimees. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid uldiste konekaandudega konelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mone aastaga onnestus tal maa ainuke eestikeelne paevaleht muuta edukaks valjaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne paevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tonissoni juhtimisel sai Postimehest tahtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda umber selliseid voimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg , Anna Haava ja Karl August Hindrey . Jaan Tonisson oli ajalehe peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis. ^{[ viide? ]}

Aastatel 1905?1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna , 1917?1919 Eesti Demokraatliku Erakonna , 1919?1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932?1935 Rahvusliku Keskerakonna haalekandja. Uldpoliitilistes kusimustes oli Postimees moodukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse uhiskonnaopetustesse ja revolutsioonilisse toolisliikumisse suhtus ajaleht torjuvalt. Kirjanduskusimustes jai leht konservatiivseks. ^{[ viide? ]}

1928. aastal kirjutas Rasmus Kangro-Pool : "Kuidas voidaks nait. mujal ettekujutada, et ulikoolilinn ajab labi uhe ajalehega. Vaimuvabadusest, iseseisva motte kasvatamisest, iseteadlikkude kodanikkude kujutamise mottest jne. voidakse sarnases olukorras palju konelda ja sonu teha, aga see uhe lehe ainuvalitsus kujuneb vaimusuretavaks nahtuseks. Avalikkuse ees on hea vaid see, mis ainuvoimulise ajalehe ringkonnad kuulutavad." ^[9]

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha onnistuse ^[10] .

1933. aastal oli Postimehe kirjastusuhisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud volgu ule 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tonissoni erakonnakaaslaste kuulumisel Tartu linnavalitsusse ^{[11] [12]} .

17. oktoobril 1933, parast rahvahaaletuse tulemuste teatavakssaamist, poletas Julius Juhkentaal Tartu Vanemuise einelauas Postimehe numbri, pidades uhtlasi kone, kus ta utles, et suuril hetkil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka tana on uks selliseid suuri hetki. Tana tuuakse ohvriks "Postimees", milline ohverdamine peab tahendama, et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest. ^[13]

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sademed (1905?1934), Lasteleht (1901?1940), Tervis (1903?1931), Elu (1905?1917). ^{[ viide? ]}

Edasi

Tuup	Paevaleht
Valjaandja	EKP Tartu Linnakomitee EKP Tartu Rajoonikomitee Tartu Linna Rahvasaadikute Noukogu ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Noukogu haalekandja
Asutatud	1940, 1948
Keel	eesti , vene
Toimetus	Tartu

Noukogude okupatsioonivoim natsionaliseeris Postimehe teiste ettevotetega ja viimane valjaanne ilmus 27. septembril 1940. ^[14] Lehe asendas valjaanne Tartu Kommunist. ^[15] Postimees leht jatkas ilmumist 13. juulil 1941, kui Omakaitse kohalikel salkadel oli onnestunud vabastada Emajoe lounapoolne osa kolme paeva varem. Valjastamine kais keset lahingu pidamist lahenevate sakslaste ja taganevate punavaelaste vahel. ^[16] Taastamine sai alguse 11. juulil 1941, kui Jaan Kitzbergi kutsel Karl August Hindrey, Arno Raag, August Oinas, Arnold Pearand ja Viktor Manniste ilmusid Ulikooli tanava toimetusse. ^[15]

1. maist 1948 kuni 1990 . aastani kandis ajaleht Eesti NSV -s nime Edasi . ^{[ viide? ]} Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle tootajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe peatoimetaja Jaan Tonissoni jareltulija, ?veitsis elav arimees Heldur Tonisson . Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tonisson muus selle Norra meediakontsernile Schibsted . ^[17]

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tanaval jai vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Paevalehega ^[7] , hiljem on Postimehe pohikonkurendiks leheturul olnud Ohtuleht ja veebiportaalidest Delfi . ^{[ viide? ]}

2013. aastal muus Schibsted oma Eesti meediaari, sealhulgas Postimehe ja trukikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiarimehe Margus Linnamae. ^[18] Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sugisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OU ja 50% ulatuses UPInvest OU, juhatuse esimees oli Mart Kadastik . ^{[ viide? ]} 2015. aastal muus Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Eesti meedias Margus Linnamaele kuuluvale ettevottele UP invest. ^{[ viide? ]}

Tiraa? ja lugejate arv [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aasta IV kvartali seisuga oli eestikeelse Postimehe pabervaljaande lugejaid 176 400, mis tegi Postimehest koige loetuma ajalehe Eestis. Keskmine tiraa? novembris 2016 oli 56 200. Tartu Postimeest luges iga paev 39 800 inimest, keskmine tiraa? 17 200. Juuni 2016 seisuga joudis Postimees veebi kaudu 324 995 kulastajani kuus ning 189 424 kulastajat jalgis Postimeest mobiili vahendusel. ^[19]

Postimees Nadalavahetuse vahel ilmub Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipaeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees , mis levib Tartu- ja Jogevamaal ning Otepaal. Lisaks ilmub igal neljapaeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraa?iga maaelu kajastav valjaanne Maa Elu . ^{[ viide? ]}

Aprillis 2019 oli Postimehe tiraa? 39 600 eksemplari. ^[20]

Ajakirjanikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Postimehes on tootanud paljud Eesti tunnustatud ajakirjanikud ning lehes on tuntuks saanud mitu hilisemat poliitikut, naiteks Riigikogu liige Marko Mihkelson ja valisminister Urmas Paet . ^{[ viide? ]}

Veebivaljaanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Postimees voimaldab oma veebivaljaannetes osale uudistele tasuta juurdepaasu. Postimees Plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto. Uudiseid saab ka kommenteerida. Alates 31. jaanuarist 2016 kaotas Postimees oma kommentaariumis anonuumse kommenteerimise voimaluse ^[21] .

Postimehe veebivaljaanded on 2017. aasta seisuga jargmised: Postimees.ee, Tartu Postimees.ee (tartupostimees.ee), Arvamus (arvamus.postimees.ee), Majandus (majandus24.postimees.ee), Maailm (maailm.postimees.ee), Atlas (atlas.postimees.ee), Kultuur (kultuur.postimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), Tervis (tervis.postimees.ee), Tarbija (tarbija24.postimees.ee), Sobranna (sobranna.postimees.ee), Ilm (ilmajaam.ee), Elu24 (elu24.ee), Tallinncity (tallinncity.postimees.ee), Seto (setomaa.postimees.ee), Tehnika (tehnika.postimees.ee), Maa Elu (maaelu.postimees.ee), Ratsutamine (ratsutamine.postimees.ee), Kodustiil (kodustiil.postimees.ee), Reisile (reisile.postimees.ee), rus.postimees.ee, krasotka.postimees.ee, limon.postimees.ee. ^[1]

2016. aasta mais kulastas toopaeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on toopaevas kulastajaid keskmiselt 27 000. ^[19] Need andmed voivad siiski paevade loikes tugevalt erineda. ^{[ viide? ]}

Tahtsamad koostoopartnerid ja projektid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal  aasta inimese . Samuti teeb Postimees koostood paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks  ERKI Moeshow 'le, Tallinn Fashion Weekile , Pimedate Oode Filmifestivalile (POFF), Tallinn Music Weekile , Eesti Laulule , Maamessile . Postimees on andnud oma panuse ka projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm. ^{[ viide? ]}

Auhinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Voidetud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch voitis 2010. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia . ^[22]
• European Newspaper Award ? voidud erikategooriates. ^[23]
• Venekeelsele sihtruhmale suunatud veebiportaali limon.ee sissetootamiskampaania "Paparazzo" eest voitis Postimees 2012. aastal Pronksmuna . ^[24]
• Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits palvis 2005. aastal parima arvamusloo auhinna ja jagas esimest kohta olemusloo kategoorias. Molemad lood kirjutas ta Eesti naiste suusatamise teemal. ^[25]
• Koosmeele auhind 2016 ^{[ viide? ]}

Valja antud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese . ^{[ viide? ]}
• Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse valja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on valja antud 2005. aastast. ^{[ viide? ]}
• Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lounat, kus arutatakse paevakajalisi ja olulisi kusimusi. Urituse raames kuulutatakse valja ka aasta arvamusliidri tiitel. ^{[ viide? ]}

Lisalehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

AK [ muuda | muuda lahteteksti ]

AK: Arvamus, Kultuur on ajalehe Postimees kultuurilisa, mis ilmub laupaeviti alates 2007. aasta algusest.

Lisalehe toimetust juhatas aastal 2013 Neeme Korv , toimetusse kuulusid Sigrid Koiv , Urve Eslas , Marti Aavik , Heili Sibrits , Tiit Tuumalu , Janar Ala ja Rein Veidemann .

Arter [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arter on ajalehe Postimees nadalalopu lisaleht. Arter ilmub laupaevase lehe vahel.

Alates 2008. aasta 17. jaanuarist ilmub leht parendatud ajalehepaberil, varem trukiti seda kriitpaberile . ^[26]

Postimehe veebiportaalid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise ule on kohati rohutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe pabervaljaannetega. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja uldjuhul ka logod. ^{[ viide? ]}

Lisaks portaalidele olid Postimehe veebilehe paisest 2016. aastal lingitud samale kontsernile kuuluvad meediakanalid Soov , KV.EE , Osta.ee , metsaoksjon.ee, Tartu Postimees , Parnu Postimees , Sakala , Virumaa Teataja , Jarva Teataja , Valgamaalane , Reporter , Kanal 2 , Kuku , Elmar ja MyHits .

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs. portaal, uhe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab jargnev loetelu olukorda 2021. aasta kevadel ja voib kergesti aeguda.

• pluss.postimees.ee on Postimehe uudiste tasuline keskkond, kuhu on koondatud valitud lood.
• tartu.postimees.ee on Tartu linnaportaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sonas kui ka pildis. Portaali kulastab nadalas umber 89 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• majandus.postimees.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analuusid ja arvamused. Portaali kulastab nadalas umbes 221 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• investor.postimees.ee on investoriuudiste portaal.
• maailm.postimees.ee on valisuudisteportaal, mida kulastab nadalas umbes 150 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• arvamus.postimees.ee on arvamusportaal, kuhu koondatakse arvamuslood ja toimetuse seisukohavotud.
• teadus.postimees.ee on portaal, mis kajastab uuemaid teadusuudiseid.
• tehnika.postimees.ee on tehnikauudiste portaal.
• sport.postimees.ee on Eesti suurima kulastajate arvuga ^{[ viide? ]} spordiinfoportaal, kus lisaks uudistele ja pildigaleriidele on voimalik vaadata otseulekandeid kohalikust jalgpalliliigast. Portaali kulastab umbes 140 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• kultuur.postimees.ee on kultuuriportaal.
• raamatud.postimees.ee on raamatuportaal.
• spekter.postimees.ee on filmiportaal.
• haridus.postimees.ee on haridusportaal.
• tallinncity.postimees.ee on populaarseim Tallinna linnainfot ja pealinna sundmusi kajastav infoportaal, mida kulastab nadalas umbes 108 000 inimest Eestist.
• maaelu.postimees.ee on maaelu kajastav portaal; Maa Elu ilmub Postimehe vahel lisalehena.
• kodustiil.postimees.ee on kinnisvara- ja sisustusportaal.
• reisile.postimees.ee on reisiportaal.
• lemmik.postimees.ee on (lemmik)loomaportaal.
• tarbija24.postimees.ee on tarbijauudiste portaal. Portaali kulastab nadalas umbes 175 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• tervis.postimees.ee on terviseinfoportaal, mida kulastab nadalas umbes 150 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} .
• Elu24 on meelelahutusportaal. Portaali kulastab nadalas umbes 291 000 inimest Eestist ^{[ viide? ]} . Elu24 uks rubriik on varem eraldi portaali moodustanud Sobranna (sobranna.elu24.ee).
• ilmajaam.postimees.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostoos Norra ilmalehega yr.no ^{[ viide? ]} . Portaalil on nadalas kuni 75 000 lugejat ^{[ viide? ]} . Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas ka venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht Prognoz.ee.
• tv.postimees.ee on Postimehe videosisu koondav portaal.
• rus.postimees.ee (varem ka postimees.ru) on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, mida kulastab nadalas 78 000 inimest ^{[ viide? ]} . Portaaliga on seotud ka meelelahutusportaal Limon.ee ja ilmauudiste portaal Prognoz.ee. Postimees.ru sisu kattus suuresti venekeelse Postimehe paberlehega 2016. aastani, kuni paberleht veel ilmus.
• limon.postimees.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal, mida kulastab nadalas umbes 50 000 inimest ^{[ viide? ]} .
• news.postimees.ee (Postimees in English) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste korval ilmuvad selles ka igapaevased kokkuvotted eestikeelse Postimehe sisust.
• ypsilon.ee on kurioossete kollaste anonuumtekstide ja kirjanduslaadsete teoste portaal.
• Tahenduse Teejuhid on Postimehe endise peatoimetaja Hardo Pajula konservatiiv-esoteeriline portaal, mille sisu kattub valdavalt Postimehe samanimelise lisalehega. Valjaandmisega on seotud ka Pajula juhitav Edmund Burke'i Selts.
• 4jaleht on portaal, mille sisu kattub valdavalt Postimehe samanimelise lisalehega, milles harjutavad katt tudengid.

Aprillis 2016 anti valja taielikult uuendatud Postimehe app ja mobiiliversioon. ^{[ viide? ]}

Maakonnalehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

2015. aasta lopus uhinesid Postimees ja Uhinenud Ajalehed AS Postimees Grupiks , mis holmas Postimehe eri brande (pabervaljaanded ja portaalid) ja varem nime all Uhinenud Ajalehed tegutsenud valjaandeid Tartu Postimees , Parnu Postimees , Sakala , Virumaa Teataja , Jarva Teataja ja Valgamaalane . 2017. aasta aprillis liitis ASi Postimees Grupp endaga selle emaettevotte Eesti Meedia , mille alla kuuluvad nuud ka kontserni maakonnalehed. ^{[ viide? ]}

Koik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad valjaanded. Postimehe veebilehe avalehelt on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed Tartu Postimees, Parnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Jarva Teataja, Valgamaalane. Maakonnalehed on iseseisvad valjaanded, mis ilmuvad ka paberil; nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega. 2016. aasta juunis olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Tartu Postimees, Parnu Postimees , Sakala , Virumaa Teataja , Jarva Teataja ja Valgamaalane . ^{[ viide? ]}

Suudistused poliitilises kallutatuses [ muuda | muuda lahteteksti ]

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks haalekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise uhispoordumise koik ulejaanud parlamendierakonnad ( Sotsiaaldemokraatlik Erakond , Keskerakond , Rahvaliit ja IRL ). ^[27] 2013. aastal peeti Postimeest poliitiliselt iseseisvaks. ^{[ viide? ]} 2014. aastal ilmus taas hinnanguid, mille jargi Postimees oli Reformierakonda toetav. ^{[ viide? ]} 2019. aasta alguses kerkis ajakirjanduses taas Postimehe soltumatuse kusimus, kui Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar lahkus ametist, et kandideerida Riigikokku Eesti 200 nimekirjas ^{[28] [29] [30] [31] [32]} . Sellele jargnes peagi rida kriitilisi artikleid teistes valjaannetes, kus algul Postimehe valimiskompassiga seoses ^{[33] [34] [35] [36] [37]} , hiljem aga ka laiemalt leiti, et Postimees kaldub toetama konservatiivseid rahvuslikke erakondi Isamaad ja EKREt , seostades seda uue omaniku, korduvalt Isamaad toetanud Margus Linnamae mojuga toimetusele ^{[38] [39]} . Postimees, Isamaa, EKRE, MTU Uhiskonnauuringute Instituut ja Turu-uuringute AS vaidlustasid kriitika ^{[40] [41] [42]} .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Raamat (ajaleht)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Postimees 1857?1907: 50-aastase kestuse malestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jurgenstein , "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg , "Postimehe" kaastoolised ). Postimees, Tartu 1909 , 260 lk
• Epp Lauk "Jaan Tonissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994 , nr 3, lk 133?144
• Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu umberkorraldamise katsed XIX sajandi lopul" Keel ja Kirjandus 1997 , nr 2, lk 95?105
• Krista Aru "Jaan Tonisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997 , nr 2, lk 227?244
• Krista Aru "Jaan Tonisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tonissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13?61 (lisatud lk 62?105 valik Jaan Tonissoni artikleid)
• Krista Aru "Jaan Tonissoni telefonikorraldus ja mis sellele jargnes" Tuna 2006 , nr 1, lk 116?128
• Mart Kadastik . "Nuud ma siis kirjutan ? elutooraamat" Tallinn, 2016. ISBN 9789985338322

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Postimees

• Postimehe koduleht
• Eesti Meedia Groupi koduleht
• Krista Aru "Milleks, millest ja kuidas tervendati "Postimeest" 1935. aastal" . Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996, lk 11?33 (ka bibliograafia)
• Krista Aru "Tonisson kasvatas rahvas eneseusku" (Jaan Tonisson 130). Eesti Paevaleht 22.12.1998, lk 10
• "Ajaleht "Postimees" ladumine ja trukkimine" . Eesti Kultuurfilmi ringvaade 18/1938
• Postimehe ajakirjanikud saatsid dikteeriva juhtimise vastu margukirja . ERR, 4. aprill 2017
• Marju Himma : "Analuus: mis toimus Postimehes ja kuidas see mojutab Eesti ajakirjandust" ERR, 30. detsember 2019