Thbilisi

Thbilisi
	[ thb'ilisi ]
gruusia	??????? (Thbilisi)
	Thbilisi vanalinn
	Thbilisi lipp Thbilisi vapp
Pindala	1420 km²
Elanikke	1 118 035 (2014)
Koordinaadid	41° 43′ N , 44° 48′ E

See artikkel raagib linnast; koori kohta vaata artiklit Thbilisi (koor) .

Thbilisi ( gruusia omaladinas Tbilisi , ajaloosundmuste kontekstis ka Tiflis ) on Gruusia pealinn.

Thbilisi asub Kura ( Mtkvari ) joe molema kalda terrassidel Ida-Gruusia keskel.

Thbilisi on kogu Kaukaasia peamine majanduskeskus ja transpordisolm. Linnas on teaduste akadeemia, kolm ulikooli ja muid korgkoole, 14 teatrit, 20 muuseumi ja galeriisid. Linna edelaosas on tervisveeravila .

Linna ISO 3166 kood on GE-TB.

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

2021. aastal oli elanike arv 1 202 731. 1999. aasta andmetel oli elanikke 1,345 miljonit, nende hulgas on ligi 80 000 sojapogenikku Abhaasiast .

Aastal 1989 oli linna elanike seas grusiine 66%, armeenlasi 12%, venelasi 10%, osseete 3%, kurde 2% ja kreeklasi 2%.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Thbilisi elanikest grusiine 84,2%, armeenlasi 7,6%, venelasi 3,0%, kurde 1,6%, aserbaid?aanlasi 1,0%, osseete 0,9%, kreeklasi 0,4%, ukrainlasi 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 0,6%.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna on nime saanud gruusiakeelsest sonast thbili 'soe' kuumaveeallikate jargi, mille juurde linn (legendi jargi just nende allikate parast) rajati ning millele omistati ravitoime. Allikatel on juba sajandeid kumbluskohad, kus on vange vaavlilohn .

1936. aastani oli linna nimi Tiflis . Abhaasi keeles on linna nimi Kharth (?ар?).

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Thbilisi asutajaks peetakse 5. sajandil pKr elanud Kharthli kuningat Vahtang I Gorgasalit . Ta valis selle koha uueks kuninga residentsiks Iveria vana pealinna Mtshetha asemele. Kindlus oli seal olemas arvatavasti juba 4. sajandil eKr .

Thbilisi on olnud mitme Gruusia riigi pealinn, kuid ka araablaste, turklaste ja teiste voorvallutajate voimu all. Aastatel 1801 ? 1917 oli linn Venemaa Kaukaasia piirkonna peamine administratiivne ja kaubanduslik keskus. Alates 1845 . aastast valitses Venemaa siit Pohja-Kaukaasiat ja Taga-Kaukaasiat .

Esimest korda tegi Thbilisist kogu Gruusia pealinna David Ehitaja 1122 . aastal.

Aastatel 1918 ? 1921 oli Thbilisi iseseisva Gruusia pealinn. 1921. aastal vallutas linna Punaarmee ja Thbilisist sai aastani 1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja aastani 1991 Gruusia NSV pealinn.

4.?10. martsini 1956 toimus veretoo, milles hukkus hinnanguliselt 106?800 inimest.

9. aprillil 1989 toimus Thbilisi veretoo .

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Thbilisis asub Thbilisi Riiklik Ulikool , mis asutati 26. jaanuaril 1918 . Gruusias puudus selle ajani korghariduse omandamise voimalus, kuigi hariduse andmise traditsioonid ulatuvad kaugetesse aegadesse. Ulikooli avas Ivane Javahhi?vili poolt juhitud haritlaste grupp kohe parast Gruusia iseseisvuse valjakuulutamist. Kuigi Gruusia sai iseseisev olla ainult kolm aastat, jatkus heatasemelise hariduse andmine ulikoolis ka Noukogude perioodil. Tol ajal rajati ka ulikooli poolt Gruusia Teaduste Akadeemia .

Ulikooli esimeseks rektoriks valiti keemik Petre Meliki?vili . Avamise ajal oli oppejoude kokku 18, uliopilasi 369 ning vabakuulajaid 89. Praegu opib ulikoolis ule 30 000 uliopilase. Oppeasutust juhivad professorite noukogu ja rektorile alluvad ametnikud. Praegu on rektor filosoofiaprofessor Roin Metreveli .

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna arhitektuuris peegeldub hommiku- ja ohtumaade kultuuri segunemine. Vanalinnale annavad keskaegse atmosfaari kaanulised tanavad, basaarid ja lamedate katustega madalad majad rohkelt kaunistatud rodudega.

Uuemad linnaosad on euroopalikud.

Linna umbritsevad metsade, aedade ja viinamagedega kaetud maenolvad.

Transport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Thbilisisse ehitati Moskva , Leningradi ja Kiievi jarel neljanda linnana Noukogude Liidus metroo ( Thbilisi metroo ). Thbilisi kesklinnast 20 kilomeetrit kagu pool asub Thbilisi rahvusvaheline lennujaam .