See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Kristlikud joulud . Lisateavet artikli arutelust

See artikkel vajab toimetamist . (Detsember 2007) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise pohjuse kohta saab artikli arutelust .

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Joulud on puhad, milles on kokku poimunud muistne talvise pooripaeva tahistamise kombestik 21. ? 27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sundimise tahistamise kombestik 25. ?27. detsembril.

Eesti tanapaevases joulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Pohjala talvine pooripaev , kristlik Jeesuse Kristuse sunnipaev ning Laane tarbimisuhiskonna kommertsjoulud. Igal neist on oma kombestik ja sumbolid ning inimeste silmis on nende osatahtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuse ehtimist, kes muistset talvepuha ja kes joulukirikus kaimist.

Inimesi, kes tahavad sailitada uhe voi teise traditsiooni puhtust, on suhteliselt vahe ning nende seisukohad on tihti agedalt vastandlikud. Naiteks voivad paganluse pooldajad nimetada joule vanaks paikesepuhaks, mille kristlased alles hiljem ule votsid (ning see seisukoht on ajalooliselt pohjendatav), samas voidakse joulude tahistamist halvaks panna nii nende kristliku tausta kui ka kommertsialiseerumise tottu. Teisalt on kristluses aeg-ajalt peetud joulude tahistamist paganlikuks kombeks, mis oigele kristlasele kuidagi ei sobi. Uuem, 20. sajandi valtel juurdunud kaubanduslik joulutraditsioon kipub endasse sulandama aga koigi teiste tavasid ja sumboolikat.

Tihti ongi uksikute tanapaevaste kommete taga eri traditsioonide tavandid, mida tavaline joulutahistaja ei pruugi enam eristada. Eestis muudab pildi pisut segasemaks ka asjaolu, et siin elab arvukalt venelasi , kes tahistavad kiriklikke joule Juliuse kalendri jargi alles jaanuaris, Gregoriuse kalendri kolmekuningapaeva aegu. Samuti kaasnevad oigeusu jouludega monevorra teistsugused kombed.

Etumoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti keelde tulnud skandinaavia jul voi jol (vrd ing k yuletide ) on samatuveline sonaga hjul voi hjol (ratas), seostatud seega valguse naasmise puhaga. ^{[1] [2]} Samuti kannab pika habemega jumal Odin nimetust Jolnir ('the Yule one'). 12. sajandil loodud Agrip is tolgendadakse jol kui tuletist Odini nimest Jolnir, mis sarnaneb vananorra jolnar iga, poeetilisele jumaluste nimetusele. Vananorra luules on sona kasutuses pidustuse tanenduses ehk hugins jol (→ "kaarna pidustus"). ^{[3] [4] [5]}

Joulud Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joulud eesti rahvakalendris [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Joulud eesti rahvakalendris

Eesti rahvakalendris olid joulud tahtsaimad puhad. ^{[ viide? ]}

Joulud algasid maarahval pooripaevaga ning loppesid moni paev parast uusaastat .

Uuem joulukombestik Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepuha Jeesuse sunnipaeva lisatahenduse ning joulupuhade kombestikku lisandus kirikuskaimine. Moisa- ja linnakultuuri kaudu joudis maarahvani 19. sajandi keskpaiku ka jouludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme. 20. sajandi algul kujunes komme kaia joulude ajal kalmistul ja suudata kuunlad lahedaste haudadel. Joulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920. aastatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid kulastama ka jouluvana, kes toi perele kingitusi ja kellele tuli tanutaheks salmi lugeda. Joululauale lisandusid piparkoogid .

Noukogude voim kasitles joulusid religioosse puhana ning nende tahistamist puuti valja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku ule vana-aasta ohtule ja uusaastale ( naarid ). Jouluvana asemele tuli naarivana , lauludes ja salmides asendati sona "joulu-" sonaga "naari-" jne. Joulud olid tavalised too- ja koolipaevad, joulupuhade kodusele tahistamisele vaatasid voimud viltu ning eriti noori puuti takistada kirikus kaimast.

Parast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine joulupuha (25. ja 26. detsember) riigipuhad ja puhkepaevad, alates 2005. aastast ka joululaupaev. Joulukombestikku mojutab jarjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhaaling kannab ule nii joululaupaeva kui esimese joulupuha jumalateenistusi. Paljudes asulates pustitatakse juba advendiaja alguses keskvaljakule elektrituledega ehitud joulukuusk, mis jaab enamasti pusti kolmekuningapaevani (langeb kokku Vene Oigeusu Kiriku joululaupaevaga). Skandinaaviast on ule voetud komme asetada akendele advendikuunlad . Paljudes lastega peredes pannakse joulude eel ohtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi pakapikk ? jouluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hasti kaitunud. Kaubandusettevotted rohutavad joulude eel kulluse, heaolu ja kinkide tegemise tahtsust, puudes suurendada oma labimuuki; jouludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jouluaja traditsioonilisteks toitudeks on jaanud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsaga . Nii nagu naaberriikides, nonda ka Eestis sagenevad joulude ja uusaasta aegu meditsiinistatistikas liigsoomisest ja -joomisest tekkinud vaevused.

Eestis, nagu ka teistes laaneriikides, antakse igal aastal valja joulu postmarke .

Joulukombestik teistes riikides [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hispaanias [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joulud algavad 22. detsembril joululoteriiga ja loppevad 6. jaanuaril kolmekuningapaeval.

Joululoterii toimub Kuninglikus Teatris ja seda kantakse ule televisioonis. Auhinnaks on El Gordo . Numbrid laulab lastekoor La Escuela de San Ildefonso .

Joululaupaev on 24. detsembril, mil kogunetakse perega uhisele ohtusoogile ja keskool osaletakse keskoomissal . Televisioonis kantakse ule Hispaania kuninga kone.

Hispaanlaste jaoks tahtsaimal puhadeaja paeval 25. detsembril veedetakse kogu paev koos perega ja tehakse erinevaid usulisi toiminguid. ^[6]

Islandil [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Islandi joulud

Kristlikud joulud [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kristlikud joulud

Jouludega puhitseb kristlik kirik Jumala poja Jeesuse Kristuse sundimist. Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku tapne sunnipaev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta erinevaid teooriaid.

Joulupuhi on vana traditsiooni kohaselt tahistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri ohtul, 25. detsembri oosel, varajasel hommikul ja paeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jouluoo missa joulupuhade tahtsaim teenistus ja puhade korgpunkt.

Joululaupaeva ohtusel teenistusel on rohk prohvetite ennustustel ja nende taitumisel. Jouluoo on kristlaste jaoks Kristuse sundimise oo. Nagu karjased valvasid oosel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ool valvama ja palvetama. Jouluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rohk karjastel, kes ruttavad sundinud Paastjat vaatama. Joulupuha jumalateenistusel tanatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele. ^{[ viide? ]}

Enne kui joulud said oma kuupaeva, pidutsesid Petlemma preestrid ja kogukond 8 paeva vigiiliapidu. Peo sisuks oli liturgilised teenistused Jeesusega seotud paikades, sundimine Petlemmas, ristimine Jordani aares ja Jeesuse esimene imetegu (Kaana pulm). ^{[ viide? ]}

25. detsembril 358 pidas Hieronymus jutluse Petlemma Sunnikirikus, millest sai alguse komme tahistada Jeesuse sundi just 25. detsembril. Jeruusalemmas hakati 25. detsembrit pidulikult ja algul vaid Jeesuse perekonna malestuspaevana tahistama alles piiskop Juvenaiuse ajal (422?458). Esimene uhetahenduslik toend joulude voi joulupuhade tahistamisest 25. detsembril on Jeruusalemma patriarhi Sophroniuse jutlusest (634?638). ^{[ viide? ]}

26. detsembrit ehk teist joulupuha on tahistatud esimarter Stefanose malestuspaevana. 27. detsember ehk kolmas joulupuha on apostel Johannese paev.

Ajaloos on jouludesse suhtutud mitmeti. Veel 200 aastat tagasi ei pidanud puritaanid joule, kuna pidasid seda liialt paganlikuks puhaks. USA-s kuulutati joulud ametlikult puhaks alles aastal 1870. ^{[ viide? ]}

Joulud on katoliku kiriku ja protestantlike kirikute kirikuaasta suurim puha, samas kui ulestousmispuhad on suurim puha oigeusu kirikus . ^{[ viide? ]}

Uuem joulutraditsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Uuem joulutraditsioon

20. sajandi valtel kasvasid joulud Laane uhiskonnas koige suurema kaubandusliku kaibega puhaks. Uks selle pohjustest on tava teha joulude puhul uksteisele kingitusi. Arihuvide toel propageeriti joule uha laiemalt, uhtlasi levis moodne joulumutoloogia ja -sumboolika. Tanapaevast joulutraditsiooni kannavad arvukad joulufilmid , teatrilavastused, joululaulud ja raamatud, samuti kuulub sellesse tava ehtida rikkalikult nii inimeste eluasemeid kui ka terveid linnu. Peetakse tavaparaseks, et nii eraisikud kui ka omavalitsused kulutavad joulude tahistamisele arvestatavaid summasid. Kommertsialiseerumise tottu nihkub ka joulukampaaniate algus kaubanduses uha varasemaks.

Moodsa joulutraditsiooni keskne tegelane on jouluvana (inglise keeles Santa Claus ), kes jagab lastele kingitusi . Sageli peetakse kinkide valmistajateks pakapikke , kes kannavad punaseid voi (eelkoige anglosaksi maades) rohelisi roivaid. Ameerikalikus traditsioonis veab jouluvana kinke ule maailma laiali lendava saaniga , mille ees on pohjapodrad. (Joulumutoloogias on neil ka nimed, eriti tuntud on helendava ninaga pohjapoder Rudolf .) Jouluvanale jaetakse tavaparaselt kaminasimsile voi muusse silmapaistvasse kohta piima ja kupsiseid . Uks tuntumaid jouluvana kujutisi reklaaminduses esineb Coca-Cola reklaamides, mis uldjuhul jargivad ka jouluvana tavaparast kuvandit.

Tuppa tuuakse kuusk, mida ehitakse ning mille alla pannakse kingid. Et joulukinkide tava peetakse eriti tahtsaks lastele, kingitakse tihti mange voi manguasju. Ehkki aeg-ajalt koneldakse isetehtud ja individuaalsete, just konkreetsele kingisaajale moeldud kinkide tahtsusest, tavaliselt kingid siiski ostetakse. Seetottu on omatehtud kinkide osakaal tegelikult kaduvvaike.

Kuna joule seostatakse kunstis, reklaamis ja muudes mutoloogia kandjates saanide, kuuskede, pohjapotrade, lume ja muu pohjamaise atribuutikaga, on see joulutoostuse mojul levinud ka lounamaades, kus lund praktiliselt ei tunta.

Jouluootuse loomiseks on tava panna kodus (vahel ka tookohtades) pereliikmete sokkidesse voi sussidesse hommikuks komme voi muid maiustusi ( piparkooke , mandariine vms). Et seda oleks lihtsam teha, asetatakse sussid-sokid sageli aknale voi riputatakse kamina kohale. Joulumutoloogia kohaselt toovad maiustusi pakapikud. Selle kombega on seotud ka joulukalendrid : advendiaega ( 1. advendist jouludeni) voi detsembri algust (1. detsembrist jouludeni) kajastavad kalendrid, kus iga kuupaeva numbri taga on tasku, milles peitub maiustus. Kuigi advendiajal on ka kristlik tahendus, on see paljude jaoks tanapaeval just aeg, mil pakapikud komme toovad.

Tavandis on tahtsal kohal majade akendele ja valiskulgedele helendavate tulede paigaldamine. Mitmes riigis on levinud ka joulukaunistuste voistlused.

Joule seostatakse rahu ja roomuga. Uks selle traditsiooni osi on komme kuulutada linnas, riigis voi muus piirkonnas avalikult valja joulurahu. Tavaliselt teeb seda linnapea , kohalik riigi- voi usujuht. Ka on joulude ajal kombeks annetada raha voi asju heategevuseks , seetottu keskenduvad paljud heategevuskampaaniad just detsembrile. Televisioonis ja raadios korraldatakse heategevussaateid, kuhu helistades voi sonumeid saates annetavad inimesed raha mingiks otstarbeks (sageli lastehaiglatele , lastekodudele voi muudele lastega seotud algatustele), toimuvad heategevuskontserdid.

Et joulumutoloogia ja -turunduse pohirohk on suunatud lastele, on lasteasutustes kombeks joonistada joulueelsel ajal jouluteemalisi pilte, oppida luuletusi ja laule, lavastada joulunaidendeid jne. Sel ajal korraldatakse ka mujal avalikke joulumuusika kontserte, esilinastuvad joulufilmid ja toimub muid jouludega seotud kultuuriuritusi. Joululaule mangitakse avalikes kohtades: tanavail ja kaubanduskeskustes.

Jouluohtul voi selle eel korraldatakse kodudes, lasteasutustes, tookohtades jm joulupidusid. Pidudel suuakse, juuakse ning jagatakse kinke, mis on kas tehtud uksteisele (nimeliselt voi valitud loosiga), uhiselt (igauhe makstud raha kogutakse kokku ning selle eest ostetakse nt kommipakke) voi asutuse poolt. Vahel, ehkki mitte alati osaleb peol jouluvana, kellelt tuleb kingitused lunastada joululaulu, -luuletuse voi muu etteastega.

Haruldane pole ka kommertsjoulude sidumine kristlusega. Joulujumalateenistust kulastavad paljud, kes muul ajal kirikus ei kai ning vahel ennast otseselt kristlasekski ei pea. Eriti massiliselt kulastati joulude aegu kirikut parast Eesti taasiseseisvumist, hilisemal ajal on see tava taandunud. Siiski kaunistab paljusid joulutarbeid kristlik sumboolika, naiteks on inglid levinud kuuseehete seas. Raadios ja kaubanduskeskustes mangitavas joulumuusikas on korvuti laulud jouluvanast ja Jeesuse sunnist, pakapikkudest ja inglitest.

Eesti vanema joulutavandiga voib seostada naiteks olletehaste kommet tulla iga aasta hilissugisel turule tumedate ollesortidega , mille nimes on tihti joule ka otsesonu mainitud, naiteks " jouluolu " voi "joulu porter ". Enamik selliseid sorte kaob muugilt enne kevadet.

Ehkki joulutavandid kipuvad segunema aastavahetuskommetega, puutakse neid mitmes punktis siiski lahus hoida. Nii alustatakse naiteks ilutulestikutarvete muuki paljudes maades juba ammu enne joule, kuid joulude puhul uldjuhul ilutulestikke ei korraldata. Seevastu kuulub ilutulestik kindlalt aastavahetusrituaalide hulka. Joulumuusika ja koikvoimalik jouluatribuutika seevastu jaab pigem aega enne joule kui parast seda.

Jouluteemalised kunstiteosed kalduvad uuemas joulutraditsioonis kordama samu teemasid. Levinud su?eede seas on naiteks joulude vargus, jouluvana lapsed, jouluvana puhkus, kergekujulised mutoloogia tingimuste rikkumised jms. Probleemid leiavad alati positiivse lahenduse, moraalina jaab kolama vajadus uskuda jouluimesse ning tahistada puhi sobralikult teistega koos.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• joulud eesti rahvakalendris
• joululaupaev
• joululuhter
• jouluhani (toit)
• joululaulude loend
• joululeib
• jouluturg
• naarid
• saturnaalid
• onnevalamine ( tinavalamine )
• Caganer
• Joulusaar

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Matthias Johann Eisen " Meie joulud " 1931
• Mall Hiiemae "Eesti rahvakalender VII" 1981?1995
• "EELK Kirikukasiraamat" I osa, 2009

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Joulud

Tsitaadid Vikitsitaatides: Joulud

• Eesti rahvakalendri tahtpaevade andmebaas: Joulud
• Eesti Posti joulumark ja esimese paeva umbrik 2012
• Ahto Kaasik "Maarahva joulud" Kultuur ja Elu, 2002
• Riina Kerner "Statistiku pilk jouludele" Statistikaameti blogi, 14. detsember 2012
• Aigi Viira Noukogude kuusepuhad: joulud joulumeheta, aasta lopp naaritaadiga Ohtuleht 22. detsember 2005
• Tiit Made Oli vahe, mil moel tavaline Noukogude Eesti elanik ja nomenklatuurne eestlane jouludesse suhtus Delfi 24. detsember 2015
• Marju Koivupuu meenutas joulutraditsioonide olemust ERR 25. detsember 2015