Iraan

Iraani Islamivabariik	parsia ?????? ?????? ????? Jomh?r?-ye Esl?m?-ye ?r?n
	parsia ?????? ?????? ????? Jomh?r?-ye Esl?m?-ye ?r?n
	Iraani lipp Iraani vapp
Riigihumn	" Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami "
Pealinn	Teheran
Pindala	1 648 195 km²
Riigikeel	parsia
Rahvaarv	86 758 304 (2022)
Rahvastikutihedus	52,6 in/km²
President	Ebr?h?m-e Ra'?s?
Usujuht	‘Al? Kh?mene'?
SKT	439,514 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5593 $ (2017)
Rahauhik	riaal (IRR)
Ajavoond	maailmaaeg +3.30
Tippdomeen	.ir
ROK-i kood	IRI
Telefonikood	98

See artikkel raagib tanapaevasest riigist Lahis-Idas . Teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Iraan (tapsustus)

Parsia erinevate tahendustega tutvumiseks vaata Parsia (tapsustus) .

Iraan ( parsia keeles ?????, kuni 1930. aastateni tuntud ka kui Parsia ) on riik Lahis-Idas . Iraan piirneb Aserbaid?aani , Armeenia , Turgi , Iraagi ( Kurdistani ), Turkmenistani , Afganistani ja Pakistaniga . Pohjas on Iraanil ligipaas Kaspia merele , lounas Parsia lahele ja India ookeanile .

Iraan on mitmekultuuriline riik, mis holmab arvukalt etnilisi ja keelelisi ruhmi. Suurimad rahvusgrupid on iraanlased (61%), aserid (16%), kurdid (10%) ja lurid (6%). ^[
viide?
]

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Iraani riigipeade loend

Iraan oli 1979. aasta revolutsioonini monarhistlik riik. Parast ?ahh Re?? Pahlav? kukutamist muutsid islami fundamentalistid Iraani teokraatlikuks islamivabariigiks . Sellest ajast on olnud voimul islamiaarmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla Khomeyn? , Iraani praegune usujuht on ajatolla ‘Al? Kh?mene'? . Iraani president on 5. augustist 2021 Ebr?h?m-e Ra'?s? . ^[4]

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iraan jaguneb 31 provintsiks ehk ost?n <nowiki>'iks.

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 65?71% on parslased , 12?15% aserid , 7% kurdid ja 1% araablased , turkmeenid .

Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus on 25,8 aastat.

Koige tihedamini on asustatud pealinna Teherani umbrus ja riigi loodeosa.

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvastikust 89% on ?iiidid . Sunniite on 9%, vahem leidub zoroastriste , kristlaseid ja judaiste , kellest suur osa lahkus maalt parast islamirevolutsiooni . Enamik kristlasi on armeenlased . Iraan on ?iiitide juhtriik.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Energeetika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005 . aastal tootis Iraan naftat 4 miljonit, 1974 . aastal aga koguni 6 miljonit barrelit paevas.

Suur osa gaasivarudest on tarvitusele votmata. Toestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. 2006 . aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbkaudu sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Turkmenistanist ligikaudu 23 miljonit kuupmeetrit gaasi paevas.

Valispoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iraani tuumaprogramm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 2006. aastast on laaneriigid soovinud ja noudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmark elektrienergia tootmine, kuid laaneriigid kahtlustavad, et selle varjus tootatakse valja tuumarelva. Vaatamata sellele, et URO Julgeolekunoukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt Iraani vastu rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamuugi embargo , Iraani suunduvate laevade inspekteerimise) kehtestanud, siis on riik uraani rikastamist jatkanud.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vahesuse tottu on Iraani naftatoodangu maht langenud 4,2 miljonilt barrelilt paevas (2005) 3,8?3,9 miljonile barrelile paevas (2010). Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vahemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lopuks ise naftat importima hakata.

Samuti on Iraanil raskusi Laane naftatehnoloogia hankimisega. Suured Laane naftafirmad, naiteks Prantsuse kompanii Total ja Royal Dutch Shell , on USA sanktsioonide tottu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud. ^[5]

11. juunil 2010. aastal kehtestati Iraanile taiendavad sanktsioonid: keelati Iraanil muua raskerelvastust ja lubati inspekteerida riiki siirduvaid laevu, Iraanil keelati katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel raskendati maailmaturul tehingute solmimist. Lisaks koostati must nimekiri firmadest ja uksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga paev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest peab riik turuhinnale 25 protsenti peale maksma. ^[6]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Iraani ajalugu

Tanapaeva Iraani territooriumil moodustus 6. sajandil eKr Ahhemeniidide riik . Riik laius Vahemerest kuni Induse joeni, sellesse kuulusid tanapaeva Iraan, Iraak , Pakistan , Afganistan , Turkmenistan , Usbekistan , Tad?ikistan , Turgi , Jordaania , Kupros , Suuria , Liibanon , Iisrael , Egiptus ning osa Kaukaasia piirkonnast.

Iraan oli kaua Lahis-Ida uks suuremaid, mojuvoimsamaid ja pusivamaid riike. Iraani riigid ja impeeriumid olid Meedia , Ahhemeniidide riik, Partia impeerium ja Sassaniidide riik, mis pusis kuni 7. sajandi keskpaigani. Tanapaeval mojutab Iraan tugevalt Iraaki ja Suuriat, aga ka ?iiitlikke kogukondi Lahis-Ida riikides (eelkoige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).

1882 . aastal asutas ?ahh Nasir al-Din Parsia kasakabrigaadi .

2013 . aasta 3. augustist kuni 2021 . aasta 5. augustini oli Iraani president moodukate vaadetega ?asan R???n? . ^[4]^[7]