Kaart
Pohja-Korea
(ametlikult
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
) on riik
Aasias
Korea poolsaare
pohjaosas, 38.
laiuskraadist
pohja pool. Lounas piirneb see
Louna-Koreaga
(238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni
1948
. aastani moodustas uhise riigi. Pohjas piirneb Pohja-Korea peamiselt
Hiinaga
(1416 km maismaapiiri) ja luhike piiriloik (19 km) on tal ka
Venemaaga
.
Pohja-Korea koige tavalisem kohalik nimi on
Buk Chos?n
'Pohja- Chos?n' (北朝鮮, 北朝鮮).
Louna-Koreas
kasutatakse Pohja-Korea kohta tavaliselt nime
Buk Han
'Pohja-Han' (北韓; 北韓). Sona
Han
vihjab
Jumala
sudamele parast inimese
pattulangemist
. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab sudant Pohja-Korea saatuse parast.
Pohja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat jargiv
totalitaarne riik
. Riiki juhib diktaator
Kim Ch?ng-un
, kes on ainsa partei
Korea Toopartei
Keskkomitee esimees ja
Korea Rahvaarmee
ulemjuhataja. Ta paris voimu oma isalt
Kim Ch?ng-ililt
parast tolle surma. Tema vanaisa
Kim Il-s?ng
on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema
isikukultus
.
Pikemalt artiklis
Pohja-Korea haldusuksused
Sarnaselt
Louna-Korea
haldusjaotusega kasutatakse Pohja-Koreas
do
'de,
si
'de,
gun
'ide ja
eup
'ide susteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse
jikhal-si
deks (ainsuses
jikhal-si
直轄市).
1910
. aastast kuni
Teise Maailmasoja
lopuni oli Pohja-Korea
Jaapani
okupeeritud
. Maailmasoda loppes Jaapani luuasaamisega. Nii nagu
Saksamaa
ja
Austria
jagati parast soda liitlaste vahel
okupatsioonitsoonideks
, nii jagati ka Korea 38. paralleeli mooda
Noukogude Liidu
ja
USA
okupatsioonitsooniks. Labiraakimised nende uhise valitsemise ule ebaonnestusid ja mais
1948
kuulutas Louna-Korea valja
iseseisvuse
.
9. septembril
1948 kuulutas ka Pohja-Korea valja iseseisvuse. Riigijuhiks sai
Kim Il-s?ng
.
Noukogude Liidu innustusel algatas Pohja-Korea
1950
Korea soja
, milles Pohja-Koread toetasid Noukogude Liit ja
Hiina
ning Louna-Koread toetasid USA ja
URO
. Soda oli ohvriterohke ja loppes territoriaalsete muutusteta.
Pohja-Korea kuulutas NSV Liidu eeskujul martsis
1946
valja maareformi, millega rikastelt maaomanikelt ja Jaapani kollaborantidelt voorandati kogu maa ilma kompensatsioonita ja jagati talupoegadele. Kui Louna-Korea soja kaigus Pohja-Korea maa-ala osaliselt vallutas, puuti seal maareformi tagasi keerata, mis osutus talupoegade seas ulimalt ebapopulaarseks ja suurendas nende lojaalsust Pohja-Koreale.
Pohja-Korea eelisarendas
toostust
. Juba 1959. aastal saavutati majanduse 1949. aasta (Korea soja eelne) tase. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli Pohja-Koreas korgem kui Louna-Koreas kuni 1976. aastani. Hiljem hakkas majandus stagneeruma. Parast
Noukogude Liidu lagunemist
loppes kogu noukogude valisabi ja Pohja-Korea majandus varises kokku.
1994
?
1998
valitses riigis
naljahada
, millesse suri 2,8 miljonit inimest.
99,998% Pohja-Korea rahvastikust moodustavad
korealased
. Peale korealaste elab Pohja-Koreas vaikesearvuline
hiinlaste
kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkoige
jaapanlasi
, on uksikuid.
Pohja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on sellele vastu.
[3]
Hoolimata mone riigi vastuseisust tegi Pohja-Korea
5. aprillil
2009
raketikatsetuse, mis seda jalginud riikide andmetel ebaonnestus.
[4]
[5]
Hiljem on Pohja-Korea teinud mitu edukat raketikatsetust, sealhulgas lasknud rakette kosmosesse.