See artikkel on maavarast; Pohja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA ; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Lendava Nafta ; Eesti laeva kohta vaata Nafta (laev)

See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2010) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate susivesinike segu .

Koostis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nafta koosneb pohiliselt susinikust (82?87%), vesinikust (12?15%), vaavlist (1,5%), lammastikust (0,5%) ja hapnikust (0,5%). ^[1] Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis vaga keerukas. Peamised naftat moodustavad uhendid jaotatakse kolmeks: alkaanid (kuni 60%), tsukloalkaanid (kuni 30%) ja aromaatsed uhendid (enamasti ule 10%).

Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on C _n H _2n+2 . Nende keemistemperatuur on 40?200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C _n H _2n . Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt . Aromaatsed uhendid on keemilise valemiga C _n H _2n-6 . Nende hulka kuulub naiteks benseen . Aromaatsed uhendid kuuluvad kull alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt vaiksema osa. ^{[ viide? ]}

Peale susiniku ja vesiniku sisaldab nafta lisanditena vaavlit , hapnikku , lammastikku , lisaks pisut metalle ning mittetaielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapouest valjuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal , seda suurem on lisandite sisaldus. Naiteks rasked naftad sisaldavad vaavlit rohkem kui kerged. Rafineerimise kaigus puhastatakse nafta vaavlist, sest atmosfaari paiskudes pohjustab vaavel palju keskkonnaprobleeme .

Naftaga koos esineb ka maagaas , mis koosneb lenduvatest susivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan .

Omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nafta tihedus on 0,73?1,05 Mg/m ³ , eripolemissoojus on 43,5?46,0 MJ/kg.

Eri maardlatest ammutatud naftal voib olla vaga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on vaga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid vaiksem kui veel . Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tottu viskoossem kui sugaval Maa sees olev nafta.

Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kumnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20?25 on keskmine ja tihedusega ule 25 loetakse naftat kergeks.

Nafta varvus ulatub peaaegu varvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on uhendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid , ei ole naftal uhtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Kull aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning voivad seega pohjustada probleeme naiteks olitatavatel masinatel , mida kasutatakse kulmas kliimas .

Teke [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nafta on uks fossiilkutustest . See on tekkinud loodusliku puroluusi protsessi kaigus mittetaielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis vois olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres voi maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest futoplanktonist ja protistidest . Sellised on naiteks sinivetikad ja foraminifeerid . Mattudes labis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks , olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist , naiteks savikildast . Suurenev rohk ja temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rohu tottu liikuma lahtekivimist valja ulespoole. Ulespoole liikuvatest vedelikest moodustavad susivesinikud esialgu vaid tuhise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sugavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, naiteks liiva- voi lubjakivisse . Nafta liigub ulespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht , mis ei ole liikuvate vedelike jaoks labitav. Et naftat moodustavad susivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad koige ulemisse ossa, moodustadeski naftamaardla . Nafta koguneb nn naftapuunistesse , mis on geoloogilised struktuurid , naiteks antiklinaalid voi murrangud , mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ulespoole liikuvate evaporiitidega .

Teise versiooni jargi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad susivesinikud Maa sisemuses korge rohu ja temperatuuri mojul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jatkub. ^[2]

Kasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nafta on uks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kutuse ja keemiatoostuse toorainena . Nafta tahtsust tanapaeva majandusele on raske ulehinnata. Naftahinnast soltuvad enamiku muude kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltoodeldakse naftatoostusettevottes : naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejarel transporditakse eeltoodeldud nafta tanklaevadega voi torujuhtmete abil naftatootlemistehastesse. Naftatootlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ( butaan ja propaan ), bensiin , diislikutus , kutteoli , masuut .

Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu mootuhik on barrel . Uks naftabarrel vordub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga . ^[2]

Nafta on uks peamisi kasutusel olevaid fossiilkutuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on moni aasta tagasi oelnud, kui tarbimine jaab samale tasemele, jatkub naftavarusid umbes 45 aastaks ( maagaasi 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed. ^[3]

Viimastel aastatel on tarbevaru taienenud (avastatud uusi leiukohti, tapsustatud reservvaru) keskmiselt 3?4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas vaga ebauhtlaselt. 2/3 varudest on Lahis-Idas , 8% Pohja-Ameerikas ja Louna-Ameerikas , 7% Euroopas , 7% Aafrikas , 6% Aasias ja 1% Okeaanias . Riikidest on suurimad varud Saudi Araabial ja Iraagil . Venemaa varud moodustavad maailmavarudest umbes 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EL 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. ^[2]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele . Vaga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiolina, ravimina ja vahest koige enam sojapidamiseks.

Sedamooda, kuidas arenes nafta tootlemise tehnoloogia ja kasvas noudlus energiaallikate jarele, hakati uha enam taiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkaijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vahem tanapaevane naftapuurtorn lasti kaiku USA -s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta tootlemine. Soiduauto Ford esimene, 1892 . aastal loodud mudel tarbis kutusena juba bensiini voi piiritust . Aastast 1920 on aga Ameerika Uhendriikides bensiin ametlik autokutus.

Naftaleiukohti [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Cantarelli naftavali Mehhiko lahes ; ( BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm ) ^[4]
• Libra naftamaardla Brasiilias , Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel
• Rosebanki naftamaardla

Suurimad naftatootjad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Naftariik

Jarjestatult 2004 . aasta andmete alusel, miljonit barrelit paevas:

• Saudi Araabia ? 10,37
• Venemaa ? 9,27 (2010. aastal juba 10,26) ^[5]
• Ameerika Uhendriigid ? 8,69
• Iraan ? 4,09
• Mehhiko ? 3,83
• Hiina ? 3,62
• Norra ? 3,18
• Kanada ? 3,14
• Venezuela ? 2,86
• Araabia Uhendemiraadid ? 2,76
• Kuveit (OPEC) ? 2,51
• Nigeeria (OPEC) ? 2,51
• Suurbritannia ? 2,08
• Iraak ? 2,03

Naftasaadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Naftast saadavad kompleksuhendid:

• toornafta
• naftagaas
• madala keemispunktiga nafta
• madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin
• madala keemispunktiga kataluutiliselt krakitud toorbensiin
• madala keemispunktiga kataluutiliselt muudetud toorbensiin
• madala keemispunktiga termokrakitud nafta
• madala keemispunktiga vesinikuga toodeldud toornafta
• madala keemispunktiga nafta
• otsedestilleeritud petrooleum
• petrooleum
• krakitud gaasioli
• gaasioli
• raske kutteoli
• maare
• rafineerimata voi vaherafineeritud baasoli
• baasoli
• destillaadi aromaatne ekstrakt
• destillaadi aromaatne ekstrakt (toodeldud)
• setteoli
• toorparafiin
• vaseliin

Naftatootlemistehaste loetelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kivioli Keemiatoostuse Kivioli naftatootlemistehas ^{[ kusitav ] [6]}
• Shelli Mongstadi naftatootlemistehas Norras Mongstadis ;
• Goteborgi naftatootlemistehas Rootsis Goteborgis ;
• Frederigia naftatootlemistehas Taanis Frederigias ;
• Kilpilahti naftatootlemistehas Soomes Kilpilahtis ;
• Fortumi Porvoo naftatootlemistehas Soomes Porvoos ;
• Mazeikiu naftatootlemistehas Leedus Ma?eikiais ja Butinge naftasadam Butinges ;
• Dinazi naftatootlemistehas Latis Daugavpilsi rajoonis ;
• Grangemouthi naftatootlemistehas Inglismaal Cheshire'is ;
• PCK naftatootlemistehas Saksamaal Schwedtis ^[7] ;
• Kirishi/ Kiri?i naftatootlemistehas Venemaal Leningradi oblastis Kiri?i linna serval ^{[8] [9]} ;
• Rosnefti Slantso naftatootlemistehas /rafineerimistehas Venemaal Leningradi oblastis ;
• Jaroslavli naftatootlemistehas Venemaal Jaroslavli oblastis ;
• Rjazani naftatootlemistehas Venemaal Rjazani oblastis ;
• Onako ( Orenburgneft ) Orski naftatootlemistehas Venemaal Orenburgi oblastis Orskis ;
• Sibneft ( Nojabrskneftegaz ) Omski naftatootlemistehas Venemaal Omski oblastis ;
• Groznoi naftatootlemistehas Venemaal T?et?eenias Groznois ;
• Mozorski naftatootlemistehas /naftanirafineerimistehas Valgevenes Mozorskis ^[10] ;
• Kremenchug naftatootlemistehas Ukrainas Poltava oblastis Krement?ukis ;
• OKTA naftatootlemistehas Pohja-Makedoonias Skopjes ;
• Collombey naftatootlemistehas Liibuas ;
• Maribi naftatootlemistehas Jeemenis Maribis ;
• Kuwait Petroleum Corporationi Shuaiba naftatootlemistehas Kuveidis ;
• Kuwait Petroleum Corporationi Mina al-Ahmadi naftatootlemistehas Kuveidis;
• Kuwait Petroleum Corporationi Mina Abdullah naftatootlemistehas Kuveidis;
• ?b?d?ni naftatootlemistehas Iraanis ?b?d?nis ;
• Kirkuki naftatootlemistehas Iraagis Kirkukis ;
• Al Dawrahi naftatootlemistehas Iraagis Al Dawrahis ;
• BP Texases asuv naftatootlemistehas;
• Chevronile kuuluv tehas Suurbritannias Walesis Pembrocke Dockis ^[11]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Naftatoostus
• Naftasaadused
• Naftakeemiasaadused
• Raske nafta
• Puroluus
• Naftageoloogia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nafta

Tsitaadid Vikitsitaatides: Nafta

• Nafta hind viimase aasta jooksul
• Nafta hind viimaste tundide jooksul
• http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
• http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html