Gimalajad
(
sanskr
.: ??????
hima:laja
≪lumiden sijaduz≫,
hindi
: ??????,
nepali
: ??????,
kit
.: 喜馬拉雅山脈) om kaiki? korktemb magisistem
Mas
. Ned sijadasoi?
Tibetan magi?ton
(pohjoi?es) da
Indan da Gangan tazangi?ton
(suves) keskes.
Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om terav lujas: rahvahatomad mad i tropikad.
Gimalajad ottas viden valdkundan territorijan palad:
Indii
,
Nepal
,
Kitai
(sen
Tibetan avtonomine umbrik
),
Pakistan
i
Butan
.
Gimalajiden magisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz ? laz 350 km, pind 650 tuhad nellikkilometrad. Magiharjoiden keskmaine korktuz om laz kut kilometrad meren pindan pal, kaiki? suremb ? 8848 m (
D?omolungm
-magi). Kumne maged-≪kahesatuhanikad≫ sei?tas Gimalaji?, mugoi?id om 14 kaikes mail'mas.
Toine korged magisistem ?
Karakorum
? sijadase Gimalajiden paivlaskmai?es ?epi?pai homendezbokas.
Gimalajad sei?tas ulenpai? Indan da Gangan tazangi?tod. Maged sijadase koumel pordhal: ?ivalik-maged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pand?al-, Dhaolahdar-magisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nell'ha territorijha: Pend?aban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).
Sured Gimalajad kogotas magi?-≪kahesatuhanikoi?pai≫. Ja?omiden pind si? om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad ? laz 12 tuhad km³. Ja?omiden lugu om laz 15 tuhad
[1]
[2]
.
Suviazijan
kaiki? pidembad da surembad joged lahttas si?pai:
Ind
,
Gang
,
Brahmaputra
. Ind-jogi rounatab necida magisel'gad paivlaskmas, i paivnouzmas ? Brahmaputra-jogi.
Peniden Gimalajiden magenpad sadas 2,4 km i?eze keskznamoi?endal, sen uhtes paivlaskmas ? nell' kilometrad.
Kaiki? madalamb magisel'g om ?ivalik, vedase pidust' kaiked pa?t magisistemad (Indalpai Brahmaputralesai), kaik sen maged oma alemba mi kaks' kilometrad meren pindan pal.
Gimalajiden libutamine jatktase nugud'aigan-ki.
Magiden suvipautked oma
mussoniden
painuden al. Lujad sadeged pandas sille: 1000 mm:spai paivlaskmal 4000 mm:hasai paivnouzmpolel.
Kuiv da vilu kontinentaline klimat om pohjoi?pautkil.
Magiden ulahas kezali?ed pakai?ed ulitadas ?25 C°, i tal'veli?ed ?40 C°, sen li?aks kova tullei puhub (150 km ?aspigudenke).
Ezmai?ed loutud ?ilod Gimalajiden ezimagi?toi? datirui?oi? laz kahesad tuhad vozid EME.
Tas om ai etnosid, ho eladas ka eliba londuseli?es izolacijas toine toi?espai.
- ↑
Gimalajad. Londuz
pbs.org
-saital.
(angl.)
- ↑
The Himalayan Glaciers (Gimalajiden ja?omad) //Fourth assessment report on climate change (2007, Nellanz' satusenladind klimatan vajehtusi?). ?
Ipcc.ch
.
(angl.)