D?omolungma
magi Himaalajas
Himaalaja
Video Himaalajast
Vaidetavalt 11. sajandil rajatud
mungaklooster
Spiti
orus Himaalajas,
Indias
Himaalaja
on
kurdmaestik
Aasias
, mis holmab
Nepali
,
Hiina
,
Bhutani
,
India
ja
Pakistani
alasid. Himaalaja on maailma korgeim maestik ning suurim ja noorim kurdmaestik, kus on 14
ule 8000 m korgust tippu
. Maestiku
keskmine korgus
on umbes 6000 m.
Nepal
,
Bhutan
ja
Sikkim
on peaaegu taiels ulatuses Himaalajas. Suurem osa Himaalajast kuulub Pakistanile, osa paikneb India, Nepali ja Bhutani territooriumil. Pakistani kontrolli all olev osa paikneb vaidlusaluses
Kashmiris
ning holmab 83 900 km². Hiina kontrolli all on umbes 36 000 km² vaidlusalase Kashmiri osast
Ladakhist
. Hiina noudleb ka Indias
Arunachal Pradeshis
asetsevat Himaalaja osa.
Himaalaja on osa magede voondist, mis ulatub Pohja-Aafrikast Kagu-Aasiani. See piirneb laanes loodesse jaavate
Karakorumi
ja
Hinduku?iga
, idas aga laheb ule mitmeks maeahelikuks, mis kulgevad
Tiibetis
louna ja kagu suunas. Pohja pool lahutab Himaalajat
Transhimaalajast
vagu, milles voolavad
Brahmaputra jogi
ja
Induse
ulemjooks.
Sugava oruga
Sutleji jogi
, mis labib kogu maestiku, jagab selle vaiksemaks
Laane-Himaalajaks
ja suuremaks
Ida-Himaalajaks
.
Himaalaja eraldab otsekui muur
Ees-Indiat
Tiibeti kiltmaast
ja
Louna-Aasiat
Sise-Aasiast
. Lounasse jaab
Induse-Gangese madalik
.
Himaalaja kulgeb kirde suunas avatud kaarena
Nanga Parbatist
(8126 m) Pakistani Kashmiris
Namcha Barwa
maeni Tiibetis (7756 m),
Induse
labimurdeorust
laanes (73?75° E)
Brahmaputra
labimurdeoruni idas (94?95°;
Tiibeti
lounaosas). Laaneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-laanesihiline.
Maestiku pikkus on umbes 2550 km ja laius umbes 180?400 km (loodes 280 km, idas 150 km). Maestik holmab mitu roobiti kulgevat maeahelikku. Himaalaja kogupindala on umbes 595 000 km².
Himaalaja lounaserv on terav, sest maestik touseb India tasandikualast esile kolme astmena. Koige alumise astme moodustavad 1000?1500 m korgused
Siwaliki maed
ehk Eel-Himaalaja, keskmine aste on kuni 3000 m korgune tasasem
Vaike-Himaalaja
ehk Madal-Himaalaja (3500?4000 m, uksikud tipud ule 6000 m) ja pohjapoolne, koige korgem aste, 50 km laiune peaahelik
Suur-Himaalaja
ehk Korg-Himaalaja, kus maailma korgeimate maetippude vahel on sugavad orud. Suur-Himaalajat eraldavad Vaike-Himaalajast orud ja nood, sealhulgas
Katmandu org
ja
Kashmiri org
. Suur-Himaalajasse jaavad D?omolungma,
Kanchenjunga
(8586 m),
Lhotse
(8516 m),
Makalu
(8463 m),
Dhaulagiri
(8167 m) ja
Nanga Parbat
(8126 m).
Suur-Himaalajas asub
D?omolungma
ehk Mount Everest, mis on korgeim magi
Maal
(mae tipp on 8848 m
korgusel merepinnast
). Igal aastal tekib mandriliste laamade porkumisel korgust juurde.
Himaalajas on jarskude sakiliste nolvadega maetipud, suured
liustikud
,
erosiooni
tekitatud nood, palju joeorgude tekitatud sugavaid
kuristikke
. Lounast paistab Himaalaja kaarena, mille peatelg on lumepiirist korgemal. Lumevaljad,
oruliustikud
ja laviinid toidavad allpool asuvaid liustikke, millest saab alguse enamik Himaalaja jogesid. Suurem osa Himaalajast on allpool lumepiiri.
Siwaliki magedest lounasse jaab vihmametsavoond
Terai
.
Maestiku nimi tuleneb
sanskriti
sonast
him?laya
, mis on
tatpuru?a
-tuupi
liitsona
sonadest
hima
'lumi' ja
?laya
'paik' ning tahendab 'lume paik'.
Shingo Lasse viiv magitee (
serpentiin
) Pohja-Indias, Himaalajas
Himaalaja on
Alpi kurrutuses
(
tertsiaaris
) tekkinud
noor maestik
.
Juuras
aaristas Euraasiat, kuhu tollal ei kuulunud
Araabia poolsaar
ega
Hindustani poolsaar
,
Tethyse ookean
, sugav kristalse aluspohjaga nogu. Umbes 180 miljonit aastat tagasi hakkas
Gondwana
manner lagunema. Uks selle tukke, sealhulgas
Indo-Austraalia
laam, mis sisaldas ka praegust
Hindustani poolsaart
, liikus praegusest
Aafrikast
eraldudes 130?140 miljoni jooksul pohja suunas
Euraasia laama
suunas.
Tethyse ookean
(
Tethyse suvik
), mis enne
Alpide
teket oli lahutanud Aafrikat ja Euraasiat, eraldus maailmamerest ja sulgus nende laamade vahele. Kui suvik kitsenes, paindusid surve all selle alused kivimid ning tekitasid meresetetes labipoimuvaid murranguid. Graniidi- ja
basaldimassid
tungisid mantlist norgenenud maakoorde, mis koosnes settekivimitest. Umbes 40?50 miljonit aastat tagasi porkus praegune Hindustani poolsaar Euraasia laamaga. Laama ots
subdutseerus
Tethyse suviku ja
Tiibeti laama
alla. Jargneva 30 miljoni aasta jooksul jaid Tethyse ookeani madalad osad kuivale, sest sukelduv Indo-Austraalia laam kergitas merepohja. Horisontaalne surve tekitas Tiibetis vertikaalseid liikumisi. See aitas kaasa
Tiibeti kiltmaa
, maailma korgeima
kiltmaa
(keskmine korgus 4800 m) kerkimisele.
Kurrutus joudis haripunkti ajavahemikul umbes 20 miljonit aastat tagasi
varamuotseenis
varatertsiaarist
varakvaternaarini
. Kokkuporke kiirus suurenes jarsult ja Himaalaja hakkas tosiselt kerkima. Tol ajal vois maestik kerkida 1?1,5 cm aastas. India plaat sukeldus edasi varasema Tethyse suviku alla. Vanade Gondwana
moondekivimite
ulemised kihid koorusid 100 km kaugusele louna poole tagasi, moodustades tektoonilisi katteid. Iga koorumisega ilmusid valja uha vanemad Gondwana kivimite kihte. Need katted kurrutusid ning endine merepohi jai 400?800 km kitsamaks. Joed toid magedest tasandikule erodeerunud materjali, mille raskuse all tekkisid nood, kuhu omakorda mahtus rohkem materjali.
Induse-Gangese madaliku
aluse joesette kiht on kohati ule 7600 m paksune.
Toenaoliselt sai Himaalajast maailma korgeim maestik alles 600 000 aastat tagasi. Parast horisontaalseid nihkeid
miotseenis
ja
pliotseenis
toimus
pleistotseenis
intensiivne kerge. Piki koige pohjapoolsemate tektooniliste katete tuumvoondit ilmusid uusi
gneisi
ja
graniidi
intrusioone
sisaldavad kivimid, millest tekkisid praegused maetipud. Monele tipule, sealhulgas
D?omolungmale
, katsid kristallilised kivimid pohja poolt vanu fossiilidega Tethyse ookeani setteid.
Surve jatkub ning igal aastal kerkib Himaalaja mone millimeetri vorra.
Sama laamade kokkuporge on tekitanud ka
Tarimi noo
,
Baikali jarve
ja
Louna-Hiina mere
. Eelmine umbes sama voimas laamade kokkuporge toimus umbes 600 miljonit aastat tagasi.
Kiltmaa lounaaarel sai praegusest
Trans-Himaalajast
suur veelahe ja kliimapiir. Et jarsenevatel lounanolvadel sadas rohkem, uuristasid suured lounapoolsed joed magesid piki vanu poikimurranguid pohja poole ning haarasid endasse kiltmaale voolavad joed.
Araabia mere
ja
Bengali lahe
pohjaosa taitusid Induse, Gangese ja Brahmaputra joe kaasa toodud materjaliga. See protsess jatkub tanapaevani.
Monedes orgudes, naiteks
Kashmiri orus
ja
Katmandu orus
, tekkisid jarved, mis seejarel taitusid pleistotseeni setetega. Katmandu org jai umbes 200 000 aastat tagasi kuivale ning on sestsaadik Vaike-Himaalaja kerkimise tottu vahemalt 200 m vorra kerkinud.
Himaalaja lounaserval lasub kerkemurrangu koige alumine osa tertsiaari
liivakividel
, mis ladestusid nokku maestiku lounaserval. Koige ulemine osa on
Suur-Himaalajas
, selle all on 10 km paksune plaat
eelkambriumi
moondekivimeid
, mille peal on tuhandeid meetreid fossiilidega setteid, mis parinevad ajavahemikust
kambriumist
kuni tertsiaarini.
D?omolungma
tipus on
lubjakivi
, mis toenaoliselt parineb
karbonist
kuni
permist
ning mis sisaldab mereloomade fossiile.
Himaalaja koosneb neljast peastruktuurist, mida saab jalgida piki 2400 km pikkust
kurrutusvoondit
.
Eel-Himaalaja
on
eelmaestik
, mille moodustab
muotseenist
kuni
pleistotseenini
maestiku erosioonisetetest kujunenud
molass
. See molass kuulub
Muree formatsiooni
ja
Siwaliki formatsiooni
ning on kurrutunud
soomusstruktuur
. Himaalaja madalad osad (
Vaike-Himaalaja
) koosnevad
hilisproterosoikumi
ja
varakambriumi
setetest, mis parinevad India laama passiivsest aarest. Seal on ka
graniiti
ja teisi
vulkaanilisi kivimeid
.
Vaike-Himaalaja
on piki
Main Boundary Thrusti
Eel-Himaalaja peal.
Suur-Himaalaja
on maestiku korgala.
Induse omblusvoond
ehk
Induse ? Yarlung Zambo omblusvoond
esindab India laama kokkuporget
Ladakhi batoliidiga
pohjas.
Ladakhis
domineerivad graniidiformatsioonid, mis on tekkinud laamadevahelise hoorumise tohutust kuumusest,
Zanskaris
on kerkinud palju setteid Tethyse ookeani pohjast.
Siin on loetletud koik kaheksatuhandelised ja tahtsamad
seitsmetuhandelised
maetipud.
- D?omolungma
(8848 m)
- K2
(8611 m)
- Kanchenjunga
(8598 m)
- Lhotse
(8511 m)
- Makalu
(8481 m)
- Cho Oyu
(8201 m)
- Dhaulagiri
(8167 m)
- Manaslu
(8163 m)
- Nanga Parbat
(8126 m)
- Annapurna
(8078 m)
- Hidden Peak (
Gasherbrum I
) (8068 m)
- Broad Peak
(8047 m)
- Gasherbrum II
(8035 m)
- Gosainthan
(8012 m)
Himaalaja on voib-olla tahtsaim
kliimapiir
maailmas, sest ta eraldab suurt
Louna-Aasia
mussoonkliimaala
Sise-Aasia
rohtlapiirkonnast
(kuivadest
magismaadest
), kus on
mandriline kliima
. Himaalajast louna pool, Indias, on aasta labi soe ning
mussoon
toob eriti Ida-Himaalajas palju sademeid (
Assami Himaalajas
on
aastane sademete hulk
ule 10 000 m). Himaalajast pohja pool seevastu on talv vaga kulm ja suvi suhteliselt soe, aga sademeid on vaga vahe. Edelamussoon (maist oktoobrini) laseb kogu oma niiskuse langeda Himaalaja jarskudele lounanolvadele, nii et luhemad ja laugemad pohjanolvad saab vahe sademeid ning on lohki kuivanud nagu Tiibeti kiltmaa.
Lumepiir
on lounanolvadel palju madalamal (4500?5200 m, keskmiselt 4600 m ule merepinna) kui pohjanolvadel (umbes 5500?6000 m, keskmiselt 5400 m), sest pohja pool sajab palju vahem.
Liustikke
on palju. Nende kogupindala on ule 33 000 km².
Himaalaja on
Holarktise
ja
Paleotroopise
piiriala.
Madalamatel lounanolvadel (alla 900 m ule merepinna) kasvavad tihedad troopilised vihmametsad troopiliste liikidega, naiteks
bambus
ja
kruvipuulised
,
viigipuud
ja
puukujulised sonajalad
.
Umbes 2000 m korgusel leidub lahistroopiline igihaljas
magivihmametsi
, kus kasvavad naiteks
kiviviljakud
,
ebakastanipuud
ja
magnooliad
ning
alustaimestik
on rikkalik, sisaldades naiteks palju
vohaliste
ja
kapaliste
liike. Igihaljad tammed kasvavad kuni 2100 m korgusel. Korgemal on parasvootme heitlehised metsad.
Korgemal kasvavad okasmetsad, naiteks
mannid
,
nulud
ja
seedrid
.
3000?4000 m korgusel moodustavad
rododendronid
metsi voi poosastikke.
Metsapiir
on umbes 3000?3500 m korgusel,
puudepiir
umbes 3500?4000 m korgusel.
Alpiinne taimestik
kasvab korgemal kui 4000 m. Valdavad on holarktilised elemendid, naiteks
kuslapuud
,
priimulad
,
kivirikud
,
emajuured
ja
tulikad
. Teadaolevalt korgeimal kasvav
oistaim
on
liivkann
Arenaria bryophylla
, keda on leitud D?omolungma nolvalt kuni 6180 m korguselt.
Pohjanolvad on metsatud ja napi taimkattega, domineerivad talvekuivad alpiinsed rohtlad (
kuivstepp
ja
poolkorb
). Ainult joeorgudes kasvab
puittaimi
(
paplid
,
pajud
).
Himaalaja on
Palearktise
ja
Orientaalise
piir. Palearktilised loomad, naiteks
vosaraat
ja
hamsterlased
, saavad seal kokku tuupiliste troopikaloomadega, nagu naiteks
drongolased
ja
bulbullased
.
Himaalaja loomastik on vaga liigirikas. Ainuuksi
Nepalis
leidub umbes 800 linnuriiki, rohkem kui kogu Euroopas.
Osa liike on levinud ja tuntud, naiteks
laane-metshiir
ja
musttihane
, teised jalle on piirkonna
endeemid
. Lounanolva madalamas osas on
ahve
, kaslasi ja koerlasi ning palju
linde
. Korgemal elavad teiste seas
kaeluskaru
ja Tiibetile omased loomad, naiteks
jakk
,
lumeleopard
,
kaljukitsed
ja
muskushirv
.
Karbselisi
,
amblikulisi
ja
lestalisi
leidub kuni 6800 m korgusel, aga maestiku korgeimas osas loomi ei ela. Moned linnud lendavad rohkem kui 6000 m korgusele,
magihakki
on nahtud 8200 m korgusel.
Turismiga seotud puude langetamine ja
metsatustumine
on piirkonna habrast loodust kahjustanud. Metsade langetamise tottu on magipiirkonnad kaotanud vett ning
erosioon
on suurenenud ja tekitanud jogedes rohkem muda. Muu hulgas see on kaasa toonud monikord katastroofilisi uleujutusi maejalamil.
Aastal
1976
rajati Nepali D?omolungma piirkonda
Edmund Hillary
algatusel
Sagarmatha rahvuspark
, mille pindala on ule 124 000 ha.
Tasandiku ja maestiku uleminekuala
Terai
on tihedalt asustatud. Nepalis on ka tihedasti asustatud joeorud.
Koige tihedama asustusega on 1500?2500 m korgusel asetsevad viljakad orud.
Maestik ise on vaga horeda asustusega.
Lounapoolsetes madalates magedes on
Darjeelingi
,
Dharamsala
,
Dalhousie
ja
Simla
linn.
Pollumajandus on vertikaalselt tsoneeritud.
Terais
ja lounapoolsetes orgudes tegeldakse maaharimisega.
Nisu
saab lounas kasvatada kuni 3500 m korgusel,
otra
veel korgemal.
Madalamatel orutasandikel kasvatatakse suvel
riisi
, talvel otra voi
hirssi
.
Tahtsaimad koduloomad on jakid, lambad ja kitsed, kellest osa soob soojal aastaajal korgel magedes ja tuuakse talvel tasandikule.
Mooda maad saab transport toimuda pohiliselt veoloomade abil.
Maekurudest
on vahestel majanduslik tahtsus.
Suur osa Himaalajast oli India ja Hiina konflikti ajal turistidele suletud. 1990. aastatel hakkas matka- ja alpinismiturism joudsalt kasvama. D?omolungma,
Dhaulagiri
,
Annapurna
ja teiste magede otsa ronivad alpinistid on toonud kohalikele elanikele suurt tulu, kuid on tekitanud ka keskkonnaprobleeme.
- Fritz Rudolph
.
Chomolungma und ihre Kinder
, Berlin
1978
.
- Helmut Uhlig
.
Himalaya, Reich der tausend Buddhas: Menschen, Gotter und Damonen am Dach der Welt
,
1992
- Ulo Suursaar
. Himaalaja paradokse. ?
Eesti Loodus
, 8/9,
1997
, lk 386?387.
Veebiversioon
- Blanche-Christine Olschak
.
Himalaya. Wachsende Berge, lebendige Mythen, wandernde Menschen
,
2000
- Roy Strider
.
Himaalaja jutud
, Tallinn
2011
.