See artikkel on riigist; teiste tahenduste kohta vaata Eesti (tapsustus) .

---

See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2009) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Eesti Vabariik
Eesti lipp Eesti vapp
Riigihumn	" Mu isamaa, mu onn ja room "
Pealinn	Tallinn
Pindala	45 335 km² (2024) [1]
Riigikeel	eesti
Rahvaarv	1 374 687 (1.01.2024) [2]
Rahvastikutihedus	30,3 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Alar Karis
Peaminister	Kaja Kallas
Iseseisvus	24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
SKT	30,312 mld $ (2018) [3]
SKT elaniku kohta	28 333 $ (2022) [4]
Rahauhik	euro (EUR)
Ajavoond	Ida-Euroopa aeg +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg
Tippdomeen	.ee
ROK-i kood	EST
Telefonikood	372

Eesti Vabariik on riik Pohja-Euroopas . Eesti piirneb pohjas ule Soome lahe Soomega , laanes ule Laanemere Rootsiga , lounas Latiga ja idas Venemaaga .

Eesti pindala on 45 335 km², ^{[5] [6]} koos merealaga 70 177 km². ^[7] 13. sajandist kuni Eesti riigi iseseisvumiseni 1918. aastal on tanapaeva Eesti Vabariigi territoorium erinevatel aegadel kuulunud kas osaliselt voi taielikult Saksa Orduriigi , Taani , Poola , Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi koosseisu.

Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik , mille territoorium on jagatud viieteistkumneks maakonnaks . Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks ja linnadeks, mis on kohaliku omavalitsuse uksused . Suurim linn on pealinn Tallinn . 1,4 miljoni elanikuga Eesti on uks Euroopa Liidu vaiksema rahvaarvuga riike.

Eesti kuulus iseseisva riigina Rahvasteliitu 22. septembrist 1921 kuni Noukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent sailitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse loppemiseni 1946. aastal. 17. septembrist 1991 kuulub Eesti Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse , 13. novembrist 1999 WTOsse , 29. martsist 2004 NATOsse , 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni viisaruumi , 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse . Eesti rahauhik on euro . Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Ky?to protokollile ja Pariisi kliimaprotokollile .

2017. aastal oli Eesti URO inimarengu indeksi jargi maailmas 30. kohal. ^[8]

2021. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad rahvastiku enamuse (69,1%) eestlased , suurim vahemusrahvus on venelased (23,7%) ^[9] .

Nimi

  Pikemalt artiklis Eesti nimi

Eesti nime algupara on nahtud aestide nimetuses, keda mainis esimest korda Rooma ajaloolane Tacitus oma teoses " Germania " (kujul Aestiorum gentes , Aestii , umbes 98. aastal). Hilisemates allikates esines see nime kujul Hestis ( Cassiodorus , 523?526), Aesti ( Jordanis , 551), Aisti ( Einhard , 830), Esto , Estum ( Wulfstan , 887), Iste ( Widsith , 10. saj). Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks voi konkreetsemalt moneks preislaste hoimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all voidi moelda ka koiki Laanemere idakalda elanikke ? nime uheks voimalikuks etumoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tuve ost - ( ost -, est -) tahendusega "ida". Aja jooksul vois nime kasutusala kitseneda ja lopuks pusima jaada vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tahistajana. ^{[10] [11] [12] [13]}

Selles tahenduses oli nimi esimesena kaibel ilmselt skandinaavlastel , kes kasutasid saagades (kirja pandud alates 13. sajandist, aga kirjeldavad sundmusi alates 1. aastatuhande keskpaigast) nimekujusid Aistland ( Gutasaga ) ja Eistland ( Ynglingrite saaga , Saaga Harald Kaunisjuuksest , Olaf Trygvessoni saaga , Saaga Olaf Puhast , Svirrerasaaga , Orvar-Oddri saaga ). Uhel 11. sajandist parit Rootsi ruunikivil on kirjas i estlatum , "Eesti maadel". Umbes 1216. aastal valminud Saxo Grammaticuse kroonikas on kasutusel nimekujud Hestia ja Estia ning etnonuum Esto (mitmuses Estones ). Sama tahendusega voib olla ka Al-Idrisi 1154. aastal kasutatud Astal?nda . Skandinaavlastelt kandus nimi ule alamsaksa (pika algvokaaliga Ehstland ) ja ladina keelde (nt 13. sajandi alguse Henriku Liivimaa kroonikas Estonia , teoses " Descriptiones terrarum " ka Hestonia ). Ladina keele kaudu levis nimi hiljem omakorda edasi vene ( Эстония ) ja teistesse keeltesse. Mones neist varastest, kuni 13. sajandi allikatest tahistab see nimi selgelt praeguse Eestiga enam-vahem kattuvat territooriumit, teistes on selle tahendus ebamaarasem voi vastab ainult osale praegusest Eestist. ^{[10] [14] [15] [16]}

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia voi lihtsalt Esten ("eestlased"). Need nimetused kaisid praeguse Eesti pohjaosa (tolleaegse Eestimaa provintsi ja kubermangu ) kohta), kuid 15.?17. sajandil eristub ka " Paris Eesti " ( Estonia Propria ) Liivi lahe ja Vortsjarve vahel. Kujunevasse eesti kirjakeelde laenati nimi (algselt Estimah , Esthi Mah ) alamsaksa voi idaskandinaavia keelekujust 17. sajandil. Eestlaste asuala hakati sonaga Eesti(maa) tahistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal voeti kasutusele ka sona eestlased ja eesti keel , mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel . ^{[16] [17]} 1918. aastal sai see Eesti riigi nimeks.

1920. aastateni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia .

Asend

Eesti asub Laanemere idakaldal. Laanemere rannikul asuva Eestiga asuvad Laane-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja ?otimaa pohjatipp. Pohja-Ameerikas labib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lounarannikut.

Aarmuspunktid

  Pikemalt artiklis Eesti aarmuspunktid

Mandri-Eesti pohjapoolseim punkt asub Purekkari neemel . Pohjapoolseim saar on Vaindloo saar . Lounapoolseim punkt asub Moniste vallas endise Naha kula territooriumil Naha talu lahedal.

Mandri-Eesti koige laanepoolsem punkt asub Ramsi neemel . Eesti laanepoolseim saar on Nootamaa . Idapoolseim punkt on Narva linn.

Piir

  Pikemalt artiklis Eesti piir

Maismaapiiri kogupikkus on 633 km. Sellest 339 km on Eestil uhist piiri Latiga ja 294 km Venemaaga .

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Noukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Noukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis jargis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Parast Noukogude Liidu lagunemist jai kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Foderatsiooni .

Soome ja Rootsiga uhist merepiiri pole, kull aga on Eesti majandusvoondil uhine merealapiir Soome ja Rootsi merealadega.

Ajalugu

  Pikemalt artiklis Eesti ajalugu

Esiajalugu

  Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu

Eesti ala vanimad inimasustuse jaljed on leitud Pulli asulakohast Parnu lahedalt ja parinevad umbes aastatest 9000?8550 eKr. Veidi hilisemad on Kunda Lammasmael ja Sindi-Lodjal olnud asulapaigad. Kunda Lammasmae leiukoha jargi on kogu piirkonna keskmise kiviaja (kestis kuni umbes aastani 5000 eKr) arheoloogilist kultuuri nimetatud Kunda kultuuriks . Samas on toenaoliseks peetud, et esimesed inimesed joudsid kohale siiski varem, vahetult parast jaaaja loppu (Eesti ala vabanes taielikult jaakattest umbes 10 500 aastat eKr) voi isegi juba enne jaaaega. ^{[18] [19]}

Noorema kiviaja alguseks Eesti alal loetakse keraamika kasutuselevottu umbes aastal 5000 eKr, mil Kunda kultuuri asendas Narva kultuur . Umbes 4000 eKr toimus materiaalses kultuuris jargmine poore, algas kammkeraamika kultuuri ajajark (nimetatud sellele iseloomuliku kammornamendiga keraamika jargi). Kuna muutus toimus luhikese aja jooksul ja uued ilmingud olid laialdasel alal suhteliselt sarnased, peetakse selle pohjuseks tugevat valist moju voi teatud maaral uue rahvastiku saabumist. ^[20] Varasem ajalookirjutus (nn kammkeraamika teooria ) seletas kammkeraamika kultuuri ilmumist soomeugrilaste randega Laanemere aarde, uuemate hinnangute jargi polnud selleks ajaks aga soome-ugri algkeelt (ega ka uurali algkeelt ) veel tekkinud. ^{[21] [22]} Kammkeraamika perioodist parinevad esimesed margid maaviljelusest, mis esialgu jai kuttimise, kalastuse ja koriluse korval siiski vahetahtsaks tegevusalaks. Kui varem elati tihti ajutistes elupaikades, mida puugiretkede kaigus vahetati, siis nuud sai domineerivaks aastaringsetest paarikumne kuni poolesaja elanikuga kuladest koosnev asustuspilt. ^[23]

Umbes 3200?3100 aastat eKr ilmus Eesti alale nagu suurele osale Euroopast noorkeraamika ehk venekirveste kultuur , mille esindajate majanduselus olid polluharimine ja loomakasvatus marksa suurema tahtsusega. Nad asustasid looduslike karjamaade ja algeliseks maaharimiseks sobivate muldadega piirkonnad, elades kulade asemel uksiktaludes. Noorkeraamika kultuuri suhteliselt akilist ilmumist seletatakse indoeurooplaste esivanemate tugeva moju voi/ja randega. Uue kultuuriga korvuti eksisteeris kohati kuni kiviaja lopuni ka kammkeraamika kuttide-kalastajate kultuur. ^[24]

Pronksiaja algus Eesti alal paigutatakse umbes aastasse 1800 eKr. Pronksesemete kasutamine jai esialgu siiski harvaks ja suuresti jatkus varasem eluviis. Suurem muutus toimus nooremal pronksiajal (umbes 1100?500 eKr), mil Eesti rannikupiirkonnas hakati kohapeal pronksi valama, pollumajandus sai domineerivaks majandusharuks (sh voeti alepollunduse korval kasutusele ka polispollud), tekkis maa eraomandus ja uhiskondlik hierarhia , ehitati kivikalmeid ja rajati kindlustatud asulaid . Samal ajal ilmnes Eesti rannikualal tugev Louna- Skandinaaviast lahtunud kultuuri moju, mida on osaliselt seletatud skandinaavlaste moningase randega Laanemere idakaldale. Eesti sisemaale uuendused ei levinud ja see moodustas nooremal pronksiajal eraldiseisva kultuuripiirkonna. ^{[25] [26]}

Rauaaja alguseks Eestis loetakse aastat 500 eKr, ehkki markimisvaarsema rolli tooriistade ja relvade valmistamisel omandas raud alles umbes aastal 200 eKr, mil seda metalli hakati sulatama kohapealsest maagist . Pronksi- ja rauaaja vahetusel kujunes valja uhiskonnakorraldus, kus uksiktalulise asustusviisi juures hakkasid moned joukamad talud teiste ule domineerima. Rooma rauaajal (50?450 pKr) tihenes inimasustus Kesk-, Ida- ja Kagu-Eesti alal, sinnagi levis kivikalmete rajamise komme ning uldine uhiskondlik mahajaamus Laane- ja Pohja-Eesti aladest vahenes. Eesti ala jaotumine kaheks kultuuripiirkonnaks ? merelahedaseks ja sisemaiseks ? jai siiski pusima ja on sailinud osalt tanapaevani. ^{[27] [28]} Keskmisel rauaajal (450?800) tekkisid kulad ja kahevaljasusteem polluharimises, sotsiaalne diferentseeritus suvenes, sojaliste konfliktide hulk kasvas ning suurema voimutaiusega ulikud hakkasid rajama linnuseid . ^{[29] [30]}

Noorema rauaaja (800 ? 13. sajandi I pool) alguses hakkasid Eesti rannaalale retki tegema viikingid . Ida pool tekkis Kiievi-Vene riik (selle lagunemise jarel jaid Eesti ala naabrusse Novgorodi ja Pihkva vurstiriik ), kust samuti tehti Eesti alale sojakaike. Nendega seoses mainitakse skandinaavlaste saagades , ruunikividel ja muudes allikates ning slaavlaste leetopissides esimest korda kirjasonas Eesti ala. Kumbki joud pusivamat ulemvoimu uhelgi osal tanapaeva Eesti alast kehtestada ei suutnud. ^{[31] [32]} Ainsa oletatava erandina vois parast voitu t?uudide ule 1030. aasta paiku Tartusse oma tugipunkti rajanud Kiievi suurvurst Jaroslav Tark sailitada voimu Kagu-Eestis moneks aastaks, kuid mitte kauem kui 1061. aastani, mil sossolid Tartu vallutasid. ^[33] Sojakaike toimus ka vastupidises suunas, muu hulgas on peetud toenaoliseks eestlaste osalemist Rootsi kaubalinna Sigtuna ruustamisel 1187. aastal. ^{[32] [34]} Kirjalikes allikates mainitakse muude praegust Eesti ala voi selle osi tahistavate nimede hulgas ka nime Eesti varaseid kujusid, esimest korda arvatavasti 11. sajandi Rootsi ruunikivil valjendiga i estlatum ("Eesti maadel"). ^[35]

Hilisrauaajal (1050 ? 13. sajandi I pool) tohustati maaharimistehnikat (voeti kasutusele raudteraga harkader , rangid hobuse rakendamiseks), hakati kasvatama talirukist ja see voimaldas asustusel laieneda. ^[36] 11. sajandil jaeti enamik senistest linnustest maha ja rajati uued, mis olid marksa suuremad ja tugevamini kindlustatud. ^[37] Linnused olid uhtlasi voimukeskused, kust kohalik eliit valitses umbruskonna rahvastiku ule. Selliseid suuremal voi vahemal maaral iseseisvaid poliitilisi uksusi ? linnusepiirkondi voi muinaskihelkondi ? oli Eesti alal 13. sajandi alguses kuni poolsada. 13. sajandi kirjalikud allikad mainivad ka suuremaid geograafilisi uksusi ? maakondi ( Ugandi , Sakala , Laanemaa , Saaremaa , Revala , Harjumaa , Jarvamaa , Virumaa ) ?, mida on arvatud koosnevat omavahel liidu solminud kihelkondadest voi peetud naaberaladest looduslikult ja keelelis-kultuuriliselt eristuvateks territooriumiteks. ^{[38] [39] [40]}

Laanemere idakallas oli 12. sajandi lopul uks vaheseid Euroopa ristiusustamata piirkondi. 1180. aastatel liivlaste juures alanud rahumeelne misjonitoo edu ei saavutanud ja 1198. aastal alustati paavsti toetusel kohalike paganate vastu ristisoda , mis laienes alates 1208. aastast ka Eesti alale . Vagivaldse kristianiseerimise eestvedajad olid Riia piiskop Albert ja Moogavendade ordu , kes koos juba alistatud liivlaste ja liitlaseks hakanud T?lava latgalitega alustasid sojakaike Eesti lounapoolsetesse piirkondadesse. Nende vastu voitlemiseks moodustasid mitmed Eesti maakonnad (voi kihelkonnad/linnusepiirkonnad) omavahelise liidu. Alates 1216. aastast alustasid piiskopi ja ordu vastu sojategevust ka Novgorodi ja Pihkva vurstid. 1219. aastal uhines piiskopi abipalve peale sojaga Taani kuningas Valdemar II . 1227. aastaks olid piiskopi, ordu ja Taani joud allutanud ja ristinud kogu Eesti ala peale praeguse Setumaa , mis jai Pihkva vurstiriigile. ^[41]

Vana-Liivimaa

  Pikemalt artiklis Eesti keskaeg

  Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa

Parast Eesti ristiusustamist moodustati 1224. aastal Ugandist ja sellest pohja poole jaanud kihelkondadest Tartu piiskopkond ning 1234. aastal osast Saaremaast ja Laanemaast (enne seda Riia piiskopi valduses) Saare-Laane piiskopkond . Moogavendade ordule, mis 1236. aastal formeeriti umber Liivi orduks , kuulus alates 1224. aastast Sakala, alates 1234. aastast osa Laanemaast ja Saaremaast ning alates 1238. aastast Jarvamaa. Taani alluvusse jaanud Harjumaal, Revalas ja Virumaal (1227?1238 ordu valduses) moodustati 1271 . aastal Eestimaa hertsogkond . Osaliselt vanade muinaskihelkondade pohjal moodustati ligikaudu kaks korda suurem arv kirikukihelkondi . ^{[42] [43] [44]}

13. sajandil korraldati Saaremaal mitu ulestousu ebasobivate lepingutingimuste vastu. Suurem eestlaste mass, Jurioo ulestous , algas 1343 . aastal, mis kull mone aastaga maha suruti. 1346 . aastal muus Taani veidi enam kui kolme tonni hobeda eest Saksa ordule Pohja-Eesti.

16. sajandi algul keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus.

Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildiruuste , mille kaigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jaid uldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid puudsid ka nendele kohati tahelepanu poorata. Reformatsioon noudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega touke eestikeelsete raamatute avaldamiseks.

1558 . aasta jaanuaris algas Liivi soda . 2. augustil 1560 peetud Hargmae lahingus purustasid Moskva tsaaririigi vaed Liivi ordu vaed ja ordu lakkas sojalise jouna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu Poolale , Pohja-Eesti oli lainud Rootsi ja Laane-Eesti Taani voimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sojas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad Koluvere piiskopilinnust ( 1560. aasta talurahvaulestous ). Soja teisel poolel mangis lahingutes tahtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond . Liivi soda loppes 1583 . aastal.

Rootsi kuningriik

  Pikemalt artiklis Rootsi aeg

Liivi soja tagajarjel jagunes Eesti Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ajapikku allutas Rootsi endale ka Poola ja Taani valdused Eestis. Rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu. Kuningas Gustav II Adolfi ajal rajati Eestisse Tartu Ulikool ja mitu gumnaasiumit. Sajandi lopus tegutses talurahva harimise alal edukalt Bengt Gottfried Forselius .

Rootsi voimu ajal suutsid aadlikud labi suruda talupoegade sunnismaisuse, millega algas parisorjus . Karl XI ajal toimunud suure moisamaade reduktsiooniga sai riik endale ule 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa pollumaadest. Riigitalupoegade oiguslikku seisundit asuti uhtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tahendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa ruutelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas arengut naljahada (1695?1697) ja Karl XI surm, loplikult aga Pohjasoda .

Venemaa

Aastatel 1700?1721 kestnud Pohjasoja tagajarjel laks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mangis Harku moisas 28. septembril 1710 solmitud leping, millega Eestimaa ruutelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile, tingimusel et sailivad aadli ja linnade endised privileegid, luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanaoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks.

1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus , millega senine parisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jai siiski moisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega voimalust elukutset valida, pidid nad leppima moisniku maaratud teorendiga. Moisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati moisnike maapaevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849., Eestimaal 1856. ja Saaremaal 1865. aastal. Need soodustasid talude pariseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal laksid moisamajapidamised ule raharendile ja palgatoo massilisele kasutamisele. 19. sajandi lopuks oli Louna-Eestis talupoegade omanduses ule 80%, Pohja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jai rendile. Taisperemeestest kujunes eesti uhiskonna peamine majanduslik joud ja sotsiaalselt koige aktiivsem ruhm.

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab uldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik arkamine , mis kulges uldjoontes sarnaselt teiste Euroopa vaikerahvastega. Eesti rahva arkamisele panid teadliku aluse korghariduse saanud Kristian Jaak Peterson , Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald . Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui vaikerahva missioon saab olla uksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tahtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson , kes sonastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, noudes selles eestlastele sakslastega vordseid poliitilisi oigusi. 20. sajandi alguses kujunesid valja esimesed eestlaste poliitilised ruhmitused, sealhulgas Jaan Tonissoni juhitud rahvuslased ja Konstantin Patsi juhitud tsentralistid.

Iseseisvus

  Pikemalt artiklites Eesti iseseisvumine  ja Eesti Vabadussoda

1914. aastal puhkenud esimesse maailmasotta mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. Parast 1917. aasta martsirevolutsiooni sai voimalikuks Eesti rahvusvaeosade moodustamine. 1917. aasta 15. novembri Maanoukogu otsusega asusid eestlased teostama rahva enesemaaramisoigust ja eraldasid Eesti Vene riigist. ^[45] 23. veebruaril 1918 Parnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Paastekomitee valja iseseisvusmanifesti . Praegu tahistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapaeva .

1918. aastal oli Eesti ajutiselt Saksa okupatsiooni all , seejarel rundasid Eestit Noukogude Venemaa vaed ja algas Eesti Vabadussoda .

Parast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva , Paju ja Krivasoo lahingus tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariiki, uhtlasi maarati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki koik tolleaegsed riigid. Septembris 1921 voeti Eesti vastu Rahvasteliitu .

Senine moisatel pohinenud suurpollumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga . Riik asutas arvukalt vaikepollupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtoostusettevotted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tahtsaimaks valjaveokaubaks pollumajandussaadused, naiteks peekon, piimasaadused, munad; riik soodustas polevkivi ja selle saaduste, sealhulgas bensiini tootmist ja eksporti.

1920. aastal Asutava Kogu poolt vastu voetud pohiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust soltuva valitsusega riik. See pohjustas poliitilist ebastabiilsust ja sagedasi valitsuskriise. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Noukogude Liidu toetatud kommunistid , kes puudsid 1924. aastal korraldada riigipooret . Tallinnas, Nommel, raudteedel ja piiri aares kehtis pidevalt kaitseseisukord.

1930. aastate algul saavutas moju Vabadussojalaste liikumine. Liikumine suleti esimest korda 1933 . aastal Jaan Tonissoni valitsuse ^{[ viide? ]} ja 1934 . aastal Konstantin Patsi poolt. Aastal 1934 korraldasid Konstantin Pats ja Johan Laidoner riigipoorde , kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas vaikiv ajastu . Moodustati kutsealaseid omavalitsusi. 1938. aastal voeti vastu uus pohiseadus .

Teine maailmasoda

  Pikemalt artiklites Eesti Teises maailmasojas , Sojategevus Eestis (1944)  ja Noukogude okupatsioon Eestis

Teise maailmasoja algul 1939. aastal jai Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril solmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping, kuna viimane oli keeldumise korral ahvardanud jou kasutamisega. See toi Noukogude Liidu vaed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Punaarmee vaed Eesti. ^[46] Seejarel kuulutasid kommunistid Eesti noukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja noudsid viimase vastuvotmist Noukogude Liitu. 6. augustil 1940 Eesti annekteeriti .

Jargnes Eesti riikluse kavakindel havitamine. Toimusid massilised arreteerimised, eraettevotted riigistati, enamik kodanikuuhendusi ja seltse suleti, valjapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati taga kiusama. 14. juunil 1941 viidi labi esimene massikuuditamine Siberisse , mis haaras kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti.

See koik suurendas eestlaste meelepaha Noukogude voimu vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes soda Noukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus metsavendade tegevus. Esimeste kokkuporgetega Eesti partisanide ja Punaarmee uksuste vahel algas Suvesoda . Kui Saksa vaed joudsid Eesti aladele, voeti neid vastu kui vabastajaid, kuna suurem osa eestlastest nagi sakslastes bol?evistlikust hirmuvalitsusest vabastajaid.

Parast Suvesoja voitu astusid paljud eestlased aastatel 1941?1944 vabatahtlikena Saksa sojavakke ja Relva-SS -i. Paljud neist tahtsid bol?evikele katte maksta hukatud voi Siberisse kuuditatud lahedaste eest. Seda voimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus voimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse voitluses bol?evismi vastu.

Parast Noukogude vagede uut runnakut Narva rindel jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine Relva-SS -i. Hjalmar Mae kuulutas valja mobilisatsiooni ja Juri Uluots poordus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli naha, et sojaonn poordub Noukogude Liidu kasuks. Eesti SS-leegionist moodustati 20. Eesti diviis .

Jaanuarist juulini peeti agedaid lahinguid Narva rindel ja Auvere piirkonnas . Sinimagede lahingus , mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti vaeosad Punaarmee pealetungi peatada.

Septembri teisel poolel hakkasid sakslased rindejoone luhendamiseks oma vagesid Eestist valja viima. Jargnes Suur pogenemine . Umbes 100 000 eestlast joudsid sojapogenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem siirduti sealt edasi Ameerika Uhendriikidesse , Kanadasse ja mujale, kus pandi alus valiseestlaste kogukondadele.

18. septembril moodustati Tallinnas Otto Tiefi juhitud valitsus , mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lopuks oli Punaarmee kogu Eesti vallutanud. Eesti valitsus laks eksiili .

Noukogude okupatsioon

  Pikemalt artiklites Noukogude okupatsioon Eestis (1944?1991)  ja Eesti NSV

Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti noukogude voim. Siiski jatkasid paljud metsavennad vastupanuvoitlust. Noukogude voim voitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegade kuuditamistega. 25.?29. martsil 1949 toimus teine massiline kuuditamine ? martsikuuditamine , mille kaigus saatsid Noukogude okupatsioonivoimud Eestist loomavagunites Venemaale Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn eriasumisele ule 22 000 inimese. Kuuditamisnimekirjadesse oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Kuuditamisele jargnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusuksused. Pohiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtoostusi, mille toojoud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama jarjest tahtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tottu hoogustus ka dissidentlus , mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal.

Iseseisvuse taastamine

  Pikemalt artiklis Eesti taasiseseisvumine

1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid fosforiidisoda ja laulev revolutsioon . 23. augustil 1989 moodustati Balti kett . 1990. aasta alguses taastati Eesti Kaitseliit . 20. augustil 1991 tunnistas ka ulemnoukogu oma otsusega Eesti riiklikku iseseisvust.

17. septembril 1991 voeti Eesti Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks. Juunis 1992 labi viidud rahareformiga tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja voeti uuesti kasutusele Eesti kroon . Samal aastal voeti vastu uus pohiseadus . 1994. aastal viis Venemaa enamiku okupatsioonivagesid Eestist valja, jattes need siiski Petserimaale ja Viru Ingerisse .

10. septembril 1993 kais Tallinnas paavst Johannes Paulus II ja pidas seal missa , mille kaigus raakis palve tahtsusest rahu ja inimeste huvanguks. ^[47]

1994. aasta uppus parvlaev Estonia , mis on suurim rahuaegne laevahukk Laanemerel .

1996. aastal kuulutas president Lennart Meri valja Eesti arvutistamise ehk T iigrihuppe programmi, milles nahakse uhte esimest sammu Eesti liikumises infouhiskonna suunas.

1998. aastal asutatakse Kaitsevae Uhendatud Oppeasutused ja 1999. aastal Balti Kaitsekolled? . Voetakse suund riigi kaitsekulutuste suurendamisele. Novembris 2002 saab Eesti NATO-lt ametliku liitumiskutse. 2003. aastal puhkenud Iraagi sojas osalesid ka Eesti rahuvalvajate uksused. ^[48]

2004. aastal voeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Nende organisatsioonidega liitumine oli varasema kumnendi pohieesmargiks Eesti valispoliitikas .

2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tottu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu solmimine. Vene poolt arritas viitamine Noukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule . Lepingu solmimiseni jouti 2014. aastal.

2005. aastal sai peaministriks Andrus Ansip , kes tootas sel ametikohal 2014. aastani. 2006. aastal valiti presidendiks Toomas Hendrik Ilves .

Aprillis 2007 korraldasid Eesti venelased pronkssoduri teisaldamise tottu tanavarahutused , pinged joudsid riikidevahelisele tasandile. Toimusid Eesti vastased kuberrunnakud .

2008. aastal toimus esimene ule-eestiline koristuskampaania " Teeme ara! ", millest kasvas valja rahvusvaheline aktsioon " Let's Do It! World ".

2008. aasta alguses peatus ulemaailmse surutise tottu Eesti majanduskasv ja algas majanduskriis . Valitsus tegi radikaalseid eelarvekarpeid ja aja jooksul taideti Euroopa uhisrahale eurole uleminekuks vajalikud kriteeriumid. 1. jaanuaril 2011 sai Eestist eurotsooni liige.

2012. aasta markis kodanikuaktiivsuse tousu. ^[49] Kui aasta alguses toimusid ulatuslikud ACTA -vastased streigid, siis martsis noudsid tootasu tostmist opetajad ja aasta loppu jai meditsiinitootajate streik. Eesti poliitilist elu raputasid mitmed skandaalid. Neist tahelepanuvaarseimaks kujunes Reformierakonna rahastamisskandaal , mis viis Harta 12 avalduseni, kodanikuliikumiseni "Aitab valelikust poliitikast " ja Rahvakogu kokkukutsumiseni.

2017. aastal joudis lopule Eesti omavalitsuste haldusreform , mis vahendas omavalitsusuksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai Eesti Euroopa Liidu noukogu eesistujaks .

2020. aastal joudis Eestisse koroonapandeemia ja 2022. aastal avaldas Eestile moju ka Venemaa taiemahuline sojaline sissetung Ukrainasse . Neil aastatel kasvas Eesti uhiskonnas lohestumine. ^{[50] [51]}

Haldusjaotus

  Pikemalt artiklis Eesti haldusjaotus

Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks . Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks , mis on kohaliku omavalitsuse uksused .

Eesti haldusjaotus on valja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nouetest tulenevatele vajadustele. Enamik tanapaeva maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa . Enne Teist maailmasoda oli Eesti jagatud 11 maakonnaks: Laane- , Harju- , Jarva- , Viru- , Parnu- , Viljandi- , Tartu- , Valga-, Voru- , Petseri- ja Saaremaaks . Teised, nagu Hiiu , Jogeva , Polva ja Rapla , on loodud hiljem vanemate maakondade kuljest osade loikamise teel.

Parast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tahtsaimateks haldusuksusteks. Varem olid peamisteks haldusuksusteks sajandite valtel valja kujunenud kihelkonnad . Valdadega liideti ka moisamaad , mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu jark-jargult vahendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda . 1990. aastate alguses hakkasid tekkima linnade ja maavaldade uhisomavalitsused, mis tahendas seda, et valla territooriumisse voisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid uksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusuksusi.

2017. aasta lopuni asus igas maakonnas maavalitsus , mida juhtis maavanem , kes esindas kohalikul tasandil riigi huve. Valitsus maaras maavanemad ametisse viieks aastaks.

Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu , mis valitakse vordelise valimissusteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus soltub valla voi linna elanike arvust. Omavalitsuse taidesaatev organ on valla - voi linnavalitsus . Vallad ja linnad voivad uhiste huvide kaitsmiseks ja taitmiseks moodustada omavalitsusuksuste liite.

Eesti maakonnad

Maakond	Keskus	Pindala (km 2 )	Rahvaarv (seisuga 01.01.2023)
Harju maakond	Tallinn	4327	638 076
Hiiu maakond	Kardla	1032	8474
Ida-Viru maakond	Johvi	2972	133 358
Jogeva maakond	Jogeva	2545	27 739
Jarva maakond	Paide	2674	30 072
Laane maakond	Haapsalu	1816	20 688
Laane-Viru maakond	Rakvere	3696	59 608
Polva maakond	Polva	1823	24 036
Parnu maakond	Parnu	5419	87 418
Rapla maakond	Rapla	2765	34 038
Saare maakond	Kuressaare	2938	31 919
Tartu maakond	Tartu	3349	153 912
Valga maakond	Valga	1917	28 114
Viljandi maakond	Viljandi	3420	45 637
Voru maakond	Voru	2773	34 317

Kultuur

  Pikemalt artiklis Eesti kultuur

Film

  Pikemalt artiklites Eesti filmikunst  ja Eesti filmide loend

Auguste ja Louis Lumiere pidasid esimese avaliku filmiseansi 28. detsembril 1895 Pariisis. Jargmise aasta 4. oktoobril ( ukj ) vois kinematograafi naha juba Tallinnas ja alates 13. novembrist ka Tartus. ^[52]

Esimene paikne kino , Illusioon , avati 17. aprillil 1908 Tartus. Sama aasta 30. aprillil tehti esimesed filmivotted, kui salvestati Rootsi kuninga peatust Tallinnas tema teel Peterburi visiidile. ^[52]

Eesti filmiloo algust seostatakse Sergei Utot?kini ohulennu salvestamisega 1912. aastal. Johannes Paasuke jaadvustas vigurlendu 27. ja 28. aprillil Tartus ning dokumentaalkaadreid demonstreeriti 30. aprillil Tartu Illusionis . ^{[52] [53]}

Vanimaks Eesti mangufilmiks peetakse komoodiat " Laenatud naene ", mis filmiti arvatavasti 1913. aastal. ^{[54] [55]} Esimene taispikk mangufilm on aga 1923. aastal valminud " Must teemant ". ^[52]

Kui 2012. aastal kuulutati valja Eesti filmi sajandi auhinnad, siis nimetati nii filmitegijate arvamuse kui ka rahvahaaletuse tulemusel sajandi filmiks Arvo Kruusemendi " Kevade ". Samast filmist tulid ka sajandi filmimotiiv ? paljutahenduslikud silmad ? ja sajandi filmipaar ? Arno ja Teele . Sajandi naistaheks valiti Elle Kull ja meestaheks Lembit Ulfsak . Filmimuusikast tosteti esile Uno Naissoo viisiga Paul-Eerik Rummo sonadele loodud " Viimse reliikvia " laulud ning samast linateosest leiti ka sajandi filmikild ? "Meie reliikvia on vabadus!". Sajandi animataheks valiti Lotte . ^{[56] [57]}

Kirjandus

  Pikemalt artiklis Eesti kirjandus

Vanimad kirjalikud allikad, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Vanim sailinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus , on trukitud 1535 . aastal, Uus Testament tolgiti tervikuna lounaeesti keelde 1686 . aastaks.

Arkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose " Kalevipoeg ", toetudes teiste estofiilide , Opetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi ) toole, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. ^[58]

Parast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Korgelt hinnatud proosateoseid loid August Gailit , Friedebert Tuglas , A. H. Tammsaare ja teised. Parast teist maailmasoda tegutsesid paguluses sellised kirjanikud nagu Karl Ristikivi ja Arved Viirlaid . Uuema aja kirjanikest on tuntumad Jaan Kaplinski , Jaan Kross ja Andrus Kivirahk .

Kunst

  Pikemalt artiklis Eesti kunst

• 
  Michel Sittowi "Diego de Guevara portree" (u 1515?1518)
• 
  Amandus Adamsoni ja Nikolai Thamm noorema loodud Russalka monument (1901?1902)
• 
  Konrad Magi "Itaalia maastik. Rooma" (1922?1923)
• 
  Kreutzwaldi monument Vorus (1926)
• 
  Ants Laikmaa "Taebla maastik" (1936)
• 
  Edward von Longuse "Alasti keiser" (2015)

Muusika

  Pikemalt artiklis Eesti muusika

Eesti vanemaid rahvalaule kutsutakse regilauludeks , mille poeetilist meetrikat , regivarssi , kannavad koigi laanemeresoome rahvaste traditsioonid. Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil hakkasid asenduma loppriimilise uuema rahvalauluga.

1869 . aastal toimus Tartus Janseni algatusel esimene uldlaulupidu . Selle kavas olid ka kaks eesti helilooja laulu, Aleksander Kunileidi " Mu isamaa on minu arm " ja " Sind surmani ". Kunileid oli muusikahariduse saanud Cimze seminaris , kust vorsusid esimesed eesti kultuuritegelased. 19. sajandi teises pooles tekkis ka arvukalt laulu- ja manguseltse, samuti sundisid esimesed orkestrid.

Sajandivahetusel kujunesid olulisemateks muusikaelu suunajateks Heino Eller , Miina Harma , Artur Kapp , Mihkel Ludig , Mart Saar , Rudolf Tobias jt. Kandev roll muusikute valjaoppel oli Peterburi konservatooriumil . Korgemad muusikakoolid rajati Eestisse alles parast riigi iseseisvumist. 1920. aastatel asutati esimesed kutseorganisatsioonid ning Estonia ja Vanemuine saavutasid korge professionaalse taseme. Eesti muusikaelu saavutas no kupsuse ja esile tousid esimesed vabas Eestis hariduse omandanud muusikud (nt Eduard Tubin ).

Seoses Noukogude okupatsiooniga lahkusid paljud muusikud laande, moned hukkusid ja osa sattud polu alla. Tunduvalt muutusid ootused muusikaloomingule. Eesti muusika areng taastus 1950. aastatel, kui hakkas esile tousma uus polvkond, kelle sekka kuulusid Gustav Ernesaks , Ester Magi , Eino Tamberg , Veljo Tormis , Arvo Part , Kuldar Sink jt. Lauljatest kogusid tuntust Georg Ots ja Tiit Kuusik .

Eesti taasiseseisvumise jarel mitmekesistus muusikalooming. Mitmed eesti heliloojad ( Arvo Part , Erkki-Sven Tuur jt), dirigendid ( Neeme Jarvi jt) ning lauljad ja ansamblid ( Ewert and The Two Dragons , Kerli , Metsatoll jt) on saavutanud laialdase rahvusvahelise tuntuse.

21. sajandi algul on rahvamuusika teinud labi teatava taassunni. On hoogustunud parimusmuusika oppimine ja opetamine, tekkinud on mitmeid muusikafestivale ( Viljandi Parimusmuusika Festival , Viru Folk jt) ning folkmuusika kuulajaskond on laienenud. Samuti luuakse palju folgimojutustega muusikat.

Teater

  Pikemalt artiklis Eesti teater

Esimene kutseline teater oli 1809 . aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater . 1819 . aastal lavastati esimene eestikeelne lavateos (" Habbi sellel', kes petta tahhab! ") ja 1870 . aastal esimene Eesti paritolu lavatukk ( Lydia Koidula " Saaremaa onupoeg ").

1906. aastal said kutselisteks Estonia ja Vanemuine ning 1911 . aastal Parnu Endla . 1920. aastatel loodi kutselised teatrid ka Viljandis ( Ugala ) ja Narvas ( Narva Teater ). Noukogude ajal on asutatud Rakvere teater , Vene Draamateater (tanapaeval Vene Teater ), Nukuteater (tanapaeval Eesti Noorsooteater ) ja Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (tanapaeval Tallinna Linnateater ). Taasiseseisvumise jarel loodud teatritest on tuntuim aastatel 2005?2019 tegutsenud NO99 .

Teadus

  Pikemalt artiklis Eesti teadus

Tuntumate Eestiga seotud teadlaste sekka kuuluvad naiteks astronoomid Friedrich Georg Wilhelm Struve , Ernst Opik ja Jaan Einasto , bioloogid Karl Ernst von Baer ja Jakob von Uexkull , keemikud Wilhelm Ostwald ja Carl Ernst Heinrich Schmidt , majandusteadlane Ragnar Wilhelm Nurkse , matemaatik Edgar Krahn , meditsiiniteadlased Ludvig Puusepp ja Nikolai Pirogov , fuusik Thomas Johann Seebeck , politoloog Rein Taagepera , psuhholoogid Endel Tulving ja Risto Naatanen ning semiootik Juri Lotman .

Loodus

  Pikemalt artiklites Eesti loodus , Eesti elustik , Eesti geoloogiline ehitus  ja Eesti geograafia

Eestit mojutab parasvootme hooajaline kliima . Keskmine korgus on 50 meetrit merepinnast, korgeim koht Suur Munamagi Eesti kaguosas on 317,4 meetrit merepinnast.

Eestil on 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, vainade ja abajatega. Eestis on 2317 meresaart ja laidu, neist vaid 318 on suuremad kui 1 hektar. Kaks saart, Saaremaa ja Hiiumaa , on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna pohiosa.

Maakasutus

Eesti maismaa pindala kolvikuline jaotus 2015. aasta
statistilise metsainventeerimise jargi ^[59]

Jrk	Kolvik	Pindala, ha	Osakaal, %
1	Metsamaa	2 309 400	50,94
	? sh metsaga metsamaa	2 145 900	47,33
	? sh metsata metsamaa	163 500	3,61
2	Poosastik	71 700	1,58
3	Pollumajandusmaa	1 287 700	28,40
	? sh haritav maa	1 038 300	22,90
	? sh looduslik rohumaa	249 400	5,50
4	Soo [* 1]	221 000	4,88
5	Siseveed	71 500	1,58
6	Muud veekogud [* 2]	187 000	4,12
7	Asustusala	184 000	4,06
8	Teed	64 800	1,43
9	Trassid	65 300	1,44
10	Karjaarid	22 100	0,49
11	Muud maad	49 100	1,08
	Kokku	4 533 600	100

Koos soometsadega on soode pindala 1 009 101 ha, mis moodustab 22,3% Eesti maismaa pindalast. ^[60]

Kuigi ehitusmaad (eelkoige elamu-, ari- ja tootmismaad) moodustavad Eesti pindalast vaid neli protsenti, arvatakse nende vaartus olevat 71% Eesti maa vaartusest (maa vaartust arvestatakse ilma ehitiste ja sellel kasvava metsata). Kokku hindas Maa-amet 2022. aastal Eesti maa vaartuseks 32,5 miljardit eurot. ^[61]

Veestik

  Pikemalt artiklis Eesti veestik

Eestis on ule 1400 jarve . Enamik neist on vaga vaiksed, suurim, Peipsi-Pihkva jarv , votab enda alla aga 3555 km² ja on sellega Euroopas suuruselt viies. Teised suuremad jarved on Vortsjarv , Narva veehoidla , Mullutu-Suurlaht ja Ulemiste jarv .

Eestis on palju jogesid. Pikimad on Vohandu (162 km), Parnu (144 km), Poltsamaa (135 km), Pedja (122 km) ja Keila jogi (115 km).

Eestil on u 25 000 km² territoriaalmerd , sh kuulub taielikult Eestile uks sisemeri ? Vainameri . Lisaks Vainamerele kuulub Eestile osa Laanemerest, sh Soome lahe lounaserv, suur osa Liivi lahest ja arvukalt vaiksemaid Laanemere lahtesid. Eesti sugavaim punkt on 230 m ja see asub Hiiumaast laane pool majandusvoondi piiri aares. ^[62]

Territoriaalmerest kaugemale ulatuv Eesti majandusvoond on 11 300 km². ^[63]

Kliima

  Pikemalt artiklis Eesti kliima

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline uleminekuline paraskliima. Tanu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mojule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.

Aastas sajab 550?880 mm. Koige vahem sajab saartel, koige rohkem korgustikel.

Aasta keskmine ohutemperatuur on +5 °C ringis voi sellest veidi korgem (2008. aastal +7,4 °C). Koige kulmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine ohutemperatuur on ?5 °C. Talvekuudel on keskmine ohutemperatuur ?4...?5 °C. Koige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine ohutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine ohutemperatuur 15...18 °C. Kullaltki sagedased on olulised korvalekalded normist (nii kulma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim ohutemperatuur ?43,5 °C on registreeritud 1940. aastal Jogeval 1940 ja korgeim +35,6 °C on moodetud 1992. aastal Vorus.

Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine ohutemperatuur tousnud ja seda rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2?0,3 °C dekaadi kohta). Lumikattega paevade arv on vahenenud (aastatel 1961?2002 keskmiselt 25,9 paeva vorra) ja sademete hulk kasvanud (5?15%). Seoses globaalse soojenemisega prognoositakse nende trendide jatkumist. ^[64]

Pikima suvepaeva pikkus on ligi 19 tundi, luhim talvepaev kestab vaid 6 tundi. Valged ood kestavad mai algusest juuli lopuni.

Taimestik

  Pikemalt artiklis Eesti taimestik

Eesti floora on tanu kohaliku mullastiku mitmekesisusele ja klimaatiliste tingimuste erinevusele suhteliselt liigirikas. Elurikkuse kasvule on kaasa aidanud ka pikaajaline inimmoju, mille tulemusena on parismaisest elustikust kujunenud ka parandkooslused .

Eestis elab parismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas .

• 
  Mukri soo
• 
  Tarvasjogi
• 
  Loopealne Keilas
• 
  Vaimela Alajarv
• 
  Laelatu puisniit

Loomastik

  Pikemalt artiklis Eesti loomastik

Hajaasustus ja laiad metsased alad on voimaldanud sailida ilveste , metssigade , pruunkarude ja potrade populatsioonidel. Eesti huntide arv on arvatavasti natuke alla 300 isendi, suvine karude arvukus voib kuundida 900?950 isendini ja sugisene ilvese arvukus 400?500 isendini. ^[65] Lindude hulgas on kaljukotkaid ja valge-toonekurgi . 2022. aasta alguse seisuga oli Eestis kohatud 398 linnuliiki. ^[66]

Looduskaitse

  Pikemalt artiklis Eesti looduskaitse

Eesti esimeseks looduskaitsealaks voib nimetada Artur Toomi eestvottel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910 . aastal asutatud Vaika linnukaitseala .

Eestis on kuus rahvusparki, neist suurim ja vanim on Lahemaa rahvuspark pohjarannikul. Soomaa rahvuspark Parnu lahedal on tuntud laiade margalade tottu. Matsalu rahvuspargis on esindatud palju linnuliike. Alutaguse rahvuspark loodi 2018.

2020. aasta lopuks oli Eestis kaitse all 3951 loodusobjekti kogupindalaga ule 1,6 miljoni hektari. Aasta varasemaga vorreldes oli lisandunud 28 loodusobjekti ja kaitsealuse ala pindala kasvanud 1389 hektarit. ^[67]

Riigikord

  Pikemalt artiklis Eesti riigikord

  Pikemalt artiklis Eesti poliitika

  Pikemalt artiklis Eesti valimised

Eesti pohiseadus satestab, et Eesti on iseseisev ja soltumatu demokraatlik vabariik, kus korgeima riigivoimu kandja on rahvas. Korgeimat riigivoimu teostab rahvas haaleoiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahaaletusega .

Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu , Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tahendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveraansuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahauhikust ) ja noustunud taitma Euroopa Liidu oigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu oigus Eesti jaoks ulimuslik, Eesti pohiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu oigusega kooskolas voi reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu oigus ei reguleeri. ^[68] Tanu Euroopa Liitu kuulumisele on koik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud .

Voimude lahususe printsiibi jargi on seadusandlik, taidesaatev voim ja kohtuvoim seatud uksteist tasakaalustama ning on seega teatud mottes vastandlike huvidega.

Eesti on parlamentaarne vabariik , kus seadusandlikku voimu teostab parlament Riigikogu , millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant presidendi .

Voim on jagatud kolmeks haruks:

• Seadusandlik : Riigikogu votab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab presidendi ettepanekul valja sojaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, votab vastu riigieelarve , esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning poordumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu kusimusi.
• Taidesaatev : valitsus viib ellu riigi sise- ja valispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide taitmist ning annab seaduse alusel ja taitmiseks maarusi ja korraldusi .
• Kohtulik : I astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud on ringkonnakohtud ja III astme kohus on Riigikohus , mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid labi, parandab kohtuvigu ja taidab pohiseaduslikkuse jarelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.

President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse korgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral valja sojaseisukorra ja mobilisatsiooni. Uhtlasi esindab ta riiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab valja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja algatab pohiseaduse muutmist. President nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab valitsuse ja kaitsevae juhataja ettepanekul ametist kaitsevae juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sojavaelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitsevae ulemjuhataja .

Valitsus

  Pikemalt artiklis Eesti valitsus

Valitsuse moodustamisel on maarav jouvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab peaminister , kelle maarab ametisse president . Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse maarab ametisse president parast parlamendi heakskiitu.

Taidesaatvat voimu teostab valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid , ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.

Sumbolid ja tahised

  Pikemalt artiklis Eesti sumbolid

Eesti riigilipu varvid on sinine, must ja valge. Tavakasitluse kohaselt esindavad need taevast, mulda ning eestlaste puudlemist onne ja valguse poole. Esimene sinimustvalge lipp onnistati Eesti Uliopilaste Seltsi lipuna Otepaal 4. juunil 1884 . Parast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks.

Eesti riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lovi ( leopardi ). Riigivapp kinnitati 1925. aastal ja sellel on kaks kuju: suur riigivapp ja vaike riigivapp. Neist esimene on Eesti Vabariigi esindustunnus ja teine pohiseadusliku riigivoimu tunnus. ^[69] Suure vapi kilpi umbritseb kulgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa.

Eesti riigihumn "Mu isamaa, mu onn ja room"

Eesti Vabariigi riigihumn on " Mu isamaa, mu onn ja room ". Humni viisi loi 1848 . aastal saksa paritolu Soome helilooja Friedrich Pacius . Soomes populaarseks muutunud laulule kirjutas 1869 . aasta alguses eestikeelsed sonad Johann Voldemar Jannsen ja see kanti ette Tartus I uldlaulupeol . Sajandi lopuks oli see kinnistunud Eesti rahvushumnina, mistottu ei hakatud seda ka Eesti iseseisvaks kuulutamise jarel valja vahetama ega peetud tarvilikuks selle ametlikku kinnitamist. ^[70]

Riiklikele sumbolitele lisaks on valitud on ka Eesti rahvuslind ( suitsupaasuke ), rahvuslill ( rukkilill ), rahvuskala ( raim ), rahvusloom ( hunt ), rahvusliblikas ( paasusaba ), rahvuskivi ( paas ) jne.

• 
  Rukkilill , Eesti rahvuslill
• 
  Suur riigivapp
• 
  Pikk Hermann ja sinimustvalge Eesti lipp
• 
  Paas on Eesti rahvuskivi

Rahvastik

  Pikemalt artiklites Eesti rahvastik  ja Eesti asustus

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse loplikel andmetel loendati Eestis 2011. aasta lopus 1 294 455 pusivalt elavat inimest ^[71] . Arvestuslike esialgsete numbrite jargi elas 1. jaanuaril 2012 Eestis kokku 1 316 500 inimest ^[72] . Statistikaameti tapsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976 inimest ^[73] .

Eesti pohirahvus on eestlased , kes moodustavad 2024. aasta seisuga 67,8% elanikest (2012. aastal 69,72% elanikest). ^[74] Suurim vahemusgrupp on venelased , kes moodustavad 24,8% elanikest.

Eesti elanike arv kasvab aeglaselt sisserande tottu, mis korvab negatiivse loomuliku iibe . Kui 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega uletas valjaranne sisserannet 2484 inimese vorra, siis 2009. aastal oli valjarande ulekaal veel 774 inimest ^[75] . 2019. aastal uletas sisseranne valjarannet 5458 inimese vorra ? Eestisse asus elama 18 259 inimest ja lahkus 12 801 inimest ^[73] . Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli ?0,13% (2007) ja ?0,045% (2008). Aastal 2010 oli loomulik iive erandina alates aastast 1991 viimase 20 aasta jooksul positiivne, ^[76] olles ka jargnevatel aastatel taas negatiivne. Eesti venelaste iive on eestlaste omast madalam, mistottu kasvas labi loomuliku iibe muutuse aja jooksul eestlaste osatahtsus kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse 2022. aastal, millele jargnes Ukraina sojapogenike randelaine Eestisse.

Eesti elanikud on kohustatud registreerima oma elukoha rahvastikuregistris , kuid selle vastavust tegelikule elukohale ei kontrollita. Rahvastikuregistris olevad kontaktandmed tuginevad inimeste endi esitatud andmetele ^[77] . Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse, sh Tallinna , viimase kumne aasta jooksul elama asunuid.

2008. aasta 20. juulil seisuga oli Eestis 47 linna , 10 alevit , 177 alevikku ja 4437 kula ^[78] . Parast 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi jai Eestisse jarele 79 kohaliku omavalitsuse uksust (15 linna ja 64 valda). ^[79] Monel juhul liideti linnade kulge ka valdu (naiteks kuulub Tartu linna kui haldusuksusse lisaks Tartu linnale kaks alevikku ja kumme kula).

Suurimad linnad ja nende rahvuslik koosseis
Nr	Linn	Elanikke	Eestlaste osakaal, %	Venelaste osakaal, %	Elanikke	Tallinn Tartu Narva Parnu
		31.12.2011 seisuga [80]			01.01.2024 seisuga [81]
1	Tallinn	393 222	55,3	36,8	457 572
2	Tartu	97 600	81,7	14,7	97 759
3	Narva	58 663	5,2	87,7	53 360
4	Parnu	39 728	83,1	12,8	41 520
5	Kohtla-Jarve	37 201	16,1	73,9	33 434
6	Viljandi	17 473	94,1	3,7	17 255
7	Maardu	17 524	24,8	61,9	17 017
8	Rakvere	15 264	88,1	9,0	15 695
9	Kuressaare	13 166	97,7	1,2	13 185
10	Sillamae	14 252	4,8	87,5	12 352
11	Valga	12 261	64,3	26,3	12 173
12	Voru	12 667	92,0	6,3	12 112
13	Keila	9763	84,9	11,0	10 964
14	Johvi	10 775	34,5	55,7	10 880
15	Haapsalu	10 251	82,0	13,9	9693
16	Paide	8228	92,4	4,3	8073

Keel

  Pikemalt artiklites Eesti keel , Lounaeesti keel  ja Keeled Eestis

Riigikeel on eesti keel . Eesti keele oskajate osatahtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tousnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate uldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tanu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

Eesti keeles on kaks suuremat murderuhma ? pohjaeesti ja lounaeesti murded . Monedes kasitlustes eristatakse kolmanda ruhmana kirderanniku murdeid .

Louna-Eestis raagitakse voru keelt , mida vahel peetakse eesti keele murdeks , vahel eraldiseisvaks keeleks. Nii varasemate hinnangute kui 2011. aasta rahvaloenduse jargi on Eestis ule 70 000 voru ja ule 10 000 seto keele oskaja; ulejaanud murrete ja kohalike keelte konelejaid on vahem. ^[83]

Vene keel Eestis

  Pikemalt artiklis Vene keel Eestis

Narvas , Kohtla-Jarvel , Sillamael ja veel mones linnas on ulekaalus vene keele konelejad.

Inglise keel Eestis

  Pikemalt artiklis Inglise keel Eestis

2009. aastal tehtud Eurostati uuringu jargi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt vaga hasti 28%, mis on uks paremaid naitajaid Euroopa Liidus. ^[84]

Riigikaitse

  Pikemalt artiklis Eesti riigikaitse

Eesti kaitsejoud pohinevad kaitsevael , mis koosneb maavaest , merevaest ja ohuvaest , ning vabatahtlikul sojavaelisel uhendusel kaitseliidul . Kaitsejoudude tood juhib ja planeerib Kaitsevae peastaap .

Peastaabi peamine ulesanne on tagada kaitsejoudude valmisolek riigi kaitsmiseks sojalise tegevusega ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone koiki vaeliike kaasates.

Kaitsevae ulesandeks rahuajal on ohuruumi ja territoriaalvete jarelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate valjaopetamine ja reservvagede ettevalmistamine, uksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvoimude abistamine loodusonnetuste voi inimtegevuse tottu aset leidnud katastroofide tagajargede ja kriisisituatsioonide likvideerimisel.

Ajateenistus Eestis on kohustuslik 18?28-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on olenevalt vaeliigist 8?11 kuud.

Parast Eesti uhinemist NATO -ga 2004. aastal kuulub Eesti Pohja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja organisatsiooni pohikirja artikli 5 jargi on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse pohimote.

• 
  Eesti ohuvae lennuk Aero L-39
• 
  Eesti sojavae Sisu Pasi soomusmasin
• 
  Eesti sojavaes on kasutusel CV90 lahingumasinad

Majandus

  Pikemalt artiklis Eesti majandus

Eesti on korge sissetulekuga ^[85] turumajanduslik riik. Eesti tahtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga .

Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). ^[86] Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot ja mediaanpalk 858 eurot. ^[87]

2008. aasta teises kvartalis tousis tarbijahinnaindeks vorreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja toostuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; koige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikutuse hindade arvel) ja vorreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (ule poole langes toidu ja mootorikutuse arvele).

2011. aasta aprilli alguses oli tootus 10,1%. ^[88]

SKT ja toojou jaotumine sektoritesse ^[89]

Sektor	SKT osakaal (2009), %	Toojou osakaal (2008), %
Pollumajandus	2,7	2,8
Toostus	26,3	22,7
Teenindus	74,5	74,5

Valiskaubandus

Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%), puit ja paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%) ja keemiatooted. ^[89]

Eesti tahtsamad ekspordipartnerid:

Soome ? 18,57%, Rootsi ? 12,52%, Lati ? 9,51%, Venemaa ? 9,33%, Saksamaa ? 6,09%, Leedu ? 4,76%, Ameerika Uhendriigid ? 4,26% (2009). ^[89]

Rootsi ? 17%, Soome ? 16.3%, Venemaa ? 11,9%, Lati ? 8,6%, Saksamaa ? 4,9%, Leedu ? 4,9%, Ameerika Uhendriigid ? 4,26% (2011).

Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%), tekstiilid (19%), mineraalsed kutused (19%), keemiatooted (9%) ja toidukaubad (6%).

Eesti tahtsamad impordipartnerid on Soome ? 14,52%, Leedu ? 10,84%, Lati ? 10,47%, Saksamaa ? 10,33%, Venemaa ? 8,59%, Rootsi ? 8,34%, Poola ? 5,63% (2009). ^[89]

Rahandus

  Pikemalt artiklites Eesti rahandus , Eesti maksususteem  ja Eesti pangandus

1992. aasta rahareformiga voeti Noukogude rubla asemel kasutusele Eesti kroon . Rahvuslik valuuta oli algul seotud Saksa margaga ja seejarel euroga . Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro . Varem on kasutusel olnud Eesti margad (1918?1927) ja parast 1928. aasta rahareformi Eesti kroonid .

Keskpanga ulesandeid taidab Eesti Pank , mis on alates 2011. aastast uks euroala keskpankadest. Nonda on Eesti rahapoliitika integreeritud Euroala rahapoliitika osaks.

Eesti maksususteem on valdavalt proportsionaalne : maksumaarad ei soltu maksustatavast summast.

Energeetika

  Pikemalt artiklis Eesti energeetika

Primaarenergia allikana domineeris 2006. aasta seisuga polevkivi (55%). Sellele jargnesid vedelkutused (17%), maagaas (15%) ja taastuvad energiaressursid (11%). ^[90]

Maailmas ainulaadsena pohineb Eesti energeetika polevkivil . Naiteks 2009. aastal kaevandati Eestis 12,6 miljonit tonni polevkivi. ^[91] Seejuures annab polevkivisektor 4% Eesti SKPst ja on uks pohilisi toostusharusid Ida-Viru maakonnas ^[92] . Samas kritiseeritakse polevkivi kui taastumatu loodusvara liiga aktiivset kasutust ja leitakse, et polevkivisektor annab loviosa Eesti jaatmetest ning CO ₂ heitmest . Jaatmete hulgalt oli Eesti 2008. aastal Euroopa Liidus Bulgaaria, Luksemburgi ja Soome jarel neljandal kohal 14,6 tonni jaatmetega elaniku kohta aastas ^[93] .

2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat ^[89] . 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat ^[89] . 2017. aastal oli elektrienergiatoodang kokku 11,1 miljardit kWh ja toodang uletas tarbimist 2,8 miljardit kWh. ^[94]

Kasvab taastuvate energiaressursside kasutamine energiatootmises. Naiteks 2011. aastal moodustas taastuvenergia toodang 12,9% Eesti elektritarbimisest ja vorreldes 2010. aastaga tahendas see 35% kasvu. Pohilise osa toodangust andsid jaatmed ja biomass (66%) ning tuuleenergia (31%). ^[95] 2018. aastal hakkas kiirelt kasvama ka paikeseenergia osa ja joudis aasta lopuks umbes 110-megavatise tootmisvoimsuseni. ^[96]

Pollumajandus ja metsandus

  Pikemalt artiklites Eesti pollumajandus  ja Eesti metsandus

Pollumajandus on Eestis uks traditsioonilisi majandusharusid, millel seisis pikka aega kogu Eesti majandus. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lopus, jaid Eesti Vabariigis pollumajandustooted uheks pohiliseks ekspordiharuks ning ka noukogude ajal rahuldas Eesti pollumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jatkus ka massiliseks valjaveoks ulejaanud NSV Liitu . Pollumajanduse osakaal Eesti majanduses langes jarsult alles parast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille kaigus suurmajandid ( kolhoosid ja sovhoosid ) lagundati ja erastati. 1990. aastate lopust on pollumajanduses hakanud taas valitsema suurettevotted, vaikefarmid aga tegelevad maaturismi , mahepollunduse ja ni?iturgudega.

Eesti suur metsasus (2006. aastal 49,8% riigi pindalast ^[97] ja 2018. aastal 51,4% ehk 2,33 miljonit hektarit ^[98] ) soodustab metsanduse ja puidutoostuse arengut. Lisaks on Eesti metsade pindala kasvanud viimase poole sajandi jooksul 2 korda ja metsatagavara 2,5 korda. Praegune metsa juurdekasv voimaldab aastas kasutada 12?15 miljonit m³ metsamaterjali ohustamata seejuures metsa taastumisvoimet. Samas on senised raiemahud jaanud alla optimaalse koguse ja seega peetakse vajalikuks mahtude kasvatamist. ^[99] Puidutoostus annab olulise panuse Eesti eksporti. Seal tootab ule 15 tuhande inimese ja tegutseb ligi tuhat ettevotet. Sellega on see sektor uks Eesti suuremaid toostusharusid. ^[100] Samas on intensiivne metsa raiumine keskkonnakaitsjate pideva kriitika all. ^{[101] [102]}

Transporditaristu

  Pikemalt artiklis Eesti transport

Eesti transporditaristu moodustavad geograafilisest asukohast tingituna Eesti sadamad , teedevork ja transiitkaupade transpordi kindlustavad Eesti Raudtee ning vahesel maaral lennujaamad .

Eestis on seitse E-teed : E20 , E67 , E77 , E263 , E264 ja E265 . Pohimaanteesid on 12 uldpikkusega 1609 km, mis moodustab kogu riigimaanteede vorgust 9,7%. Igapaevane labisoit pohimaanteedel moodustab aga umbes 50% kogu maanteeliiklusest. ^[103]

Eesti raudteetranspordisusteem on umbes 1200 km pikkune. Koostoos naabritega Euroopa Liidus kavandatakse Rail Balticu ehitamist. Idee tasandil on arutluse all Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamine.

Eesti ja uhtlasi terve Baltikumi suurim sadamaoperaator on riigiettevote AS Tallinna Sadam .

• 
  Kunda sadam Laane-Virumaal
• 
  Heltermaa sadam Hiiumaa idaosas
• 
  Tartu?Valga raudteeloik Toraveres
• 
  Kiiruskaamera Tartu maanteel
• 
  Tallinna?Narva maantee Tallinna piiril
• 
  Tallinna lennujaam

Tervishoid

  Pikemalt artiklis Eesti tervishoiususteem

Eesti tervishoiu ehk tervisesusteemi all peetakse silmas siin elavate inimeste tervise kaitseks, haiguste valtimiseks ja raviks rakendatavaid peamiselt riiklikke abinousid. Eesti tervishoiususteem on ules ehitatud kohustuslikule solidaarsuse pohimottest lahtuvale ravikindlustusele ja eraoiguslike teenuseosutajate pakutavate teenuste uldisele kattesaadavusele.

Eesti tervisesusteemi korraldavad ja juhivad Sotsiaalministeerium , Justiitsministeerium , Kaitseministeerium ja Rahandusministeerium . Peamised tervisesusteemi funktsioonide planeerimise, haldamise, reguleerimise ja rahastamise eest vastutavad asutused Eestis on Sotsiaalministeerium ja selle haldusalas asuvad asutused, nagu Ravimiamet ja Terviseamet ning avalik-oiguslik iseseisev asutus Eesti Haigekassa .

Rahvatervise valdkonnas on peamised osapooled riigi tasandil Sotsiaalministeerium (rahvatervise osakond), Tervisekaitseinspektsioon , Tervise Arengu Instituut , Eesti Haigekassa , Tooinspektsioon , Keskkonnainspektsioon , Tervishoiuamet ja Kliimaministeerium .

Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla- ja linnaeelarvetest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Seejuures on naiteks Eesti Haigekassa plaanitud kulude maht 2019. aastal 1,45 miljardit eurot. ^[104]

Valdav osa Eestis tootavaid arste ja hambaarste on lopetanud Tartu Ulikooli arstiteaduskonna .

Eestis on kolm piirkondlikku haiglat ( Pohja-Eesti Regionaalhaigla , Tartu Ulikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla ) ning neli keskhaiglat ( Ida-Tallinna Keskhaigla , Laane-Tallinna Keskhaigla , Ida-Viru Keskhaigla ja Parnu Haigla ). Uldhaiglaid ja kohalikke haiglaid on Eestis 12 ning need asuvad uldjuhul maakonnakeskustes. ^[105]

Sport

  Pikemalt artiklites Eesti sport  ja Eesti sportlaste loend

Vaata ka

• Eesti jaahokikoondis
• Eesti jalgpallikoondis
• Eesti jalgpallikoondislaste loend
• Eesti naiste jalgpallikoondis
• Eesti vorkpallikoondis
• Eesti olumpiamangudel
• Eesti olumpiavoitjad
• Eestlaste olumpiamedalivoidud
• Aasta sportlane
• Eesti jalgpalliklubide loend
• Eesti korvpalliklubide loend
• Jalgpall Eestis
• Eesti meistrivoistlused Kreeka-Rooma maadluses

Teised Eestist

• 2010. aastal Ameerika Uhendriikide ajakirja Newsweek poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra jargi koostatud edetabelis asus Eesti 32. kohal. ^[106]
• 2010. aastal avaldatud URO inimarengu aruandes tousis Eesti vaga korge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal ^[107] . 2009. aastal oli Eesti 40. kohal, millega oli korge inimarenguga riikide eesotsas.
• 2010. aastal Eesti Televisioonile antud intervjuus nentis Ameerika Uhendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt : "Monikord on raske moista, miks eestlastel pole soovi tunnustada koike seda head, mida nad on saavutanud" ^[108] .
• 2010. aastal Briti telekanali BBC korraldatud uuringu andmetel viidati Eestile kui maailma koige uskmatumale riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16% inimestest ^[109] .
• 2011. aastal, The Moscow Times , Anders Aslund : "Koikidest postkommunistlikest riikidest on reformide labiviimises koige edukamaks osutunud vaike Eesti" ^[110] .
• 2011. aastal avaldatud Freedom House'i uuringu kohaselt oli Eesti internetivabaduselt maailmas esikohal. ^[111]
• 2011. aastal toimunud maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) voitis Eesti e-aruandluskeskkond maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoorias. ^[112]
• 2011. aastal, Euroopa finantskriisi ajal, avaldas Suurbritannia majandusajakiri Economist , Brusselis paikneva mottekoja Lissaboni Noukogu uuringu alusel Eestist artikli "Ei pea olema suur, et jouda tippu". ^[113]
• 2012. aastal lastekaitseorganisatsiooni Save the Children korraldatud uuringu jargi on Eesti emade heaolu indeksi jargi maailmas 10. kohal. ^[114] .

Vaata ka

Viited

Valislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti

Tsitaadid Vikitsitaatides: Eesti

Vikisonastiku artikkel: Eesti

• Eesti Vabariik Eesti riigiportaal
• Estonica ? esseistlik teabekogu Eestist