Eesti Pank

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank . 2011. aasta algul vottis Eesti seitsmeteistkumnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosusteemi liige ehk uks euroala keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmark on aidata kaasa hinnastabiilsuse sailitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala uhtne rahapoliitika , mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hasti kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus . Eesti Panga ulesanne on jalgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank taidab Eestis koiki traditsioonilisi keskpanga ulesandeid: korraldab sularaharinglust ; jalgib, et maksesusteemid toimiksid ehk maksed liiguksid uhest pangast teise torgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jalgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse kaekaiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; noustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes kusimustes.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919 . Tegevuse alguseks loetakse 3. maid , kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka , mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga pohikapitaliks. Et sojaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank algul uhtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana . ^[1] Venemaa keisririigi Riigipanga Tallinna osakond oli avatud 1. septembril 1875. Tallinna osakond allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule ning lopetas tegevuse 1918. aasta detsembris. Riigipanga Tallinna osakonna alusel loodi Eesti Pank.

Eesti Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver . Esimene juhatuse koosolek toimus 25. martsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas toole ka 25 ametnikku ja 3 teenijat. ^[1]

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahaministeerium . ^[2] Parast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatahtede tootmine ule loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tukkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatahed Tallinnas ja Tartus. Mundid vermiti Saksamaal. ^[1]

Kuna Eesti raha vaartuse sailitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal labi rahareform ja kaibele tuli arvestuslik rahauhik kuldkroon . Kroonidesse hinnati umber koik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jai kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui kaibele tuli Eesti kroon ( 1928. aasta Eesti rahareform ). ^[1]

1927. aastal voeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus pohikiri, rahaseadus, riigi kassatahtede ja vahetustahtede emissiooni lopetamise seadus ning valislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ulesannetega emissioonikeskpank, mille pohiulesandeks jai raha vaartuse kindlustamine. ^[1]

Eesti Panga Tartu osakonna hoone, Munga tanav 18

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. Hoone Vabaduse puiestee 3 ^[4] valmis 1934. aasta lopuks ja avati ametlikult 1935. ^[3] Tanapaevane Eesti Panga kvartal kujunes piirkonna pangandusega seotud hoonetest: Estonia pst 11 ? endise Eestimaa Aadlike Krediidiuhingu pangahoone, Estonia pst 13 ? endise Vene Riigipanga Reveli kontori ( Ревельское отделение Государственного Банка ) hoone, Estonia pst 13 ? Eesti Panga peahoone, Sakala tanav 4 ? endise Eesti Maakrediidiseltsi elamu-buroohoone, Sakala 4/6 ? varavahoone, Sakala 6 ? endine elamu ja haigla-sunnitusmaja, Estonia pst 11 ? vahehoone.

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid soltuvalt linnast rajati kas uued hooned voi voeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone , Tasuja puiestee 2. Kontorihooned ehitati Aia tanava ja Kastani tanava nurgal osakonna hoone Petserisse (1930), Rakvere osakonna hoone ^[5] Tallinna tanav 3 (1933), Petseri osakonna hoone Tartusse Kompanii tanav 2 (1936), Voru pangahoone ^[6] Tartu tanav 25 Karja tanav 24 ^[
kusitav
] (1938) ja osakonna hoone Parnusse , Kuninga tanav 5 (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas ( Suur tanav 4), Valgas Aia tanav 16, Haapsalus ( Karja tanav 27), Paides (Turuplatsil) ja Kuressaares ( Lossi tanav 6) ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi. ^[3] Tallinnas Harju tanav 33, kuni uue pangamaja valmimiseni 1935. aastal, tegutses Eesti Panga Tallinna osakond.

1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Noukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast sailis Ameerika Uhendriikides . Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem kuuditati mitmed Eesti Panga tootajad Siberisse. Kokku jai repressioonide katte 74 tootajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28. ^[1]

15. detsembril 1989 voeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990 . 28. detsembril 1989 voeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nagi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason , kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevotmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus valja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi. ^[1] 15. martsil 1990 kinnitati Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi poolt Eesti NSV keskpanga, Eesti Panga pohikiri ^[7]. 28. juunil 1990 nimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks. ^[8]

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas . Ta volitatakse Eestit esindama labiraakimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld. ^[1]

19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati valja rahareform ( 1992. aasta Eesti rahareform ). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima valisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon . Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagastati Eesti Pangale ka valisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale ^[1].

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt valja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Valismajanduspangas kulmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejouetuteks kolm suuremat ( Tartu Kommertspank , Balti Uhispank ja Pohja-Eesti Aktsiapank ) ja kaheksa vaiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostoos loodi Pohja-Eesti Pank . ^[1]

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft , kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga . ^[1] 31. detsembril 1998 vottis Euroopa Rahaliit arveldusuhikuna kasutusele euro , fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ulesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust. ^[1]

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon , mis asus teostama jarelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisuhingute ule. ^[1]

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004 . aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Susteemi liikmeks ja uheks Euroopa Keskpanga omanikuks. ^[1] Sama aasta suvel kuulutati valja Eesti euromuntide kujunduskonkurss. ^[1]

27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et taita euroalaga liitumise uks kriteeriumitest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, uhtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku uhendava eurosusteemi liikmeks.

Eesti Panga ulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Euroala uhise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hinnastabiilsuse hoidmise ulesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest soltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mojutab hinnastabiilsust intressimaarade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seelabi ka hindade uldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ulesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tous jaaks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid pusiks selle lahedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna maaravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) uheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga noukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on uhesuguse kaaluga haal ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamine koostoos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium , Eesti Pank ja finantsinspektsioon . Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt uksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analuusides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nouded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Maksesusteemide jarelevaatamine ja nende arendamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Panga jaoks on vaga tahtis maksesusteemide torgeteta toimimine, sest maksete liikumisel uhest pangast teise tekkiva viivituse tottu vaheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle suul viivitus toimus ja kokkuvottes voib see mojutada kogu pangandust ja majandust. Seetottu taidab Eesti Pank kui soltumatu osapool maksesusteemide jarelevaataja rolli ehk jalgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka torgeteta ning aitab kaasa maksesusteemide arendamisse.

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Pank varustab koiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatahtede ja muntidega. Pankade kaudu jouab raha omakorda ettevotete ja inimeste kasutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse koik pangatahed automaatse kontrollimise kaigus ule ja korvaldatakse need, mis on rikutud, katkised voi kulunud.

Eesti ametlike valisreservide ja muude Eesti Panga kasutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ringluses oleva raha vaartust ja stabiilsust tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusvaarsuse hoidmisel ning tihti ka finantssusteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapaevakulud ning tagatakse nii keskpanga soltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga noukogu otsuse jargi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse

Finantssektori statistika kogumine ja avaldamine ning Eesti maksebilansi koostamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Pank on Statistikaameti korval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt valis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanaluuse.

Valitsuse noustamine majanduspoliitilistes kusimustes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanu soltumatusele ja majandusanaluuside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistottu saab ta majanduspoliitilistes kusimustes anda nou ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika moju ka keskpanga toole. Nimelt oleneb rahasusteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Naiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mojutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetottu on loogiline, et valitsus kusib ja saab keskpangalt nou, kuidas eelarvepoliitika mojutab hinnastabiilsust, ning votab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga juhtimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga noukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse noukogu panga presidendi ettepanekul.

7. juunist 2019 on Eesti Panga president Madis Muller . Eesti Panga asepresidendi ametikohti taidavad 2019. aastast Maive Rute ja Ulo Kaasik . 2012 ?2019 oli Eesti Panga presidendi ametis Ardo Hansson .

Eesti Panga noukogu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Panga noukogu on Eesti Panga jarelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Noukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu . Noukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse noukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Noukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari ja Riigikogu nimetas Mart Laari uueks 5-aastaseks ametiajaks alates 13. juunist 2018.

Alates 13. juunist 2023 on noukogu esimeheks Urmas Varblane .

Eesti Panga noukogu I koosseisu nimetas ametisse Eesti ENSV Ulemnoukogu Presiidium 22. jaanuarist 1990. Noukokku kuulusid Raimund Hagelberg , Siim Kallas , Endel Mandmaa ( rahandusministrina ), Valentin Porfirjev ja Rein Otsason , kes taitis uheaegselt nii panga presidendi kui noukogu esimehe kohuseid. Valentin Porfirjevi vahetas alates 26. martsist 1990. Ulemnoukogu Presiidiumi seadluse alusel valja Mart Sorg . 26. juuni 1990. aastal Ulemnoukogu otsusega kehtestati, et Eesti Panga president ei saa olla samaaegselt ka Eesti Panga noukogu esimees. Rein Otsason jatkas Eesti Panga presidendina , kuid Eesti Panga noukokku kuulus edasi vaid liikmena.

Eesti Panga noukogu II koosseisu nimetas ametisse EV Ulemnoukogu 1990. aasta 15. novembri otsusega. Noukokku kuulusid: Raimund Hagelberg , Rudolf Jalakas , Siim Kallas , Rein Miller ( rahandusministrina ), Rein Otsason , Ivi Proos , Mart Sorg , Ulo Uluots ja Ants Veetousme . Ants Veetousme nimetas EV Ulemnoukogu alates 13. maist 1991 noukogu esimeheks (selle ajani tegutses noukogu ilma esimeheta). Rein Otsason lahkus pensionile ning ka 5. novembrist 1991 ka Eesti Panga noukogust. Ulemnoukogu nimetas Eesti Panga presidendiks Siim Kallase, vabaks jaanud noukogu liikme kohale nimetati aga Uno Mereste . Seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu muutumisega 21. oktoobril 1992. vahetas Rein Milleri noukogu koosseisus valja uus rahandusminister Madis Uurike .

Eesti Panga noukogu III koosseisu nimetas 23. juunil 1993 Vabariigi President oma otsusega nr. 132 valja Riigikogus 16.06.93.a. vastu voetud "Eesti Panga noukogu liikmete nimetamise seaduse", alusel ametisse: Ants Erm , Raimund Hagelberg , Ardo Hansson , Heiki Kranich , Kalev Kukk , Ilmar Partelpoeg . Madis Uurike, kes kuulus Eesti Panga noukogu nimetatud koosseisu Mart Laari esimese valitsuse rahandusministrina , arvati Eesti Panga noukogu koosseisust valja 07.01.1994 seoses ametist lahkumisega. 1994. aastal vastu voetud "Eesti Panga seaduse muutmise seadusega rahandusminister ei kuulunud enam Eesti Panga noukogu koosseisu, vaid vottis noukogu istungitest osa sonaoigusega. Vabariigi Valitsuses rahandusminister Heiki Kranich , kes 11.01.1994 kuni 21.06.1994 arvati selleks ajaks vastavalt Eesti Panga noukogu koosseisust valja. 16. juulist 1994 nimetati Eesti Panga noukogu liikmeks Mart Sorg . Siim Kallas vabastati arvates 21.03.95.a. Eesti Panga presidendi ametist ja arvati seega ka valja Eesti Panga noukogu koosseisust. Eesti Panga presidendiks nimetati 27.04.95.a. Vahur Kraft , kes uhtlasi ametikoha jargi kuulus samast ajast ka Eesti Panga noukogu koosseisu. ^[9].

Eesti Panga noukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed olid Kalev Kallo , Kaie Kerem , Enn Listra , Rein Minka , Jaanus Tamkivi , Liina Tonisson ja Urmas Varblane .

Eesti Panga noukogu VIII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 15. juunil 2020 , sinna kuuluvad Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid , Ivari Padar , Sven Sester , Andres Sutt , Jaak Valge ja valdkonna asjatundjad Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblane.

Eesti Panga presidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Eesti Panga president

Mihkel Pung marts 1919 ? august 1919
Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetaitjana alates augustist 1919) ? oktoober 1925
Artur Uibopuu oktoober 1925 ? november 1926
Juri Jaakson november 1926 ? juuli 1940
Rein Otsason 28. detsember 1989 ? 22. september 1991
Siim Kallas 23. september 1991 ? 26. aprill 1995
Vahur Kraft 27. aprill 1995 ? 6. juuni 2005
Andres Lipstok 7. juuni 2005 ? 6. juuni 2012
Ardo Hansson 7. juuni 2012 ? 6. juuni 2019
Madis Muller 7. juuni 2019 ?

Eesti Panga muuseum [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Eesti Panga muuseum

Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum , kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, koneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad koik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatahti ja munte eurodeks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Ajajoon "100 aastat Eesti Panka" Eesti Pank
↑ Eesti raha margast euroni Eesti Pank (pdf)
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Mart Karmo, Ulvi Haagensen (tolkija) ja Krista Mits (tolkija). Eesti Panga ajaloolised hooned = Historic buildings of Eesti Pank . Eesti Pank, 2004. ISBN 9949-404-22-3 . Digar
↑ Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trukk, Tallinna≫, 1937. , lk 7
↑ Rakvere pangahoone kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 29.11.2020)
↑ Eesti Pank kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2014)
↑ Otsus Eesti Panga tegevuse kusimuste kohta Eesti Panga pohikiri , Ulemnoukogu otsus 15.03.1990
↑ http://estlex.com/tasuta/?id=8&aktid=2025&asutus=23&fd=1&grupp=1&leht=15 ^[
kodulink
]
↑ Varasemad Eesti Panga noukogu koosseisud , www.eestipank.ee

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meedias

"Terevisiooni" Eesti Panga juubelisaates esitleti Eesti ainsat kullakangi ERR menu, 3. mai 2019
"Eesti Pank teenis mullu 13,9 miljonit eurot puhaskasumit" ERR, 7. mai 2019

[ajajoon-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Ajajoon "100 aastat Eesti Panka" Eesti Pank

[2] Eesti raha margast euroni Eesti Pank (pdf)

[hooned-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Mart Karmo, Ulvi Haagensen (tolkija) ja Krista Mits (tolkija). Eesti Panga ajaloolised hooned = Historic buildings of Eesti Pank . Eesti Pank, 2004. ISBN 9949-404-22-3 . Digar

[4] Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trukk, Tallinna≫, 1937. , lk 7

[KRR_15738-5] Rakvere pangahoone kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 29.11.2020)

[KRR-6] Eesti Pank kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2014)

[7] Otsus Eesti Panga tegevuse kusimuste kohta Eesti Panga pohikiri , Ulemnoukogu otsus 15.03.1990

[8] ttp://estlex.com/tasuta/?id=8&aktid=2025&asutus=23&fd=1&grupp=1&leht=15 ^[
kodulink
]

[9] Varasemad Eesti Panga noukogu koosseisud , www.eestipank.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

v r Eesti votmeartiklid
Ajalugu	Esiajalugu · Liivimaa ristisoda · Taani aeg · Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu · Baltisakslased · Liivi soda · Liivimaa hertsogkond · Rootsi aeg · Pohjasoda · Eestimaa kubermang · Liivimaa kubermang · Arkamisaeg · Eesti iseseisvumine · Vabadussoda · Vabadussojalased · Vaikiv ajastu · Teine maailmasoda · Metsavennad · Eesti NSV · Vabariigi Valitsus eksiilis · Laulev revolutsioon · Suveraansusdeklaratsioon
Geograafia	Asulad · Joed · Jarved · Kaitsealad · Kliima · Saared · Aarmuspunktid
Elustik	Fauna · Floora · Imetajad · Kalad · Linnud · Puud · Poosad · Samblad · Samblikud
Poliitika	Erakonnad · Haldusjaotus ( maakonnad · linnad · vallad ) · Inimoigused · Kaitsejoud ( Kaitsevagi ) · Kohtususteem ( Riigikohus ) · Peaminister · President · Pohiseadus · Riigikogu · Valimised · Valitsus · Valispoliitika · Oiguskaitseorganid
Majandus	Bors · Keskpank · Energeetika · Maksususteem · Polevkivitoostus · Pollumajandus · Transport · Turism
Uhiskond ja kultuur	Ajakirjandus · Arhitektuur · Eesti keel · Eestlased · Filmikunst · Haridus · Internet · Kirjandus · Kunst · Kuritegevus · Kook · Meedia · Muusika · Mutoloogia · Raadio · Rahvaluule · Rahvastik · Rahvusruhmad · Religioon · Riigipuhad · Sport · Sumbolid ( humn · lipp · vapp ) · Teater · Televisioon · Tervishoid · Oigussusteem