Turin
(
ital
.:
Torino
[to?riːno], sijaline virkand: [ty?riŋ]) om
Italijan
lidn valdkundan lodehes. Se om
Pjemont
-agjan (regionan) administrativine keskuz, valdkundan nellanz' lidn elajiden lugun modhe.
Lidn vastsi Tal'veli?id
Olimpi?id vandoid
vl 2006.
Elandpunktan aluz om pandud
Rimalai?en imperijan
aigan vl 28 edel meiden erad kuti rimalai?iden
Kastra Turinorum-sodalager'
(
latin
.:
Castra Taurinorum
).
Turin ?ingotase nenil sarakoil:
FIAT
-konglomeratan edheotandad (avtosauvomine,
metallurgii
,
vagonad
, traktorad, laivlikutimed),
porutugiden
pastand, ma?inansauvomine, himine, farmaceftine, omblendtegimi?t, somtegimi?t, muga?o
Iveco
-juguavtoiden kompanijan pafater om saudud lidnas.
Lidn sijadase tazangi?tol,
Po-jogen
randal,
Paivlaskmai?iden Al'piden
pautkidenno, 240 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Al'piden ezimagi?t sijadase lidnan suvipaivnouzmas. Matkad
Rimhasai
om 520 km suvipaivnouzmha orhal, 690 km avtotedme vai raudtel. Lahembaine jared lidn om
Milan
140 km paivnouzmha-pohjoi?paivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Klimat om
subtropine
nell'sezonine, paivoikaz kezal. Voden keskmaine lamuz om +13,1 C°, kezakun-elokun +21,0..+23,2 C°, tal'vkun-uhokun +3,3..+4,9 C°. Ekstremumad oma ?21,8 C° (uhoku) i +37,1 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-suguz'kus. Paneb sadegid 981 mm vodes, enamba sulakus-kezakus (104..145 mm kus) i redukus (106 mm), vahemba tal'vkus-uhokus (45..48 mm kus). Kun keskmaine relativine nepsuz vajehtase 72..80 % rounoi? pai?i kevaz'kus, konz se om 67 %.
Turin jagase kahesaks nomeruidud umbrikoks (uks'lugu
ital
.:
circoscrizione
), ned alajagasoi? 34 nimitadud fartalaks (uks'lugu
quartiere
).
Turinan lidnannevondkund kogoneb 40 ezitajaspai. Kaik rahvaz vali?eb lidnan pamest (
ital
.:
sindaco di Torino
) kerdan vides vodes, uhten kahtenden strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pamez' om Kjara Appendino (
Chiara Appendino
, kezaku 2016 ? reduku 2021).
Vl 2012 lidnan elajiden lugu oli 911 823 ristitud, vl 2016 ? 882 523 ristitud. Turin oli millionnikaks vll 1961?1990, kaiki? suremb lidnan ristiti?t oli 1 167 968 elajad vl 1971. Ristiti?t li?adub most vspai 2011 immigracijan tagut. Laz 1,7 mln elajid om ezilidnoidenke (2017).
Avtobusad, tramvaid (lidnan keskuses), metropoliten (vspai 2006, uks'jaine jono 23 stancijanke, 15,1 km raudted), ezilidnelektrojonused i velosipedad oma kundali?eks transportaks lidnas. Turisti?ed laivad ujudas Po-jogedme. Kiruhjonused uhtenzoittas Milananke.
Rahvahidenkeskeine civiline
Turin
-lendimport
[1]
(
TRN / LIMF
, 4,2 mln passa?iroid vl 2022) sijadase Kazelle-Torineze-kundas 16 km pohjoi?he-lodeheze lidnan keskuzpalaspai. Tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe, Marokho (Kasablank), muga?o Italijan suven lidnoihe.
- ↑
Rahvahidenkeskei?en Turin-lendimportan sait (
aeroportoditorino.it
).
(ital.)
(angl.)