Gvinei
, tauz' oficialine nimituz ?
Gvinejan Tazovaldkund
(
franc
.:
Republique de Guinee
), om valdkund
Paivlaskmai?es Afrikas
, laz
Atlanti?en valdmeren
randi?tod. Sen palidn, kaiki? suremb lidn da port om
Konakri
.
Vn 1958 2. paival redukud Gvinei tedi?toiti i?eze ripmatomudes
Francijaspai
.
Vn 2008 23. paival tal'vkud sodakukerduz oli valdkundas. Vn 2021 5. paival suguz'kud sodakukerduz tegihe Gvinejas i mani satusekahas, valitud tobmuz om pandud arestan alle.
Jal'gmaine Konstitucii
[2]
om huvastadud parlamental vn 2010 7. paival semendkud.
Gvinejan topografine kart
Gvinei om mavaldkundrounoi?
Senegalanke
pohjoi?es (rounan piduz ? 363 km),
Malinke
pohjoi?es da pohjoi?paivnouzmas (1062 km),
Kot d'Ivuaranke
paivnouzmas (816 km),
Liberijanke
suves (590 km),
Sjerra Leonenke
suvipaivlaskmas (794 km),
Gvinei-Bisaunke
lodehes (421 km). Uhthine rounoiden piduz ? 4046 km. Valdmererandanpird om 320 km.
Mererandaline tazangi?t vajehtab kukhi?e da magihe valdkundan sudaimehe (
Futa D?allon
-plato). Valdkundan kaiki? korktemb ?okkoim om
Nimb
-magi, 1752 m valdmeren pindan pal.
Znamasine jogi om
Niger
sen li?ajogidenke. Langenijad merhe toi?ed joged oma sattujad laivi?tole severz' kumnid kilometroid ului?ele.
Klimat om
subekvatorialine
. Vodes om kaht sezonad sel'ktoiden aigrounoidenke. Vihmoiden sezonan aigan (kezaku-kul'mku) paneb sadegid 4300 mm mererandpolel. Suvipaivnouzmas om
savannoid
. Kuiv sezon vedase tal'vkuspai semendkuhusai, sen aigan kuiv
harmatan
-tullei puhub
Saharaspai
, lamuz jargeli?i? +24..+27 Cel'sijan gradusaspai li?adab +38 rakan gradusahasai. Vl 1993
mecad
ottihe territorijan laz koumed videndest.
Londuseli?ed pavarad oma
boksitad
(mail'man varan laz pol't),
raudkivend
,
kuld
,
diamantad
,
gidroenergii
; toi?ed oma
cirkon
,
rutil
,
monacit
,
uran
.
Ohjandusen form om unitarine
prezidentine
tazovaldkund. Valdkundan pamez' om prezident (
franc
.:
President de la Republique de Guinee
). Han paneb ohjastusen 28 ministrid radnikusile, sida kesken paministrad (franc.
Premier ministre
), muga?o agjoiden pamehid. Konstitucijan modhe, kaik rahvaz vali?eb prezidentad videks vodeks.
Parlament om uks'kodine Nacionaline Suim (
franc
.:
Assemblee nationale
), kaik rahvaz vali?eb sen 114 uhtnijoid videks vodeks.
Prezidentan jargenduseli?ed vali?endad oliba vn 2015 redukun 11. paival.
Al'fa Konde
om nugudlai?en prezidentan vs 2010 tal'vkun 21. paivaspai, vl 2015 sai 57,85% (2010 ? 52,52% kahtendes turas, ezmai?ed vali?endad tobmuden telustandata). Parlamentan uhtnijoiden jargenduseli?ed vali?endad oliba vn 2013 28. paival suguz'kud, jal'ghi?ed oma pidestunuded i lindas vn 2020 16. paival uhokud.
Ibragima Kassori Fofana
radab paministran vs 2018 semendkun 24. paivaspai.
Administrativi?-territorialine jagand
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
Kacu kirjutuz:
Gvinejan administrativi?-territorialine jagand
.
Valdkund jagase 7 agjaks da 1 palidnaks (agjaha tazostadud). Agjad alajagasoi? 33 prefekturaks. Kaik valdkundas om 38 lidnkundad (
franc
.:
communes urbaines
) da 303 kulakundad (
franc
.:
communautes rurales, sous-prefectures
).
Gvinejas eladas
gvinejalai?ed
. Kaik om 24 igahi?t rahvahad. Vn 2014 heinkus valdkundan ristiti?t oli 11 474 383 elajad.
Uskondan modhe (2014):
islamanuskojad
? 89,1%,
hristanuskojad
? 6,8%,
animistad
? 1,6%, toi?ed uskojad ? 0,1%, religijatomad ? 2,4%.
Gvinejan toi?ed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2005, surembaspai penembha):
Nzerekore
,
Kindia
,
Boke
,
Kankan
,
Kisidugu
.
Vl 2012 Gvinejan paeksport oli
aluminiikivend
(61%), ratud
korund
(
rubinad
,
sapfirad
i t?.) (11%),
kuld
(6%); toine eksport ?
kofe
(4%),
kala
(4%),
kivivoi
(3%),
diamantad
(2%).
- ↑
Gvinejan ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Gvinejan Tazovaldkundan Konstitucii. ?
Mjp.univ-perp.fr
.
(fr.)