Nirvaana

Allikas: Vikipeedia

Nirvaana ( sanskriti keeles nirv??a ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibb?na ; [1] tiibeti keeles mya ngan las ’das pa ; hiina keeles 涅槃 niepan ; jaapani keeles nehan ) on budismis , hinduismis ja teistes india opetustes taielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse korgeim seisund , kui ollakse loplikult lahkunud sundide ringkaigust ehk sansaarast . Budismis moistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkoige meeleplekke , mis pohjustavad tegusid ja nende tagajargi ning pidevat sundimist olemasolu valdkondades .

Buddha opetuse kohaselt voib nirvaanasse jouda virgumise ehk valgustumise kaudu. Hinduismis kasitletakse nirvaanat uhinemisena ulima jumalaga ja nirvaana sunonuumiks on mok?a ehk vabanemine, kuhu voib jouda ka jooga voi askeesi kaudu.

'Nirvaana' oma sona-sonalises tahenduses ("ara puhutud") on ka tanapaeval kasutusel tavalise olilambi voi kuunla leegi ara puhumisel, mil oeldakse, et selle leek "nirvaanastus" ehk "laks nirvaanasse". Indias voidakse oelda kuuma toidu kohta: "Ootame, kuni riis laheb nirvaanasse." [2] Nirvaana seostubki eelkoige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud moisted. [3]

Nirvaanat iseloomustab ka moiste ‘ulemaine’ (sanskriti keeles lokottara ), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles laukika ) olemasolule omast. Uhe etumoloogia kohaselt tahendavatki nirvaana sona-sonalt "mitte olemist". [4]

Erinevad nirvaanad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tehakse vahet kaht tuupi nirvaana vahel. Esimest tuupi on jaagiga nirvaana (sanskriti keeles sopadhi?e?a ), mis iseloomustab teadvuse korgeimasse seisundisse joudnud isikut, kes ometi jatkab olemasolu sansaaras.

Teist tuupi on jaagitu nirvaana (sanskriti keeles nirupadhi?e?a ) ehk taielik nirvaana (sanskriti keeles parinirv??a ), parinirvaana , millesse eluajal nirvaanasse joudnud olend (naiteks buddha ) jouab loplikult maisest elust lahkudes.

Korgeima taseme bodhisattvad jouavad teadvuseseisundisse, kus nad on voimelised minema nirvaanasse, kuid jaavad kaastunde tottu sansaarasse, et tegutseda koikide olendite huvanguks.

Mahajaanas , eriti madhjamaka koolkonnas, vaidetakse, et ulima toe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Sona-sonalt "ara puhutud", nagu olilambi leek. ? Richard Gombrich, Theravada Buddhism: A Social History from Ancient Ben?res to Modern Colombo. Routledge.
  2. Goldstein, Joseph (2002), One Dharma: The Emerging Western Buddhism, HarperCollins, p. 158.
  3. Vrd Tulejutlus .
  4. Anthony Markwell. Vipassana day 8 afternoon lecture, 38:00
Kaesolevas artiklis on kasutatud " Ida motteloo leksikoni " materjale.