"Hiina keel" kirjutatuna
hiina kirjas
(vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)
Hiina keel
(traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas ??;
pinyinis
hany?
; ka 中文
zh?ngwen
'hiina kirjakeel') on
hiina-tiibeti keelkonda
kuuluv keel, mida koneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt
Hiina Rahvavabariigis
,
Taiwanil
,
Singapuris
(neis maades on ta
ametlik keel
),
Malaisias
,
Indoneesias
ja mujal. Tegemist on konelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.
Hiina keele all moistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse 普通?
putonghua
.
Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada
pohjahiina murderuhmaks
(
mandariini keel
) ja lounahiina murderuhmadeks. Lounahiina murded on lahemal
vanahiina kirjakeelele
, pohjahiina murded
putonghua
'le.
Murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad, et eri murrete konelejad (naiteks mone pohjahiina murde ja mone
Kantoni murderuhma
murde koneleja) peavad uksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamarke voi
putonghua
'd. Monel murdel voi murderuhmal on miljoneid konelejaid. Naiteks
Shanghai
umbruses koneldaval
Wu murderuhma
murdeid koneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest (rohkem kui
prantsuse keelt
voi
itaalia keelt
). Paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderuhmi omaette keelteks (vahemalt kuueks eri keeleks).
Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et uhtsest keelest raagitakse uksnes kirjakeele ja kultuurilise uhtsuse tottu.
Koige suurema konelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on
pohjahiina murderuhm
(北方?,
beifanghua
,
b?if?nghua
), millel pohineb ka
putonghua
.
Teised tahtsamad murderuhmad ja murded on
Hiina keeles kaibib hiina keele kohta mitu nimetust ja moistet.
Eeskatt kirjutatud keelt nimetatakse 中文 (
zhongwen
,
zh?ngwen
). Et kirjutamine on murdest enam-vahem soltumatu, kaib selle moiste alla ka enamik hiina murdeid.
Pigem koneldava keele kohta kasutatakse nimetust ?? (
hanyu
,
hany?
), naiteks kontekstis "ma raagin hiina keelt". Et moistemark ? (
han
,
han
) tahistab
hiinlasi
kui etnost (
han
), kaivad selle moiste alla koik hiinlaste poolt koneldavad murded.
Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud
isoleerivate keelte
hulka. See tahendab, et erinevalt
aglutineerivatest
ja
flekteerivatest
keeltest on sonad muutumatud (ei esine
sonamuutmist
ega
sonamoodustust
). Isoleerivates keeltes valjendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tahendusega sonade lisamise teel voi
sonajarje
abil.
Tegelikult on hiina keeles olemas
liitsonad
ja
tuletised
.
Tuletiste tuntumad naited on:
Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui parast
Hiina
Rahvavabariigi rajamist tuli kaibele
ladina kirjal
pohinev haalikukiri
pinyin
, teadvustama
sonapiire
.
Hiina kirjas
, mis kasutab
hiina kirjamarke
, sonapiire ei margita (nagu eesti keeles
sonavahedega
): kirjamarkide vaheline kaugus on kogu aeg uhesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates
1998
. aastast sonade
kokkukirjutamist
.
Kirjamark on hiina kirjas uldiselt
silbi
esitus
grafeemina
. Silp moodustab tavaliselt
morfeemi
, kuid enamasti mitte sona.
Sonapiiride teadvustamine ja sona moiste kaibeletulek toi hiina keeleteaduses 1980ndate algusest kaasa eraldi tahelepanu pooramise
morfoloogiale
. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsonade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisonastikud.
Hiina keeles puudub
tegusona
pooramine
ja
nimisona
kaanamine
.
Hiina tegusonadel on hulk sufikseid, mis valjendavad
aspekti
. Sellised aspektid on naiteks:
- duratiiv
: valjendab pidevalt ja uhtlaselt kulgevat tegevust voi pusivat seisundit; sufiks
-zhe
, naiteks:
Qiang shang guazhe y? ge paizi.
('Seinal ripub silt.')
- inhoatiiv
: valjendab tegevuse algust; sufiks
-qilai
, naiteks:
xiaoqilai
('naerma hakkama'),
k?qilai
('nutma hakkama')
- finitiiv
: valjendab tegevuse loppu; sufiks
-wan
, naiteks:
zuowan
('valmis tehtud')
- resultatiiv
: valjendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid
-dao
ja
-zhu
, naiteks:
kandao
('naha saanud olema'),
jizhu
('meelde jatnud olema')
Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tupoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.?5. sajandi puhul on taheldatud uksikute morfeemide
deleksikaliseerumist
ja afiksite kujunemist. Sonatuletuse algust on aga raske jalgida, sest
vanahiina kirjakeel
kivistus
konfutsiaanliku
riigiteooria mojul ning konekeel eemaldus uha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele haaldus teada, mistottu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel.
Hiina keel on ka
toonikeel
:
helikorgusel
ja selle muutumisel uhe silbi piires on tahendust eristav iseloom.
Toonide
arv on hiina keele eri variantides erinev. Putonghuas on neli tooni.
[1]
?anghai keeles
on ainult kaks selgelt valjendunud tooni,
Kantoni murderuhmas
(koneldakse
Guangdongis
ja
Hongkongis
) on uheksa tooni,
Min Nani murdes
kaheksa.
Pikemalt artiklis
Hiina kiri
Hiina kiri, mida kasutatakse koikide hiina keelte kirjutamiseks, on ule 3500 aasta vanune.
Vanahiina kirjakeele
sonastikes sisaldub ule 40 000 kirjamargi. Keskkoolis opitakse tundma 5000 marki, lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 margi tundmisest.
Kiri on alates esimestest sailinud kirjamarkidest
Shangi dunastia
ajast muutunud.
Et kirjamarke ei kasutatud uksnes
moistemarkidena
, vaid ka voorkeelsete (naiteks
Xiongnu
rahva keelsete) nimede ja valjendite transkribeerimiseks, saab teha jareldusi nonde keelte varasema haalduse kohta. Sonaraamatute ulesehituse, luule rutmi ning haaldust edasiandvate tekstide jargi saab teha jareldusi ka hiina keele varasema haalduse kohta.
Et hiina kiri sobib pohimotteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka naiteks
kitani keele
,
t?urt?eni keele
, mone
tiibeti-birma keele
,
korea keele
ja
jaapani keele
puhul.
Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Naiteks on
Hunani
provintsis alates
15. sajandist
kasutatud naistekirja
nushu
.
Peale hiina kirja on nii
putonghua
kui ka murrete jaoks olemas palju
transkriptsioonisusteeme
. Hiina Rahvavabariigis on ametliku
latinisatsioonina
kasutusel
Hanyu Pinyin
.
Hiina keel on tugevasti mojutanud mitut Kaug-Ida keelt, mis ei ole tema suguluskeeled, eriti
korea
,
jaapani
ja
vietnami keelt
. Neil maadel kasutati hiina kirja. Jaapanis ja Louna-Koreas kasutatakse hiina kirjamarke oma kirja korval tanini.
Hiina keele
keelekood
on standardi
ISO 639
-1 jargi
zh
, standardi
ISO 639-2
jargi
chi
ja
zho
.