Sudaan
on
riik
Aafrika
kesk- ja kirdeosas,
Niiluse joe
keskjooksul
. Riigi kirdeosa jaab
Punase mere
aarde ja pohjaosa
Sahara korbesse
. Pohjas piirneb Sudaan
Egiptuse
, loodes
Liibua
, laanes
T?aadi
ja edelas
Kesk-Aafrika Vabariigiga
, lounas
Louna-Sudaani
ning idas
Eritrea
ja
Etioopiaga
. Kuni Louna-Sudaani iseseisvumiseni
9. juulil
2011
oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nuud kolmas
Al?eeria
ja
Kongo DV
jarel.
20 aastat kestnud kodusoja jarel oli Sudaani
Musta Aafrikasse
kuuluvatel lounapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas
Louna-Sudaan
iseseisvuda.
Sudaani valitseb autoritaarne valitsus.
‘Umar ?asan A?mad al-Bash?r
valitses riiki koos oma parteiga alates 30. juunil
1989
toimunud sojalisest
riigipoordest
kuni kukutamiseni 11. aprillil 2019. Parast seda on riiki juhtinud
‘Abd al-Fatt?? ‘Abd ar-Ra?m?n al-Burh?n
.
Alates
1997
. aastast oli Sudaan jaotatud 26
provintsiks
(
wil?yah
, mitmuses
wilayat
). Koik juhtivtootajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest soltuvad.
Kumme lounapoolsemat provintsi (Kesk-Ekvatoriaalprovints, Ida-Ekvatoriaalprovints, Junqal?, Al-Bu?ayr?t, Pohja-Ba?r al-Ghaz?l, Ulem-Niilus, Al-Wa?dah, W?r?b, Laane-Ba?r al-Ghaz?l ja Laane-Ekvatoriaalprovints) moodustasid ulatusliku autonoomiaga
Louna-Sudaani
.
9
?
15. jaanuaril
2011
peetud
Louna-Sudaani iseseisvusreferendumil
otsustas rahvas Louna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kuulutati valja
9. juulil
2011
. Sellega kaotas Sudaan pindalalt esimese koha Aafrika riikide seas.
Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel loid
Uganda
,
Keenia
ja
Etioopia
USA
toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusvastaseid massulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja
Egiptus
vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse ule. Alates 2003. aastast on Sudaani valispoliitika keskendunud lounaosa kodusoja lopetamisele.
Darfuri konflikti
on Sudaani laaneosas toimuv konflikt araablastest randkarjakasvatajate ja kohalike mustanahaliste polluharijate vahel. Uks tuli peapohjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning
korbestumine
. Molemad konflikti osalised on uhtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on pohjustanud piirkonnas naljahada. Septembris 2004 arvati nalja ja haiguste tottu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.
Konflikt sai alguse
2003
. aasta alguses, kui neegritest massulised (liikumine "Oiglus ja vordsus" ? JEM) rundasid valitsusvagede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hoimu. Molemat poolt on suudistatud inimoiguste rikkumistes.
2004
. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad ? 150
Rwanda
sodurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat.
Nigeeria
vahendusel on massulised ja valitsus rahulabiraakimisi pidanud, kuid vagivald piirkonnas jatkub.
Sudaan jaguneb 18 provintsiks (
wil?yah
).
Sudaani rahvaarv on 31,9 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti ?
iive
on 2,6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15?64-aastased ja 2,4% ule 65-aastased. Pealinna
Hartumi
rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastik moodustab riigis 31%. Keskmine
rahvastiku tihedus
on 16,4 in/km². Suurem osa rahvastikust on koondunud
Niiluse joe
orgu. Monevorra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lounaosas. Pohjaosa korbetes on see vaga vaike.
Sudaani territooriumil paiknevad vordlemisi suured
nafta
ja
maagaasi
varud. Need asuvad peamiselt riigi laane- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit paevas. 2005. aasta lopuks on kavas tootmist suurendada vahemalt 500 000 barrelini paevas.
Nafta
on ka riigi uks peamisi ekspordiartikleid.
Sudaani elektrijaamade koguvoimsus on umbes 730 MW ? poole sellest moodustavad
hudro-
ja poole
soojuselektrijaamad
. Voimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuv
Roseirese hudroelektrijaam
. Roseirese tammi juurest suundub piki joge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivork, mis on riigis pohimotteliselt ainuke. Ulejaanud riigis elektrivork puudub ja elektrit toodetakse vaikese voimsusega kohalikes diislikuttega elektrijaamades.
Hudroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis voiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist pohja pool Niiluse 4. karestikel rajati aastatel 2004?2009
Merowe hudroelektrijaam
, mille voimsus on 1250 MW.
Pollumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub
Niiluse
orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja magisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lounas ule 1000 mm, pohja poole minnes vaheneb see kiiresti ? pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ule 30 °C. Niisutatavaid polde on umbes neljandik kogu pollumaast. Vett ammutatakse uldjuhul Niilusest.
Pollumajandusest soltub 80% rahvastikust ja see sektor annab 39%
SKT
-st.
Eri tuupide osatahtsus pollumajandustoodangus jaotub jargmiselt: loomakasvatus ? 33%; vihmaveest soltuv traditsiooniline pollumajandus ? 25%; niisutuspollundus ? 25%, vihmaveest soltuv mehhaniseeritud pollumajandus ? 12%; kalakasvatused ja metsandus ? 5%.
Peamised pollukultuurid on puuvill, maapahklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning korbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapahklid, veiseid.
Pollumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on vaga tuupilised vorreldes teiste Aafrika riikidega. Niisutuspollunduse tottu on ules kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu
Saheli piirkonnas
, ulekarjatamisest tingitud korbestumine. Mitmes piirkonnas on pohjaveetase alanenud, jattes kuivale kaevud.
Metsad
holmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski horedad metsad, kus puuvorad katavad 10?25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lounaosas ning joeorgudes. Keskosas domineerivad horedad savannimetsad, louna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik
vihmametsavoondisse
. Savannis domineerivad eri liiki
akaatsiad
, teised levinud puuliigid on
baobab
,
eebenipuu
,
mahagon
.
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast kuttest. 1990. aastate keskel kasutati ule 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusutt. Nuudseks on puidu roll
nafta
ja
maagaasi
laialdasema kasutuselevotu tottu ilmselt vahenenud.
Markimisvaarne tegevusala on ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt. Kummiaraabik on uks tahtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on pollumaade laiendamise tottu metsade pindala vahenenud. Seetottu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.
Sudaan
? kasutusnaited, paritolu, sunonuumid ja tolked Vikisonastikus