Nigeeria
on riik
Laane-Aafrikas
. Riik piirneb
Benini
,
Nigeri
,
T?aadi
ja
Kameruniga
.
Nigeeria on rahvaarvult
Aafrikas
suurim ja maailmas 7. kohal. 2017. aastal elas seal 190 886 311 inimest. 2050. aastaks on riigi rahvaarvuks prognoositud ligi 400 miljonit.
[1]
Riigis elab ule 500 etnose. Suuremad rahvad on
hausad
,
jorubad
,
ibod
ja
fulbed
. Riigi pohjaosa on valdavalt islamiusuline. Lounaosas on enam kristlasi ja traditsiooniliste usundite jargijaid.
Riigi pohjaosas tegutseb islamistlik terroriorganisatsioon
Boko Haram
.
Nigeeria on jagatud 36 osariigiks ja pealinnaalaks. Asustustihedus on 206,6 in/km² kohta.
Riigi pindala on 923 768 km². Riigikeeled on inglise ja hausa. Riigi pealinn on Abuja. Praegune president on Muhammadu Buhari, aastast 2015. SKT on 485 miljardit USA dollarit (2016) ja SKT elaniku kohta on 2640
USA
dollarit (2016).
Kolm koige suuremat rahvust on hausad 27,4%, jorubad 21% ja ibod 14,1%.
[2]
Lipp kujundati 1959 ja heisati ametlikult esimest korda 1. oktoobril 1960.
Lipu kaks rohelist triipu tahistavad Nigeeria loodusliku rikkust ja valge osa naitab rahu.
[3]
Kilp koos kahe valge uhendava joonega tahistab Nigeeria ja Benue joe kokkusaamist Lokojas. Must kilp sumboliseerib viljakat mulda, kaks valget hobust sumboliseerivad vaarikust.
Kotkas sumboliseerib joudu, roheline ja valge riie kotka all tahistab rikast mulda.
Kilbi all on Nigeeria rahvuslilled kostused (
Costus spectabilis)
. See lill valiti selleparast, sest seda leidub igal pool ule Nigeeria ja naitab riigi ilu. Rohelise rohu umber on riigi moto aastast 1978: "Unity and Faith, Peace and Progress" (enne "Peace, Unity, Freedom").
[4]
Nigeeria on nime saanud riigist labi kulgeva Nigeri joe jargi. Selle nime loi 19. sajandi lopus Briti ajakirjanik Flora Shaw, kes abiellus hiljem Suurbritannia koloonia administraatori Lord Lugardiga. Nimi Niger paritolu, mis algselt kehtis ainult Nigeri joe keskjooksul, pole kindel. See sona on toenaoliselt tuareegi nime "egerew n-igerewen" muudatus, mida elanikud kasutasid Timbuktu umbruse joe keskjooksul enne 19. sajandi Euroopa kolonialismi.
[5]
Nigeeria on foderaalne vabariik, mille eeskujuks on Ameerika Uhendriigid ja mille taidesaatvat voimu teostab president. Kahekojaliste seadusandjate ulem- ja alamkoja koosseisus ja juhtimises mojutab seda Westminsteri susteemi mudel. President on nii riigipea kui foderaalvalitsuse president; juht valitakse rahvahaaletusel maksimaalselt kaheks nelja-aastaseks ametiajaks. 28. martsil 2015 toimunud presidendivalimised voitis kindral Muhammadu Buhari, kes saigi Nigeeria Liitvabariigi presidendiks, luues tollase ametisse astunud dr Goodluck Jonathani. Vaatamata riigi majanduslangusele valiti Muhammadu Buhari 2019. aasta veebruaris presidendiks ka teiseks ametiajaks.
Presidendi voimu kontrollivad senat ja esindajatekoda, mis on uhendatud kahekojaliselt organiks, mida nimetatakse Rahvusassambleeks. Senat on 109-kohaline organ, millel on kolm liiget igast osariigist ja uks pealinna Abuja regioonist; liikmed valitakse rahvahaaletusel neljaks aastaks. Majas on 360 kohta, kusjuures kohtade arv riigi kohta on maaratud rahvaarvuga.
Etnotsentrism, tribalism, usuline tagakiusamine ja prebendalism on mojutanud Nigeeria poliitikat nii enne kui ka parast iseseisvumist 1960. Kin-selektiivne altruism on joudnud Nigeeria poliitikasse, mille tulemusel on tribalistid puudnud koondada foderaalvoimu nende huvide konkreetsesse piirkonda. Natsionalism on viinud ka aktiivsete separatistlike liikumiste, naiteks MASSOB, natsionalistlike liikumiste, naiteks Oodua rahvaste kongressi, Nigeri delta emantsipatsiooni liikumise ja kodusojani. Nigeeria kolm suurimat etnilist ruhma (Hausa, Igbo ja Yoruba) on sailitanud Nigeeria poliitikas ajaloolise ulemuse; konkurents nende kolme ruhma vahel on soodustanud korruptsiooni ja pookimist.
Ulaltoodud probleemide tottu on Nigeeria erakonnad uleriigilised ja ilmaliku olemusega (kuigi see ei valista domineerivate etniliste ruhmade jatkuvat ulekaalu). Kaks peamist erakonda on Nigeeria Demokraatlik Partei ja Koikide Progressiivide Kongress. Registreeritud on paarkummend alaealist opositsiooniparteit.
Tollane president Olusegun Obasanjo tunnistas pettusi ja muid valimiste "kaotamisi", kuid utles, et tulemus peegeldab arvamuskusitlusi. 2007. aastal uleriigilises televisioonikones lisas ta, et kui nigeerlastele ei meeldi tema kasitsi valitud jareltulija voit, on neil voimalus nelja aasta parast uuesti haaletada.
[5]
Parast iseseisvuse saavutamist 1960. aastal muutis Nigeeria Aafrika uhtsuse oma valispoliitika keskmeks ja etendas juhtivat rolli voitluses Louna-Aafrika apartheidi valitsuse vastu. Uheks erandiks Aafrika fookuses olid Nigeeria tihedad suhted Iisraeliga, mis olid arenenud 1960. aastatel. Viimane riik toetas ja jalgis Nigeeria parlamendihoonete ehitust.
[5]
Nigeeria jaguneb halduslikult (36) osariigiks ja
pealinnaalaks
.
Nigeeria osariigid on
Abia osariik
,
Adamawa osariik
,
Akwa Ibomi osariik
,
Anambra osariik
,
Bauchi osariik
,
Bayelsa osariik
,
Benue osariik
,
Borno osariik
,
Cross Riveri osariik
,
Delta osariik
,
Ebonyi osariik
,
Edo osariik
,
Ekiti osariik
,
Enugu osariik
,
Gombe osariik
,
Imo osariik
,
Jigawa osariik
,
Kaduna osariik
,
Kano osariik
,
Katsina osariik
,
Kebbi osariik
,
Kogi osariik
,
Kwara osariik
,
Lagose osariik
,
Nassarawa osariik
,
Nigeri osariik
,
Oguni osariik
,
Ondo osariik
,
Osuni osariik
,
Oyo osariik
,
Plateau osariik
,
Riversi osariik
,
Sokoto osariik
,
Zamfara osariik
,
Taraba osariik
ja
Yobe osariik
Nigeeria
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis