Sudaan

Sudaani Vabariik	araabia ??????? ??????? Jumh?r?yat as-S?d?n
	araabia ??????? ??????? Jumh?r?yat as-S?d?n
	Sudaani lipp Sudaani vapp
Riigihumn	Nahnu Djundulla Djundulwatan
Pealinn	Hartum
Pindala	1 886 068 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	40 533 330 (2017)
Rahvastikutihedus	21,5 in/km²
Riigipea	Abdel Fattah al-Burhan
Peaminister	Osman Hussein (kohusetaitja)
Iseseisvus	1. jaanuar 1956
SKT	117,488 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	2898 $ (2017)
Rahauhik	nael (SDP)
Ajavoond	maailmaaeg +3
Tippdomeen	.sd
ROK-i kood	SUD
Telefonikood	249

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse joe keskjooksul . Riigi kirdeosa jaab Punase mere aarde ja pohjaosa Sahara korbesse . Pohjas piirneb Sudaan Egiptuse , loodes Liibua , laanes T?aadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga , lounas Louna-Sudaani ning idas Eritrea ja Etioopiaga . Kuni Louna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nuud kolmas Al?eeria ja Kongo DV jarel.

20 aastat kestnud kodusoja jarel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lounapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Louna-Sudaan iseseisvuda.

Poliitiline olukord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sisepoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sudaani valitseb autoritaarne valitsus. ‘Umar ?asan A?mad al-Bash?r valitses riiki koos oma parteiga alates 30. juunil 1989 toimunud sojalisest riigipoordest kuni kukutamiseni 11. aprillil 2019. Parast seda on riiki juhtinud ‘Abd al-Fatt?? ‘Abd ar-Ra?m?n al-Burh?n .

Alates 1997 . aastast oli Sudaan jaotatud 26 provintsiks ( wil?yah , mitmuses wilayat ). Koik juhtivtootajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest soltuvad.

Kumme lounapoolsemat provintsi (Kesk-Ekvatoriaalprovints, Ida-Ekvatoriaalprovints, Junqal?, Al-Bu?ayr?t, Pohja-Ba?r al-Ghaz?l, Ulem-Niilus, Al-Wa?dah, W?r?b, Laane-Ba?r al-Ghaz?l ja Laane-Ekvatoriaalprovints) moodustasid ulatusliku autonoomiaga Louna-Sudaani . 9 ? 15. jaanuaril 2011 peetud Louna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Louna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kuulutati valja 9. juulil 2011 . Sellega kaotas Sudaan pindalalt esimese koha Aafrika riikide seas.

Valissuhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel loid Uganda , Keenia ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusvastaseid massulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse ule. Alates 2003. aastast on Sudaani valispoliitika keskendunud lounaosa kodusoja lopetamisele.

Darfuri konflikt [ muuda | muuda lahteteksti ]

Darfuri konflikti on Sudaani laaneosas toimuv konflikt araablastest randkarjakasvatajate ja kohalike mustanahaliste polluharijate vahel. Uks tuli peapohjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning korbestumine . Molemad konflikti osalised on uhtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on pohjustanud piirkonnas naljahada. Septembris 2004 arvati nalja ja haiguste tottu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.

Konflikt sai alguse 2003 . aasta alguses, kui neegritest massulised (liikumine "Oiglus ja vordsus" ? JEM) rundasid valitsusvagede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hoimu. Molemat poolt on suudistatud inimoiguste rikkumistes. 2004 . aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad ? 150 Rwanda sodurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on massulised ja valitsus rahulabiraakimisi pidanud, kuid vagivald piirkonnas jatkub.

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sudaan jaguneb 18 provintsiks ( wil?yah ).

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sudaani rahvaarv on 31,9 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti ? iive on 2,6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15?64-aastased ja 2,4% ule 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastik moodustab riigis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16,4 in/km². Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse joe orgu. Monevorra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lounaosas. Pohjaosa korbetes on see vaga vaike.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Energiamajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sudaani territooriumil paiknevad vordlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi laane- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit paevas. 2005. aasta lopuks on kavas tootmist suurendada vahemalt 500 000 barrelini paevas. Nafta on ka riigi uks peamisi ekspordiartikleid.

Sudaani elektrijaamade koguvoimsus on umbes 730 MW ? poole sellest moodustavad hudro- ja poole soojuselektrijaamad . Voimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hudroelektrijaam . Roseirese tammi juurest suundub piki joge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivork, mis on riigis pohimotteliselt ainuke. Ulejaanud riigis elektrivork puudub ja elektrit toodetakse vaikese voimsusega kohalikes diislikuttega elektrijaamades.

Hudroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis voiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist pohja pool Niiluse 4. karestikel rajati aastatel 2004?2009 Merowe hudroelektrijaam , mille voimsus on 1250 MW.

Pollumajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pollumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub Niiluse orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja magisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lounas ule 1000 mm, pohja poole minnes vaheneb see kiiresti ? pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ule 30 °C. Niisutatavaid polde on umbes neljandik kogu pollumaast. Vett ammutatakse uldjuhul Niilusest.

Pollumajandusest soltub 80% rahvastikust ja see sektor annab 39% SKT -st.

Eri tuupide osatahtsus pollumajandustoodangus jaotub jargmiselt: loomakasvatus ? 33%; vihmaveest soltuv traditsiooniline pollumajandus ? 25%; niisutuspollundus ? 25%, vihmaveest soltuv mehhaniseeritud pollumajandus ? 12%; kalakasvatused ja metsandus ? 5%.

Peamised pollukultuurid on puuvill, maapahklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning korbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapahklid, veiseid.

Pollumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on vaga tuupilised vorreldes teiste Aafrika riikidega. Niisutuspollunduse tottu on ules kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas , ulekarjatamisest tingitud korbestumine. Mitmes piirkonnas on pohjaveetase alanenud, jattes kuivale kaevud.

Metsandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsad holmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski horedad metsad, kus puuvorad katavad 10?25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lounaosas ning joeorgudes. Keskosas domineerivad horedad savannimetsad, louna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavoondisse . Savannis domineerivad eri liiki akaatsiad , teised levinud puuliigid on baobab , eebenipuu , mahagon .
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast kuttest. 1990. aastate keskel kasutati ule 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusutt. Nuudseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevotu tottu ilmselt vahenenud.
Markimisvaarne tegevusala on ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt. Kummiaraabik on uks tahtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on pollumaade laiendamise tottu metsade pindala vahenenud. Seetottu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.