See artikkel vajab toimetamist . (September 2006) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Korvpall ( konekeeles korv , koss ) on voistkondlik pallimang , mida harilikult mangitakse saalis kahe voistkonna vahel. Mangu eesmargiks on visata pall reeglitele vastavalt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse voistkonnale punkte. Mangu lopuks rohkem punkte kogunud voistkond voidab.

Korvpalliorganisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932 . aastast Rahvusvaheline Korvpalliliit FIBA ( prantsuse keeles Federation Internationale de Basketball Amateur ), millel oli 2021. aasta lopu seisuga 213 liikmesmaad. Liikmesmaade kokkuleppe jargi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille jargi peetakse rahvusvahelisi voistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit ) voib kehtestada esindatava riigi piires taiendavaid reegleid voi teha neis moondusi. FIBA padevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (korgeima) kategooria andmine.

USA-s juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit ( National Basketball Association ehk NBA ).

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpalli leiutas 1891 . aastal Springfieldis ( USA ) kohaliku ulikooli kehalise kasvatuse opetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik voistlus, mis loppes 1 : 0. Ainukese korvi viskas William R. Chase.

USA-st levis korvpall sportmanguna Aasiasse , hiljem Euroopasse , Louna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lopus sai alguse elukutseliste korvpall.

Ajalugu Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaa Keisririiki joudis korvpall 20. sajandi algul. Peterburi klubi Majak noormehed kaisid mangu demonstreerimas ka pealinnale lahimates linnades ja kulastasid 1913 uhtlasi Narvat . Tallinnasse joudis mang aga Peterburis oppinud voimlemisopetajate vahendusel. Nii hakkas 1916. aastal Nikolai Gumnaasiumis seda opetama August Soodla , kellele lisandus peagi Voldemar Resev-Resel Tallinna Reaalkoolis . 6. ja 7. juunil 1920 peeti Tallinnas Eesti Spordiselts Kalev spordivaljakul esimesed ulemaalised oppiva noorsoo spordivoistlused, mille kavas oli ka korvpall, ning seda peetakse laiemalt korvpalli sunnihetkeks Eestis. ^[1]

Korvpalli algus USA-s oli lahedalt seotud Noorte Meeste Kristliku Uhinguga ning kui 1919. aastal asutati Eestis uhingu Eesti osakond, siis joudis selle kaudu Eestisse ka rohkem teavet korvpallist. ^[2] Ameerikast tulnud instruktorite kae all toimus mitmeid kursuseid. Suuremat edu saavutas uhingu Tartu osakonna sekretar George F. Robinson.

1922 ilmusid esimest korda eestikeelsed voistlusreeglid ning samal aastal peeti esimene rahvusvaheline kohtumine, kui 10. aprillil votsid omavahel mootu Tallinna ja Riia Noorte Meeste Kristliku Uhingu meeskonnad. ^[2] 1924 loodi Eesti Kasipalli Liit , mis koondas enda alla ka korvpalli. ^[2] 1925 toimusid ala esimesed Eesti meistrivoistlused, mille voitis Tallinna "Sport" . ^[2]

Esimene Eesti ja Lati vaheline kohtumine toimus 29. aprillil 1924 Riias, kus Lati korvpallikoondis voitis 20:16.

1926. aastal suundusid Herbert Niiler ja Richard Mast oppima spordi- ja treeneritood Springfieldi kolled?isse USA-s. Isearanis Herbert Niilerist kujunes ala oluline edendaja Eestis tunnustatud nimi ka maailmas laiemalt. ^[2]

Esimene kohtumine ameerika korvpalluritega jai 1927. aastasse, kui Kopenhaagenis toimunud ulemaailmsetel Noorte Meeste Kristliku Uhingu mangudel kohtuti Detroiti meeskonnaga. Vastu tuli votta 16:70 kaotus. ^[2]

Kui 1933. aasta septembris peeti Torinos viiendad uliopilaste maailmamangud, siis olid esimest korda kohal ka Eesti korvpallurid. Esimese koha voitis Itaalia, teise Lati ja kolmanda Eesti meeskond.

Jargmisel aastal liitus Eesti ulemaailmse korvpalliliidu FIBA -ga ja 1935. aastal toimusid esimesed Euroopa meistrivoistlused korvpallis , kuhu aga Eesti korvpallikoondis rahapuudusel siiski ei joudnud (voitis Lati meeskond). ^[2] Kull jouti aga olumpiale. 1936. aasta suveolumpiamangudel Berliinis oli korvpall esimest korda mangude kavas ning Eesti ja Prantsusmaa koondiste vaheline mang oli olumpiaajaloo esimene. Palli viskas lahti ala leiutaja James Naismith. Eesti voitis kohtumise 34:29, kuid kaotas jargmised mangud USA-le (52:28) ning Filipiinidele (22:39). ^[2]

1937. aasta Euroopa meistrivoistlused peeti Latis. Seal kaotas Eesti Leedule ja Itaaliale ning voitis Egiptuse meeskonna, kuid sellest ei piisanud alagrupist edasipaasuks (Leedu ja Itaalia kohtusid hiljem ka finaalis). 1939. aasta Euroopa meistrivoistlustel oli taas kohal 8 voistkonda, kuid sel korral mangisid koik koigiga. Sinna jai ka tulemus, kus Eesti voitis Soome koondist 91:1. Turniiri kokkuvotteks jaadi aga viiendale kohale. ^[2]

Manguvaljak ja varustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpalli mangitakse tasasel 28 × 15 m suurusel valjakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mangida ka valjakul mootmetega 26 × 14 ^[3] . Valjak on margistatud selgelt nahtavate 5 cm laiuste joontega. Valjaku molemas otsas on vertikaalne alt servast moodetuna 2,90 m korgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 × 1,8 m. Laua kuljes on 45 cm labimooduga korv , mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Ronga kuljes on korvivork , mis ei tohi olla luhem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirongas asub maast 3,05 m korgusel.

Valjaku keskel on 3,6-meetrise labimooduga keskring.

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi voi sunteetilise materjaliga. Palli umbermoot peab olema 74,9?78 sentimeetrit ning kaaluma 567?650 grammi. Kui porgatada taispuhutud palli 1,8 m korguselt puuporandale, siis peab see tagasi porkama 1,2?1,4 meetri korgusele (moodetakse palli pealt). Kodumangu ajaks peab voistkond manguks andma vahemalt uhe heas korras kasutatud palli, mida kumbki voistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.

Korvpalluri riietus koosneb varrukateta sargist, luhikestest pukstest ja spordijalanoudest, milleks on tavaliselt ketsid . Aastast 2008 on keelatud kanda voistlusvormi all t-sarki ^[4] .

Iga mangija kannab sargil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri korgune. Rahvusvahelistel voistlustel kasutatakse numbreid 4?15. Kohalikel voistlustel voib kasutada numbreid 20?25, 30?35, 40?45 ja 50?55.

Korvpallitossud on vastavalt mangija soovile kas madala voi korge loikega. Jalanoud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vahendada huppamisel ja maandumisel tekkivat porutust.

Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmangus kasutamiseks.

Mangu eesmark ja korraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpalli mangitakse kahe voistkonna vahel. Voistkond koosneb kuni 10 mangijast (enam kui kolmemangulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mangijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad voistkonnaalas manguvaljaku korval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mangu alustatakse keskringist huppepalliga, mille jarel voistkonnad puuavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav voistkond aga puuab palliga voistkonda takistada. Palliga liikuv mangija peab palli porgatama. Palli voib uksteisele soota ja veeretada, iga mangija voib visata korvile. Korvpalli kasitsetakse katega. Voistkonda juhib treener, kes maarab voistkonna mangutaktika.

Mangureeglid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatuki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tahtedega A...E tahistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega tapne regulatsioonide arv on maaratlematu, kuna soltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada.

Uks olulisemaid reegleid korvpallimangus on palli staatus. Pall saab olla kas elus voi surnud . Kokkuvotvalt tahendab elus pall mangu toimumist ja surnud pall mangu peatumist. Uldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist kaima labi kohtuniku kaest. Palli staatus maaratletakse selleks, et oleks selge, millal mangija voib palli kasitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Naiteks surnud palliga voib mangija platsil liikuda seda porgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine.

Oluline pohimote on seotud kohtunike ja mangijate asukohaga. Mangija asukoht on see, kus ta platsil asub voi kust ta ules huppas. Kui pall satub mangija katte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta valjakul, kus mangija seisis. Seega kui mangija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall valjaku piiridest valjunuks. Samuti maaratakse 2 voi 3 punkti vise just selle koha jargi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda valjakupunkti, kus kohtunik seisab. Seistes uhe jalaga audis voi osaliselt piirjoonel ja teisega valjakul, loetakse mangija audis olevaks. Kolm punkti teenib mangija viske eest vaid siis, kui tema molemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mangija ja pall asukoha maaramise kontekstis omavahel seotud. Naiteks voib mangija hoida palli valjaspool valjaku valispiiri mottelist korgendust, kuid seistes ise reeglitele vastavalt valjakul, ei ole see reeglite rikkumine. Erandiks palli asukoha maaramisel on palli valjaku piiridest valjumine. Eeldusel, et pall puudutab porandat voi muud objekti (sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni, mis on valjaku kohal ja selle korval) valjaspool valjakut, loetakse pall audis olevaks. Audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja, et mangija seisaks audis ja saaks seal palli.

Pallita mangija voib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lopetamiseks. Vallates palli on olukord teine. Saanud palli seistes, voib ta palliga poorata, s.o uhte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli kaest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk porkest tousma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt touseb. Liikumise pealt palli saanuna voib mangija teha porgatuseta kaks sammu ja peab seejarel pallist vabanema. Samas voib liikumise pealt palli saanuna ka seda porgatama asuda. Porgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda porgatatakse voi veeretatakse. Eelistatakse porgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Porgatatakse uhe kaega, vajadusel kasi vahetades. Porgatamine (ja uhes ka liikumine palliga) lopeb, kui mangija votab palli kahte katte voi kui pall puudutab molemat mangija katt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mangija ebaonnestub ja nii-oelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli porgatamine, mis toimub kogemata. Oigus uuesti palli porgatada tekib parast kaasmangija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine huppelt leiab aset, kui mangija lopetab oma liikumise huppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, kull porgatusoiguseta, valib ta tugijala ja voib soovi korral poorelda. Teisel juhul kasutab mangija sammpeatust ehk oigust teha porgatuse loppemise jarel kaks sammu. Sel juhul tekib peatunud mangijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta voib soovi korral umber selle poorelda. Mangija voib palli soota molema voi uhe kaega. Niisamuti voib ta visata korvile uhe voi molema kaega.

Ajareeglid ja aja kasutamine mangus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpalli reeglistik sisaldab mitmeid piiranguid voistkondade ajakasutusele mangu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga valja toodud teiste punktide taiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistottu jargnevas kannavad need oma parisnimetust "reegel". Ulejaanuid on siinkohal nimetatud piiranguks.

Mangu normaalaeg koosneb neljast kumneminutilisest veerandajast . Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvotvalt esimeseks poolajaks ning ulejaanuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit . Taiendava ajana kasutatakse lisaaega , kui normaalaja lopul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on viis minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni voitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine reeglite rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mangitakse nn seisvat aega. Aeg kaivitatakse kohtuniku marguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda, kus manguaeg peatatakse vaid veerandaegade lopul, FIBA reeglites ei lubata.

20 ja 10 minuti piirang puudutab voistluse administratiivset poolt. Voistkonna peatreener esitab mangust osa votvate mangijate ja treenerite nimed ja numbrid vahemalt 20 minutit enne mangu algust mangu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni maaratud ei ole. Samas voib taiendava sanktsiooni kehtestada voistluse korraldaja. Voimalik on naiteks rahatrahv . Voimalik on ka mangule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavotjate kokkulepet. Punkti eesmargiks on sekretariaadi too lihtsustamine, sest kiirustades mangijate nimede protokolli kandmine pohjustab eksitusi. Viimast eriti vooraparaste nimede puhul. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmed tuleb kull esitada 20 minutit enne mangu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine voib viibida kuni 10 minutini enne mangu algust. Allkiri kantakse mangu protokolli . Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal.

15 minuti piirang. Voistkond, kes ei ole parast mangu valjakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale joudnud, loetakse kaotanuks. Voistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.

24 sekundi reegel

Runnaku aeg ehk aeg, mille kestel uks voistkond voib palli jarjest vallata, on 24 sekundit. Voistkond, kes aja loppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvoistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mangu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme operaator . Iga kord kui palli valdav voistkond vahetub, lulitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.

8 sekundi reegel

Saades oma valjakupoolel ehk tagaalas palli peab voistkond joudma vastase valjakupoolele ehk eesalasse 8 sekundiga. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud vaartolgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid parast palli audist mangupanekut. 8 sekundi reegel kehtib soltumata palli voistkonna valdusse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele.

5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mangu paneku ja mangija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mangijale ulatamisest ja lopeb palli kaest lahkumisega. Mangija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Audist tuleb sissevise sooritada viie sekundi jooksul. Aega loetakse mangijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mangija. Mangija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusse saanud mangija peab palliga porgatades liikuma, selle edasi sootma voi peale viskama viie sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui viis sekundit, rikub mangija reegleid ja pall antakse vastasele.

3 sekundi reegel

Rundav mangija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit jarjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mangija voib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta reeglite rikkumiseks olukorda, kus rundav mangija kull puuab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, naiteks siis, kui ta on kaitsemangijate vahele surutud.

Taiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei nae ja need on moeldud mangu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik uhe mangija valja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning valjakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Vead [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpallis on mitmeid reegliterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata koiki reegliterikkumisi, vaid ainult neid, mida mangu reeglites vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse manguprotokollis iga mangijaga personaalselt. Iga mangija voib teha koige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mangija peab mangust lahkuma ning ta ei saa kestvas mangus enam osaleda, aga voib osaleda jargmistes mangudes. Vigade arvuga on seotud ka voistkonna vigade lugemine. Voistkonna vigadeks on koigi uhe voistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui voistkonna vigade arv uhel veerandajal uletab 4, maaratakse iga jargmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja voistkondliku vea korral maaratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise (pealeviske) takistamisel.

Isiklikuks veaks loetakse mangija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mangitakse piiratud ruumis liikudes, mistottu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea maaramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse pohimote kehakontakti pohjustaja maaramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga maaratakse rundavale ja kaitsvale mangijale erinevatel alustel, kusjuures palliga rundavat mangijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades koige sagedamini maaratav viga.

Moistmaks isiklikku viga on vaja moista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse pohimotet. Silindri pohimote tahendab, et kaitsval mangijal ja pallita rundajal on oigus teatud ruumiosale valjakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mangija istmik, eest peopesad ja kulgedel jalalabade valiskuljed. Seletust illustreerib antud joonis . Uhtlasi on vertikaalsuse pohimotte alusel mangijal oigus selle mottelise silindri sees ules ja alla hupata ehk tal on oigus ohuruumile oma silindri kohal. Mangija, kelle kehaosa valjub nimetatud mottelisest silindrist ning puudutab vastast (ehk tungib vastase mottelisse silindrisse) loetakse kehakontakti pohjustajaks. Juhul kui vastasmangijate kontakt on kohtuniku hinnangul mangureegleid rikkuv, mang peatatakse ja kehakontakti pohjustajale maaratakse karistus.

Palliga rundaja ei oma mottelist silindrit enda umber. Kehakontakti pohjustaja olukorras kaitse vs palliga rundaja maaratakse jargnevalt. Palliga rundaja loetakse pohjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja naoga vastase poole, hoides kasi oma "silindri" sees. Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti pohjustajaks kaitsja.

Kahepoolne viga ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mangijad teevad samaaegselt uksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad koige sagedamini korvialuses voitluses lauaporkest langeva palli (lauapalli) parast.

Ebasportlik viga on vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga maaratakse kohtunike poolt siis, kui mangija proovib saavutada edu labi vastasmangija otsese fuusilise mojutamise. Korvpallis on kehakontaktid kull tavalised, kuid edu saavutamine mangus ei pohine vastase suunatud rundamisel. See tahendab, et eesmargi saavutamine toukamise, loomise, kinni hoidmise voi muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mangija ilmselt loobub selle pohimotte jargimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Naiteks loob mangija vastast vastu kasi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset luua ara palli ennast.

Tehniline viga maaratakse karistuseks mangijale, treenerile voi voistkonda saatvale isikule "vaimse vagivalla" eest ja on teatud mottes paariline ebasportlikule veale. Kui ebasportlik viga maaratakse fuusilise tegevuse eest, siis tehniline viga maaratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks voib olla soimlemine, ebaviisakas kaitumine ja solvavate ?estide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mangu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmangijaga visatakse ennast platsile selili ja noutakse vea maaramist vastasele.

Diskvalifitseeriv viga on korvpalli reeglites nimetatutest koige karmim. Antud viga maaratakse karistuseks kas iseseisvalt voi seoses ebasportlike vigadega. Uhes mangus kaks ebasportlikku viga teeninud mangijale maaratakse taiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga maaratakse mangijale, treenerile voi voistkonda saatvale isikule teo eest, mis on markimisvaarses vastuolus spordieetikaga ja touseb oma iseloomult esile kui eriti raige. Selliseks veaks on naiteks kellegi voistlusel viibija loomine vigastamise eesmargil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mangust ja spordisaalist.

Manguolukorrad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korvpallimangus voivad valjakul mitte viibivad mangijad vajadusel asendada valjakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mangu ei peatata. Kumbki voistkond voib mangijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab voistkonna treener. Treener saadab manguks valmis mangija mangu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik (tavaliselt iseloomuliku heliga) vahetuse soovi. Valjakule minekuks annab loa valjakukohtunik. Mangijaid voib vahetada ka mitme kaupa. Reeglite rikkumise jargselt surnud palli olukorras voib mangijaid vahetada see voistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid.

Kumbki voistkond voib votta uheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal voib votta uheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus voistkonnad kogunevad parast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nouannete saamiseks. Minutiline vaheaeg antakse parast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule.

Aut . Pall on audis, kui:

• see puudutab mangijat, kes on audis, naiteks mangijat, kelle jalg on joonel voi valjaspool joont audis.
• see puudutab valjaspool mangu olevat isikut, porandat voi mingit muud objekti joonel voi valjaspool joont, konstruktsioone voi laua tagumist osa. Vastutab see, kes mangijatest viimasena palli puudutab.

Kui pall laheb auti

• parast molema mangija uheaegset palli puudutamist,
• kohtunik kahtleb, kumb mangija palli viimasena puudutas ning
• kohtunikud ei joua uhisele otsusele,

jatkatakse mangu huppepalliga.

Kui pall laheb auti, siis pannakse see mangu lahimast kohast, kust pall auti laks, valja arvatud otse korvilaua alt.

Pooleks palli voib valja kuulutada,

• kui vastasmangija(te)l on uks voi kaks katt tugevalt palli kuljes ja ilma "vagivaldsete" voteteta ei saa seda katte,
• kui pall jaab korvi konstruktsioonidesse kinni.

Pooleks palli puhul maaratakse huppepall, mis pannakse mangu lahima ringi keskelt.
Visatud korv ja selle vaartus . Mangu kaigus voib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud valjaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Uks punkt antakse vabavisetest.

Mangu tehniline labiviimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kohtunikud . Mangu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretaride brigaad.

Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad puksid, hall sark ja mustad spordijalatsid.

Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mangu valtel koostood. Nende kohustuste hulka kuulub:

• palli mangupanek,
• mangu peatamine, kui pall on "surnud",
• minutilise vaheaja korralduste andmine,
• viset sooritavale mangijale ettenahtud kohast palli viskamine,
• vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks ja
• reeglite rikkumise voi ebasportliku kaitumise eest karistamine.

Mang peatatakse uhe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada reeglite rikkumisest. Vanemkohtuniku ulesannete hulka kuulub:

• varustuse kontroll ja heakskiit,
• palli lahtiviskamine valjaku keskelt,
• lopliku otsuse tegemine, kas korv loeb voi ei,
• uhe voistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,
• ajamootja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,
• protokolli uurimine ja kinnitamine mangu lopus ja
• reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.

Vajalik on 24 sekundi ajamootmissusteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamootja.

Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun voi kell), viis nummerdatud (1?5) veaviita ja kaks voistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:

• ules kirjutama koigi mangijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ja mangijate vahetuses,
• pidada kronoloogilist kokkuvotet kummagi voistkonna teenitud punktidest,
• ules markima koik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga taitunud voi kui voistkond on teinud 4 viga,
• teavitama, mitu viga on mangija teinud, tostes vastava numbriga veaviida,
• ules markima minutilised vaheajad ja hoiatama voistkonda, kui see on votnud teise minutilise vaheaja ja
• andma signaali, kui on tehtud vahetus voi voetud minutiline vaheaeg.

Protokoll koosneb kolmest lehest:

• valgel paberil originaal on mangu korraldajatele;
• kollasel paberil koopia voitjavoistkonnale;
• roosal paberil koopia kaotajatele.

Mangijate positsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tagamangija tegutseb tavaliselt oma voistkonna runde ajal keskjoone ja kolmepunktijoone vahel. Ta on voistkonna uks luhemaid mangijaid ja vastutab palli ule platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamangija peab suutma tuua palli voimalikult korvi lahedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ja soodab siis palli paremas positsioonis mangijale, kes sooritab viske.

Aaremangija mangib rundel paremal voi vasakul pool korvi keelutsooni ja kuljejoonte vahel.

Keskmangija kohale valitud mangija on tavaliselt voistkonna pikim liige ja rundel mangib ta korvi lahedal. Keskmangijal peavad olema jargmised oskused:

• ta peab olema osav lahivisete sooritaja;
• ta peab oskama end vabaks mangida, sootu katte saada ja olema korvi laheduses ning
• ta peab resultatiivselt lauapalle votma.

Rahvusvahelised voistlused [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Korvpall olumpiamangudel , Korvpalli maailmameistrivoistlused  ja Euroopa meistrivoistlused korvpallis

Olumpiamangudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936 . ja naiste korvpall 1976 . aastal. Naitliku alana oli korvpall kavas juba 1904 . aastal Saint Louises .

Maailmameistrivoistlusi peetakse alates 1950 . aastast meestele ja 1953 . aastast naistele.

Euroopa meistrivoistlusi peetakse alates 1935 . aastast meestele ja 1938 . aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavoistlusi riikide meistritele (mehed 1958 , naised 1959 ) ja karikavoitjatele (mehed 1967 , naised 1972 ). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavoistlusi (meestele alates 1975 . aastast).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 3x3
• Aasta korvpallur
• Baltic Basketball League
• Eesti korvpalliklubide loend
• Eesti korvpallikoondis
• Eesti tegevkorvpallurid valisliigades
• Kaksikduubel
• Kolmikduubel
• Korvpalli Meistriliiga
• Korvpallurite loend
• New Generation Mini Cup
• NBA
• Rundav kaitsja
• Tanavakorvpall
• Viis miinust

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vello Laan , "Korvpall". Eesti Korvpalliliit 2002; ISBN 9985788303
• Chris Mullin , "Korvpall. Proff annab nou". Inglise keelest tolkinud Kadri Haljamaa . Koolibri 2002; ISBN 9985012100
• Mart Ibrus ja Vello Laan , "Eesti korvpall. Portreed". Eesti Korvpalliliit 2006

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Korvpall

Tsitaadid Vikitsitaatides: Korvpall

• FIBA koduleht
• Eesti Korvpalliliit