Maahoki on sportlik pallimang , mida mangitakse voistkondlikult muru- voi liivakattega valjakul , mille mootmed on 91×50...55 m. Puutakse palli kepiga vastas voistkonna varavasse luua.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Muinas-Egiptuses mangiti maahokiga sarnast mangu, kuid tanapaevase valjanagemise sai maahoki 1800. aastatel Inglismaal . Esimesed maahokireeglid kehtestati 1852 . aastal. Hokiassotsiatsioon Hockey Association loodi Inglismaal 1886 ja see laienes hiljem rahvusvaheliseks liiduks FIHG, mis praegu kannab nime Rahvusvaheline Hokifoderatsioon (FIH; Federation Internationale de Hockey ).

• 1852 Esimesed maahokireeglid tehti Inglismaal Harrow ' kooliopilaste jaoks.
• 1861 Londonis loodi esimene klubi Blackheath Football and Hockey Club .
• 1886 Inglismaal loodi rahvuslik liit Hockey Association .
• 1887 Inglismaal loodi esimene naiste maahokiklubi The Mosely Ladies' Hockey Club .
• 1895 Toimus esimene maavoistlus Walesi ja Iirimaa vahel.
• 1900 Inglismaa, Iirimaa ja Walesi esindajad kinnitasid esimesed rahvusvahelised maahokireeglid.
• 1908 Suurbritannia voitis olumpiakuldmedali maahokis, mis oli esimest korda olumpiamangude kavas.
• 1924 Loodi rahvusvaheline maahokiliit FIHG ( Federation Internationale de Hockey sur Gazon ).
• 1927 Loodi naiste rahvusvaheline maahokiliit IFWHA ( International Federation of Women's Hockey Associations ).
• 1956 India voitis Melbourne'i olumpiamangudel kuuendat korda jarjest kuldmedalid.
• 1970 Esimeseks Euroopa meistriks maahokis tuli Saksa Liitvabariik .
• 1971 Toimusid esimesed maailmameistrivoistlused. Voitis Pakistan .
• 1974 Toimusid esimesed naiste maailmameistrivoistlused. Voitis Holland .
• 1980 Naiste maahoki oli esimest korda olumpiamangude kavas Moskvas . Kuldmedalid voitis Zimbabwe .
• 1982 Kaks rahvusvahelist maahokiliitu uhinesid uheks liiduks FIH ( Federation Internationale de Hockey ).
• 1984 Toimusid esimesed naiste Euroopa meistrivoistlused. Meistriks tuli Holland.

Valjak ja manguvahendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maahokit mangitakse valisvaljakul. Valisvaljak on kaetud kas muru- voi liivakattega. Valjak on 91 m pikk ja 50?55 m lai. Valjakule on margitud keskjoon ja neljandikjooned. Valjaku kummaski otsas on varav, mille ees on varavast 14,6-meetrine kaar. Varav on 3,66 m lai, 2,13 m korge ja vahemalt 1,22 m sugav.
Mangupall on uldiselt valge ja kova, selle umbermoot on 22,4?23,5 cm ja kaal 156?163 grammi. Mangukepi pikkus pole reglementeeritud, kuid tavaliselt on ta 90 cm pikkune ja kaalub 340?794 grammi.

Sisehoki on omaette ala. Sisevaljak on 40 m pikk ja 20 m lai. Varav on sama mooduga, mis kasipallis, 3 m lai ja 2 m korge. Valjakul on korraga 5 + 1 mangijat. Suurim erinevus valis hokist on see, et palli ei saa tosta porandalt, valja arvatud situatsioon, mis tekib palli varavasse suunamisega. Valjaku aares on madalad puuaared, mida voib kasutada manguolukorras. Otsesed palliloogid on keelatud. Sisekepid ja -pallid on kergemad, kui valismangijatel. Reeglid on ka enam-vahem samad mis valistingimustes.

Mangu kulg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mangu aeg on 4×15 minutit. Valjakul on korraga 11 mangijat, kellest uks on varavavaht. Voistkonda voib kuuluda 8?16 mangijat ja mangu alustamiseks on tarvis vahemalt 8 mangijat. Vahetused on lubatud ja vahetuste arvu ei ole piiratud.
Valjakumangijad saavad mangida ainult kepiga. Palli ei tohi puudutada jalaga ega mingi muu kehaosaga. Varav loetakse looduks siis, kui see luuakse varavakaare seest.
Varavavaht voib varavakaare sees palli puutuda ukskoik millise kehaosaga, kuid ei tohi kaega voi kehaga katta palli vastasvoistkonna mangija eest. Varavakaarest valjaspool tohib varavavaht palli puutuda ainult kepiga.
Ohtlik mangimine on keelatud. Naiteks ei tohi palli luua polvedest korgemalt, keppi voib kasutada ainult palliga mangimiseks. See tahendab, et loogid kepiga vastase kepi pihta voi kehapiirkonda on keelatud. Loogiolukorras ei tohi kepp tousta olast korgemale.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Saalihoki
• Tanavahoki