|
See artikkel raagib Hiina Rahvavabariigist, mis holmab tanapaeval valdava osa
Hiinast
kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist
Hiina Vabariik
|
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lahistel Guangxi provintsis
Hiina Rahvavabariik
(luhendatult
Hiina RV
voi
Hiina
;
hiina keeles
中?人民共和? (
Zh?nghua Renmin Gongheguo
)) on
riik
Ida-Aasias
. See holmab suurema osa
kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast
. Alates riigi asutamisest
1949
on seda juhtinud
Hiina Kommunistlik Partei
.
Alates aprillist 2023 on Hiina
India
jarel rahvaarvult teine riik. Hiina rahvaarv uletab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on
hiinlased
. Alates 2021. aastast Hiina rahvaarv vaheneb.
[3]
Pindalalt on Hiina maailmas neljas riik.
Alates 2010. aastast on riigi majandus SKP jargi maailmas suuruselt teine ning alates 2014. aastast ollakse ostujou pariteedi alusel maailma suurim majandus.
Hiinal on pikim maismaa piir,
Yalu joe
suudmest
Tongkingi laheni
on selle pikkus 22 147 km. Hiina piirneb 14 riigiga, millega ta jagab maailma riikide seas koos
Venemaaga
esikohta. Hiina naaberriigid on
Afganistan
,
Bhutan
,
India
,
Kasahstan
,
Korgozstan
,
Laos
,
Mongoolia
,
Myanmar
,
Nepal
,
Pakistan
,
Pohja-Korea
,
Tad?ikistan
, Venemaa ja
Vietnam
.
Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon
vihjab
preambulis
, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt
Taiwani poliitilisest staatusest
. Ka
Hiina Vabariik
(
Taiwani
ametlik nimetus) vaidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Moistega "
Mandri-Hiina
" tahistatakse monikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jattes tavaliselt valja
erihalduspiirkonnad
Hongkongi
ja
Macau
.
Pikemalt artiklis
Hiina poliitika
Hiina on
Hiina Kommunistliku Partei
voimu all ning kuulub seega
sotsialistlike riikide
hulka. Hiina Rahvavabariigi re?iimi on nimetatud ka
autoritaarseks
. Moned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina susteemi
riigikapitalismiks
, sest alates
1970. aastate
lopust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele voetud uha enam
kapitalismi
elemente, kuid partei ulemvoimu lodvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises susteemis on moningaid
liberaliseerimise
marke, naiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tohus kontroll
kaadrite
ule.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema voimu ohustavad. Rahulolematuse vahendamiseks puutakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vahemohtlikke voimuvastaseid.
Sonavabadus
on piiratud. Koik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid havitatakse. Siiski lubatakse
ajakirjandusel
kasitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike
korruptsiooni
ja saamatust. Parteil ei ole eriti onnestunud informatsiooni levikut tokestada. Samuti on ta monikord pidanud rahva meelepaha tottu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse uha rohkem.
On raske oelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest uleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad voimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis voimaldab majanduse segamatut arengut. Uha ohtlikumaks voimudele on muutumas ari ergutamise tottu tekkinud kasvavad kaarid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade aravotmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust voib ohustada ka kasvav
tootus
.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka rida muid legaalseid parteisid, mis koik on Kommunistliku Partei kaepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostooks nendega on moeldud
Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents
ja neile on eraldatud teatav arv mandaate seadusandlikes organites. Teistel parteidel on siiski vaga vaike moju.
Valimised toimuvad Hiinas hierarhiliselt - kohalikud Rahvakongressid valitakse rahva poolt otsevalimistel, iga jargneva astme kongressid kuni riikliku 2980-kohalise Riikliku Rahvakongressini valitakse madalama astme kongressi liikmete poolt.
-
Pikemalt artiklis
Hiina haldusjaotus
Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 sh?ng) ule. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks
Taiwani provintsi
(台?
Taiw?n
), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lahemalt juttu artiklis
Taiwani staatus
). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus
Louna-Hiina mere saartele
. Peale provintside on Hiina
1. jargu haldusuksusteks
veel 5 autonoomset piirkonda (自治?
zizhiq?
), millesse on koondunud suuremad rahvusvahemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直?市
zhixiashi
) ja 2
erihalduspiirkonda
(特?行政?
tebie xingzhengq?
).
Hiina 1. jargu haldusuksused
|
Provintsid
|
Autonoomsed piirkonnad
Omavalitsusuksused
Erihalduspiirkonnad
|
Hiina Rahvavabariigis (
Mandri-Hiinas
) on 2. jargu haldusuksused ringkonnad (地?
diq?
), autonoomsed ringkonnad (自治州
zizhizh?u
), ringkonna oigustega linnad (市
shi
), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟
meng
, (mongoli k.
ayimay
)).
Hiina Rahvavabariigis (
Mandri-Hiinas
) on 3. jargu haldusuksused maakonna tasemel (??,
xianji
). Need on:
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. jargu haldusuksust: 852 ala, 374 maakonnaoigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 ho?uuni, 3 autonoomset ho?uuni, 2 eri-ala ja uks metsa-ala.
Hiina RV ajab tanapaeval enamasti pragmaatilist, majanduslikku kasu toovat ja samas Hiina moju laiendavat poliitikat ule maailma. Naaberriik
Pakistan
oli esimesi riike, mis 1949 valja kuulutatud Hiina Rahvavabariiki tunnustas, strateegiline partnerlus nende kahe riigi vahel on vaga tugev ja stabiilne ning on alati pohinenud kahe riigi poliitiliste susteemide erinevuse aktsepteerimisel. Molemaid riike on sidunud vastasseis uhise piirkondliku vastase: Indiaga. Pakistan aitas kaasa Hiina RV ja USA suhete parandamisele ja tee sillutamisele Nixoni 1972. aasta Pekingi visiidi korraldamiseks.
Hiina toetab Pakistani Kashmiri kusimuses, samas kui Pakistan toetab Hiina RV seisukohta Tiibeti, Xinjiangi ja Taiwani kusimustes.
Parast Hiina-NSV Liidu suhete halvenemist hakkas Hiina tegema koostood laaneriikidega, toetades naiteks aeg-ajalt uhiselt nendega antikommunistlikke liikumisi Aafrikas voi Aasias, et peatada noukogude moju laienemist (nt Angolas, samuti relvatarned
Sairi
re?iimile
[4]
vasakpoolsete sisside sissetungide peatamiseks).
Hiina oli uks kahest kommunistlikust riigist (Rumeenia korval), mis ei katkestanud
oma diplomaatilisi suhteid
Pinocheti
T?iiliga
: suhted olid stabiilsed ning pohinesid majanduslikul koostool ja uksteise sisemistesse poliitilistesse kusimustesse mittesekkumise printsiibil.
Hiina on andnud moista, et voib teatud juhul Talibani juhitavat Afganistani diplomaatiliselt tunnustada
[5]
.
-
Pikemalt artiklis
Hiina Rahva Vabastusarmee
[6]
Hiina rahvaarv oli 2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 1 397 897 720.
[7]
2023. aastal moodus elanike arvult Hiinast
India
. Hiina elanike arvu kasv peatus 2022. aastal.
[8]
2010. aasta andmetel moodustasid Hiina rahvastikust
hiinlased
ehk hanid 91,6%. Lisaks elab Hiinas veel palju erinevaid
vahemusrahvuseid
. Hiina valitsus on ametlikult tunnustanud 56 etnilist ruhma.
[7]
Suurimad vahemusrahvused olid 2000. aastal
t?uangid
(1,28%),
mand?ud
(0,84%),
hueid
(0,78%),
miaod
(0,71%),
uiguurid
(0,66%) ja
tuijad
(0,63%).
Hiinas on traditsioonilised olnud suured pered ja eelistatud poisi sundi. Hiina tegi esimesed katsed elanike arvu kasvamist piirata 1950. aastatel. 1970. aastate alguseks sundimus vahenenud kuuelt lapselt kolmeni uhe naise kohta. 1979. aastal viidi riigis ellu
uhe lapse poliitika
. Esialgsete plaanide kohaselt pidi see kestma umbes 25 aastat, kuid loplikult mindi uhe kahe lapse poliitikale 2016. aastal. Uhe lapse poliitika tulemusena oli laste arv naise kohta oluliselt vahenenud: 2009. aastal oli see naitaja umbes 1,8. 2021. aastaks oli see langenud 1,6-le (185. koht maailmas). 2021. aastal hakati perekondadele lubama ka kuni kolme last.
[9]
2020. aasta hinnangul moodustasid 0?14-aastased Hiina rahvastikust 17,29%, 15?64-aastased 70,37% ja ule 65-aastased 12,34%. Mediaanvanus oli 2020. aastal 38,4 aastat. Rahvastiku kasvutempo oli 0,26% (174. koht maailmas), sundimuskordaja 9,93 sundi 1000 elaniku kohta (189. koht maailmas), suremuskordaja 7,9 surma 1000 elaniku kohta (97. koht maailmas).
[7]
Hiina elanikkond vananeb ning prognooside jargi moodustavad 2050. aastal ule 65-aastased rahvastikust ligi 30%.
[9]
Elueaootus sunnihetkel oli 2021. aastal hinnanguliselt 76,31 aastat (107. koht maailmas), meeste elueaootus oli 74,23 ja naiste oma 78,62 aastat.
[7]
Hiinas koneldakse umbes 292 keelt.
Linnades elas 2022. aastal 63,6% rahvastikust.
[7]
Hiina on iidne pollumajandusmaa. Sealt parinevad paljud kultuurtaimed. Pollumajandustoodangu poolest on Hiina maailmas esikohal. Hiina on muuhulgas maailma suurim
kartulikasvataja
(ule 22% maailma kogutoodangust). Samuti kasvatatakse
riisi
,
nisu
,
maisi
,
tubakat
,
maapahkleid
, teepoosast ning koogi- ja puuvilja.
[7]
Peamised koduloomad on sead, veised ja kodulinnud.
Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
Hiina on uks maailma vanimaid spordikultuure. On toendeid, et
vibulaskmisega
tegeldi juba
Laane-Zhou dunastia
ajal (1046?771 eKr). Hiina esimeste dunastiate ajal tegeldi ka vehklemise (
Jianshu
) ja
jalgpalli
algse kujuga (
Cuj?
). Tanapaeva populaarsemad spordialad on
voitluskunstid
,
korvpall
, jalgpall,
lauatennis
,
sulgpall
,
ujumine
ja
snuuker
.
Lauamange
, nagu
go
(
weiqi
),
xiangqi
ja
male
, mangitakse elukutselisel tasemel.
Fuusiline vormisolek on Hiina kultuuris laialt tahtsustatud, hommikuti tehakse harjutusi, nt
qigong
ja
taijiquan
. Noored tegelevad jalgpalli ja korvpalliga, eriti linnakeskuste piiratud murualadel. Hiinas tegeldakse laialdaselt ka
jalgrattasoiduga
, 2012. aastal oli seal 470 miljonit jalgratast. Populaarsed on ka mitu traditsioonilist spordiala, naiteks
draakonilaevaga
soitmine,
mongoolia maadlus
ja
traavivoistlus
. Hiina tuntumate sportlaste hulka kuuluvad korvpallurid
Yao Ming
ja
Jeremy Lin
, tokkejooksja
Liu Xiang
, sulgpallur
Lin Dan
, male maailmameister
Hou Yifan
, iluuisupaar
Shen Xue
ja
Zhao Hongbo
ning tennisist
Li Na
.
Hiina Rahvavabariigi sportlased on
suveolumpiamangudel
pusivalt osalenud alates
1984. aastast
ja
taliolumpiamangudel
alates
1980. aastast
.
Pekingis
toimusid 2008. aastal
XXIX suveolumpiamangud
ja 2022. aastal
XXIV taliolumpiamangud
.
- ↑
Maailmapanga andmebaas
, vaadatud 23.3.2022
- ↑
Maailmapanga andmebaas
, vaadatud 23.3.2022
- ↑
China's population falls for first time since 1961
, BBC, 17. jaanuar 2023
- ↑
https://www.nytimes.com/1978/06/08/archives/chinese-aide-assures-zaire-of-help-against-soviet-condemns-soviet.html
- ↑
https://www.voanews.com/east-asia-pacific/china-says-its-ready-work-taliban
- ↑
As China ramps up military flights around Taiwan, another quieter mission continues at sea
- ↑
7,0
7,1
7,2
7,3
7,4
7,5
China
. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 19.6.2018
- ↑
India's population to overtake China by mid-2023, UN estimates
y, Reuters, 20. aprill 2023
- ↑
9,0
9,1
"ULEVAADE ? Hiina vajub demograafilisse kriisi"
. leht.postimees.ee. 27.1.2022
 |
Vikisonastiku artikkel:
Hiina
|
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Hiina
|