B-hepatiit on nakkushaigus , mis voib pohjustada tosiseid maksakahjustusi . Iseloomulikuks tunnuseks on naha , limaskestade ja silmavalgete kollakaks varvumine. Naha varvumine toimub 25% haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid norkus, iiveldus ja oksendamine. B-hepatiit on uks koige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV .

B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jouetus ja alkoholitalumatus voivad kesta ule aasta. B-hepatiidist voib kujuneda krooniline hepatiit, mis voib areneda maksatsirroosiks , maksavahiks ning pohjustada surma. Kolmandik maakera elanikkonnast on infitseeritud B-hepatiidi, kokku sureb B-hepatiidi tagajarjel ule miljoni inimese aastas. B-hepatiidi vastu on voimalik end vaktsineerida.

B-hepatiidi levik [ muuda | muuda lahteteksti ]

B-hepatiit levib koigi kehavedelike kaudu ( veri , higi , sperma , tupesekreet , sulg , rinnapiim , uriin , pisarad ), vereulekande ja noelatorke kaudu, sunni jooksul emalt lapsele, seksuaalsel teel.

B-hepatiidi nakatumisriskiga piirkonnad on naiteks Venemaa , Turgi , Egiptus , Tai , Indoneesia , Nigeeria , Bulgaaria ja Pohja-Kanada .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• A-hepatiit
• C-hepatiit