1812. aasta Prantsuse-Vene soda

Prantsuse-Vene soda ; osa Napoleoni sodadest
Toimumisaeg	22. juuni 1812 ? ; 21. detsember 1812 ( vkj ) / 2. jaanuar 1813
Toimumiskoht	Venemaa keisririik
Tulemus	Venemaa voit
Osalised
Prantsuse esimene keisririik ; Varssavi hertsogiriik ; Preisi kuningriik	Venemaa keisririik
Vaejuhid voi liidrid
Napoleon I ; marssal Michel Ney ; Joachim Murat ; Eugene de Beauharnais ; Jozef Poniatowski ; Louis Nicolaus Davout ; Edouard Mortier	Michael Andreas Barclay de Tolly ; Mihhail Kutuzov ; Pjotr Bagration

Prantsuse-Vene soda (ka 1812. aasta isamaasoda ^[1], Napoleoni 1812. aasta sojakaik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse soda ) oli 1812 . aastal toimunud Prantsusmaa ja Venemaa vaheline soda .

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Suurt Prantsuse Revolutsiooni oli Prantsusmaa alates 1792 . aastast olnud peaaegu lakkamatult sojas teiste Euroopa suurvoimudega. Napoleon I haaras 1799 voimu ja valitses Prantsusmaad monarhina . Alates 1803 olid kestnud Napoleoni sojad , milles Napoleon oli toestanud oma voimekust vaejuhina. Ta oli voitnud Kolmanda koalitsioonisoja 1803?06, mis loppes tuhandeaastase Saksa-Rooma riigi laialisaatmisega, Neljanda koalitsioonisoja 1806 ?07 ja Viienda koalitsioonisoja 1809 .

Parast seda, kui Napoleon oli voitnud 14. juunil 1807 Friedlandi lahingus havitavalt Venemaa sojavage ja lopetanud sellega Neljanda koalitsioonisoja, solmisid Napoleon ja Venemaa keiser Aleksander I sama aasta juulis Tilsiti rahu , millega Venemaast sai Prantsusmaa liitlane ja Venemaa kohustus uhinema Inglismaa -vastase kontinentaalblokaadiga . Inglismaaga kauplemise keeld mojus Venemaale raskelt ja 31. detsembril 1810 lopetas Venemaa blokaadi.

1809 solmiti Schonbrunni rahu , mis lopetas Viienda koalitsioonisoja. Rahulepingu jargi laks Laane-Galiitsia Austrialt Varssavi hertsogiriigile , mida kontrollis Prantsusmaa. Venemaale see ei meeldinud, sest pidas Laane-Galiitsiat kohaks, kust Prantsusmaa voib hakata Venemaad rundama.

1812 . aasta aprillis esitas Aleksander Napoleonile ultimaatumi , milles kaskis Prantsusmaal koik oma vaed mitte ainult Varssavi hertsogiriigist, vaid kogu Preisimaalt valja viia. Napoleon seda ei teinud ja hakkas valmistuma sojaks.

Soja algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I Venemaale soja. Ool vastu 24. juunit ( vkj . 12. juuni) uletas 325 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni joe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri.

Soda Poolas, Leedus ja Latis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast parast Ko?ciuszko ulestousu 1794 ja Poola kolmandat jagamist lahkunud poolakate ja Varssavi hertsogiriigi vaeosad hoivasid Vilno ja Vitebski . 1. juulil 1812 kuulutati valja Poola alasid uhendava Leedu suurvurstiriigi taasloomine.

Prantsusmaa liitlasest Preisi kuningriigi vaed tungisid Lati lounaossa Kuramaale Prantsuse vagede vasakul tiival asunud, kindral Etienne-Jacques-Joseph Macdonaldi armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000- meheline vaegrupp kindral Ludwig Yorck von Wartenburgi juhtimisel. 5. juulil ( vkj 23. juunil) toimus Kuramaa piiril ?iauliai juures lahing, mille voitsid Preisi vaed kindral Julius von Grawerti juhtimisel, misjarel tungisid Kuramaale ja hoivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust , sealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 franki kontributsiooni . Kuramaa vallutas Prantsusmaa marssal Etienne Macdonaldi X korpus . Juulis hoivasid prantslased kubermangu pealinna Miitavi , paev varem anti ule Liibavi . ^[2] Augustis seati sisse administratsioon, mida juhtisid esialgu intendendid Jules de Chambaudoin ja Charles de Montigny (august-oktoober), seejarel Jacques David Martin (oktoober-detsember). Prantsusmaa okupatsioon kestis kuni detsembrini 1812. 7/19. juulil toimus vene vagede, mida juhatas Friedrich von Lowis of Menar ja Preisi vagede vaheline Iecava lahing ( Gross-Eckau lahing) Bauska maakonnas asuva Iecava joe aares, 9/21. juulil uletasid Preisi vaed Daugava joe ning ahvardasid Liivimaa kubermangukeskust ? Riia linna.

Vene vagede taganemisperiood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vene vagi oli vaiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujoud oli 1. armee, mida juhatas baltisaksa paritolu kindral Michael Andreas Barclay de Tolly , kes oli Venemaa sojaminister ja sojavagede ulemjuhataja, kelle strateegilise sojaplaani kohaselt taandusid Vene vaed Venemaa sisepiirkonda, kaitselahingutega kurnates Napoleoni vagesid. Taganemisest tingitud ebapopulaarsuse mojul aga maaras Aleksander I Vene vagede ulemjuhatajaks 20. augustil jalavaekindrali Mihhail Kutuzovi .

Vene sojavagi jatkas ka Kutuzovi juhtimisel taktikalist taganemist ning taganemise kaigus jaeti 1812. aasta talvel maha Moskva, mis ka poletatud maa taktikat kasutades suudati, et mitte jatta Prantsuse vagedele provianti ning elamisvoimalusi. 7. septembril peeti Borodino lahing , mille jarel Vene vaed taandusid, kuid Napoleonil ei onnestunud neid purustada.

Lahingud Venemaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Miri lahing , 9.?10. juuli 1812
Saltanovka lahing , 23. juuli 1812
Ostrovno lahing , 25. juuli 1812
Vitebski lahing , 26.?27. juuli 1812
Kljastitsa lahing, 18. vkj (30) juuli ? 20 juuli (1. august) 1812
Smolenski lahing , 16.?18. august 1812
I Polotski lahing, 17.?18. august 1812
Valutino lahing , 18. august 1812
Borodino lahing , 7. september 1812

Prantsuse vaed hoivasid Vene vagede poolt mahajaetud Moskva, 14. september 1812

Tarutino lahing , 18. oktoober 1812
Malojaroslavetsi lahing , 24. oktoober 1812
II Polotski lahing, 18.?20. oktoober 1812
T?a?inki/ ?a?niki lahing , 31. oktoober 1812
Vjazma lahing , 3. november 1812
Smoljano lahing , 13. ?14. november 1812
Krasnoi lahing , 15. ?18. november 1812
Berezina lahing , 26. ?29. november 1812

Prantsuse vagede taganemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Borodino lahingut taandus Venemaa sojavagi kull Moskvast (suudates polema koik Moskva eeslinnad: Napoleoni vagedele ei jaanud peavarju ega moona), kuid asudes Tarutino laagrisse (80 km Moskvast lounas) sulges prantslastele tee maa lounapiirkondadesse. Prantslaste vastu puhkenud partisanivoitlus hoogustus ning neil tekkis varustusraskusi. Prantsuse vae voitlusvaim laostus. Moskvast taandudes said prantslased Berezina joe aares luua.

Kura- ja Liivimaale tunginud vaed pidasid veel vastu ?ekava lahingu (saksa Dalenkirchen ) 10/22. augustil, ( Grafenthal ) ja Me?otne I juures 17/29. septembril ning Olaine ( Olai ) juures 3/15. novembril. Detsembris 1812 aga hakkas juba Venemaa siseosas suuri kaotusi kandnud Prantsuse armee taganema ning Kuramaal ja Liivimaal asunud Prantsuse vaed said pealetungi asemel ulesandeks katta Venemaalt taganevat armeed arjergardina . Pealetungi ajal Prantsusmaa armeega koostood teinud Preisimaa vagede juht Ludwig Yorck von Wartenburg aga solmis taganemise alguses 18/30. detsembril Vene vagede juhi Hans Karl Friedrich Anton von Diebitschiga (1785?1831) Taurag? konventsiooni ning Preisimaa vaed laksid ule Venemaa keisririigi vagede poolele.

Soja tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulaltoodud Charles Joseph Minard 'i graafik kujutab Grande Armee kahanemist sojakaigul Moskvasse (pruun joon vasakult paremale) ja taganemisel (must joon paremalt vasakule). Joone laius on vordeline armee suurusega. All on temperatuuri graafik Reaumuri kraadides taganemise ajal. Celsiuse skaalasse viimiseks tuleb temperatuure korrutada 1.25-ga.

1813 . aasta alguseks oli Napoleoni vagi Venemaalt taandunud. Venemaa voit soodustas Kesk- ja Laane-Euroopa vabanemist Napoleoni voimu alt ning tugevdas Venemaa valispoliitilist seisundit.

Sojategevuse jatk Preisimaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzovi 100 000-meheline vagi uletas Nemunase joe 1. (vkj 13.) jaanuaril 1813, suunaga Płockile ja veebruariks vabastas Prantsuse vagedest Ida-Preisimaa ja Varssavi hertsogiriigi , kuni Visla joeni. Teele jaanud kindlused prantslaste garnisonidega Danzigis , Modlinis , Thornis blokeeriti piiramisvagedega. Pohivaed suundusid Płockist Kaliszile, Fabian Gottlieb von der Osten-Sackeni korpus suundus Varssavist Austria keisririigi piirile, Peter Wittgensteini korpus Pillaust Berliini , Preisi kuningriigi pealinna. Wittgensteini vagede arjegard Friedrich Karl von Tettenborni juhtimisel joudsid Berliini alla 8/20. veebruaril ja 20. veebruaril (vkj)/ 4. martsil ) lahkusid Prantsuse vaed linnast.

16/28. veebruaril 1813 solmiti Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel Kaliszi liiduleping , mis oli aluseks VI Napoleoni-vastasele koalitsioonile .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Isamaasoda oli Venemaa Keisririigi / NSV Liidu / Venemaa Foderatsiooni allikates kasutatud nimetus 1812. aasta Prantsuse-Vene soja kohta.
↑ Helme, Rein. 1812. aasta Eestis ja Latis. Tallinn: "Olion", 1990, lk 51, 60.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ilmunud enne 1914. aastat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Frederic Francois Guillaume de Vaudoncourt (1814). Relation impartiale du passage de la Berezina par l'armee francaise en 1812, par un temoin oculaire .
Frederic Francois Guillaume de Vaudoncourt (1815). Memoires pour servir a l’histoire de la campagne de Russie en 1812 .
Georges de Chambray (1823). Histoire de l’Expedition de Russie .
Johann Ludwig Urban Blesson (1824). Der Feldzug in Rußland 1812 .
Carl von Clausewitz (1835). Der Feldzug von 1812 in Russland, der Feldzug von 1813 bis zum Waffenstillstand und der Feldzug von 1814 in Frankreich .
Бутурлин, Дмитрий (1838). История нашествия императора Наполеона на Россию в 1812 году .
Михайловский-Данилевский, Александр (1839). Описание Отечественной войны в 1812 году . (neljas koites)
Богданович, Модест (1860). История Отечественной войны 1812 года
Louis Margueron . Campagne de Russie . (4 koidet; 1. koide ilmus 1897).
Gabriel Fabry (1900?1903). Campagne de Russie (1812) .
Georges Wrangell (1912). Baltische Offiziere im Feldzuge von 1812 , Reval : Kluge. Andmed eesti rahvusbibliograafia andmebaasis
барон Врангель, Георг В. (1913). Балтийские офицеры в походе 1812 года: напечатано по поручению эстляндского рыцарства , Ревель : [б.и.] (Ревель : Ревалер Беобахтер). Andmed ESTER-is

Ilmunud parast 1914. aastat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Тарле, Евгений (1937). Нашествие Наполеона на Россию 1812 г. . ( [1] )
"Miks kaotas Napoleon?". Meie Maa (Kuressaare: 1919?1944) nr 9, 16. oktoober 1941, lk 4.
Жилин, Павел (1950). Контрнаступление Кутузова в 1812 г. .
Бескровный, Любомир (1951). Отечественная война 1812 года и контрнаступление Кутузова .
Бескровный, Любомир (1962). Отечественная война 1812 года .
Жилин, Павел (1968). Гибель наполеоновской армии в России .
Троицкий, Николай (1988). 1812. Великий год России .
Rein Helme (1990). 1812. aasta Eestis ja Latis . Monograafia. Kirjastus Olion .
Adam Zamoyski (2004). 1812. Napoleon's Fatal March to Moscow , New York, HarperCollins.
Шведов, Сергей (2005). Комплектование, численность и потери русской армии в 1812 году .
1812, La campagne de Russie, histoire et posterites , sous la direction de Marie-Pierre Rey et Thierry Lentz , preface de Victor-Andre Massena, Paris, Perrin, 2012.

[Isamaasõda-1] Isamaasoda oli Venemaa Keisririigi / NSV Liidu / Venemaa Foderatsiooni allikates kasutatud nimetus 1812. aasta Prantsuse-Vene soja kohta.

[2] Helme, Rein. 1812. aasta Eestis ja Latis. Tallinn: "Olion", 1990, lk 51, 60.

[1]

[2]