1803

1803. aasta ( MDCCCIII ) oli 19. sajandi 3. aasta.

Sundmused Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

3. jaanuar (vkj 22. detsember) ? Tartu ulikooli esimeseks rektoriks valiti Georg Friedrich Parrot ^[1].
5. veebruar (vkj 24. jaanuar) ? koostati "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt nahti ette nelja liiki oppeasutuste loomist: kihelkonnakoolid kohtadel, kreiskoolid maakonnalinnades, kubermangukoolid ehk gumnaasiumid kubermangulinnades ning ulikoolid ^[1]. Et koole keskselt juhtida, moodustati Venemaal kuus opperingkonda ^[1]. Tartu ulikooli ja opperingkonna juhiks ( kuraatoriks ) sai Friedrich Maximilian Klinger ^[1].
Veebruar-marts ? Liivimaa maapaeval oli pohifookuses talurahva olukorra parandamine ja abiteo normeerimine ^[1].
Mais ja juunis hakkas koigis Pohja-Eesti eramoisates tegutsema vallakohus ^[1].
Liivimaa kubermangu valitsus teatas talupoegadele, et Venemaa keisri kasul moodustati erikomitee, mis valmistab ette talurahvaseadusi ja tootab valja uusi vakuraamatuid ^[1].
Juunis asutati Tartu ulikooli botaanikaaed ^[1].
Juunis ja juulis toimusid Eestimaal Perilas ja Suuremoisas talurahvarahutused , milles nouti teoorjuse vahendamist ^[1].
14. september (vkj 2. september) ? asutati Tartu Ulikooli kunstimuuseum ja joonistuskool ^[1].
24. september (vkj 12. september) ? keiser Aleksander I kinnitas Tartu Ulikooli pohikirja ^[1].
13. oktoober (vkj 1. oktoober) ? Tartu ulikoolis hakati opetama eesti keelt ^[1].
Eestimaa kubermangus hakati moodustama kihelkonnakohtuid .

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 111