Nirvaana
(
sanskriti keeles
nirv??a
‘vaibumine, kustumine’;
paali keeles
nibb?na
;
[1]
tiibeti keeles
mya ngan las ’das pa
;
hiina keeles
涅槃
niepan
;
jaapani keeles
nehan
) on
budismis
,
hinduismis
ja teistes india opetustes taielik rahulolu ja vabanemine,
teadvuse korgeim seisund
, kui ollakse loplikult lahkunud
sundide ringkaigust
ehk
sansaarast
. Budismis moistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkoige
meeleplekke
, mis pohjustavad
tegusid
ja nende tagajargi ning pidevat sundimist
olemasolu valdkondades
.
Buddha
opetuse kohaselt voib nirvaanasse jouda
virgumise
ehk valgustumise kaudu.
Hinduismis
kasitletakse nirvaanat uhinemisena ulima jumalaga ja nirvaana sunonuumiks on
mok?a
ehk vabanemine, kuhu voib jouda ka
jooga
voi askeesi kaudu.
'Nirvaana' oma sona-sonalises tahenduses ("ara puhutud") on ka tanapaeval kasutusel tavalise olilambi voi kuunla leegi ara puhumisel, mil oeldakse, et selle leek "nirvaanastus" ehk "laks nirvaanasse". Indias voidakse oelda kuuma toidu kohta: "Ootame, kuni riis laheb nirvaanasse."
[2]
Nirvaana seostubki eelkoige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud moisted.
[3]
Nirvaanat iseloomustab ka moiste ‘ulemaine’ (sanskriti keeles
lokottara
), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles
laukika
) olemasolule omast. Uhe etumoloogia kohaselt tahendavatki nirvaana sona-sonalt "mitte olemist".
[4]
Tehakse vahet kaht tuupi nirvaana vahel. Esimest tuupi on jaagiga nirvaana (sanskriti keeles
sopadhi?e?a
), mis iseloomustab teadvuse korgeimasse seisundisse joudnud isikut, kes ometi jatkab olemasolu sansaaras.
Teist tuupi on jaagitu nirvaana (sanskriti keeles
nirupadhi?e?a
) ehk taielik nirvaana (sanskriti keeles
parinirv??a
),
parinirvaana
, millesse eluajal nirvaanasse joudnud olend (naiteks
buddha
) jouab loplikult maisest elust lahkudes.
Korgeima taseme
bodhisattvad
jouavad teadvuseseisundisse, kus nad on voimelised minema nirvaanasse, kuid jaavad
kaastunde
tottu sansaarasse, et tegutseda koikide olendite huvanguks.
Mahajaanas
, eriti
madhjamaka
koolkonnas, vaidetakse, et ulima toe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet.