Grekanma
(
grek
.: Ελλ?δα,
Ellada
), tauz' oficialine nimi ?
Grekanman Tazovaldkund
(
grek
.: Ελληνικ? Δημοκρατ?α,
Ell?nik?? D?mokratia
), om valdkund
Evropan
i sen
Balkanan pol'saren
suves,
Adriatikan
,
Ioni?en meren
da
Keskmeren
randoil.
Afinad
oma sen palidn, ned oma Grekanman kaiki? suremb lidn.
Valdkund om
PAKO:n
uhtnii vspai 1952 (vozil 1974?1980 oli lahtnu si?pai), vspai 1981 om
EU:n
uhtnijan.
Grekanman territorii lugese
Paivlaskmman
civilizacijan auguks.
Amui?en Grekanman
i
Vizantijan imperijan
kul'tur levini Keskmeren randoidme. Vn 1821 25. paival kevaz'kud Grekanma tedi?toiti ripmatomut
Ottomanan imperijaspai
i sai sida vl 1830 voziden 1821?1829 Pazutandsodan jal'ghe.
Valdkundan ezmaine Konstitucii (
grek
.: Σ?νταγμα τη? Ελλ?δα?,
Sintagma tis Elladas
) oli olmas vspai 1822. Jal'gmaine 13nz' lugul Konstitucii
[3]
[4]
om vages vs 1975 kezakun 11. paivaspai voziden 1986, 2001 da 2008 znamasi?idenke vajehtusidenke.
Grekanman topografine kart
Grekanmal om mavaldkundrounoid
Albanijanke
lodehes (rounan piduz ? 212 km),
Pohjoi?makedonijan Tazovaldkundanke
(234 km) da
Bolgarijanke
(472 km) pohjoi?es,
Turcijanke
pohjoi?paivnouzmas (192 km). Uhthine rounoiden piduz om 1110 km. Valdkundan pind ? 131 597 km², sida kesken kahten tuhan saren pind ? 25 100 km² (valdkundan territorijan laz videndest). Sen randad laini?tadas
Keskmeren
mered: paivlaskmai?ed ?
Adriatik
da
Ionine
, suvi?ed ?
Kritan
da
Livijan
, paivnouzmai?ed ?
Egeine
da
Frakine
. Uhthine randanpird om 13 676 km.
Grekanma om magikaz ma. Valdkundan kaiki? korktemb ?okkoim om
Olimp
-magen Mitikas-magenpa (2917 m). Pened tazangi?tod oma elanzoittud tiheda?ti. Lujad
manrehkaidused
oleldas valdkundan territorijal.
Klimatan koume toi?endad oma levitadud tahoidme: Keskmeren, Al'piden i
ven
. Kontinentali?en palan Pind-magisel'g valatoitab sadegiden jargendust.
Londuseli?ed pavarad oma
kivivoi
,
bur hil'
,
metallad
(
raudkivend
,
boksitad
,
cink
,
nikel'
,
hahktin
,
magnii
),
gidroenergii
; toi?ed varad oma
keitandsol
,
mramor
.
Grekanman parlamentan pert'
Afini?
Ohjandusen form om unitarine konstitucine
parlamentine
tazovaldkund. Valdkundan pamez' om prezident (
grek
.: Πρ?εδρο? τη? Ελληνικ?? Δημοκρατ?α?,
Proedros ti?s Elli?niki?s Di?mokratias
). Parlamentan uhtnijad valitas handast videks vodeks, enamba kaht strokud jal'geten ei sa. Prezident om armijan pakasknik. Han voib kata kaskusid tagaze parlamentha to?tkaclendan taht.
Parlament (
grek
.: Βουλ? των Ελλ?νων,
Vouli ton Ellinon
) om uks'kodine. Kaik rahvaz vali?eb sen 300 uhtnijad kerdan nellas vodes. Parlamentan tobmuden partijan lider kandase paministraks.
Kaskuzkundali?en tobmuden pa om Areopag (
grek
.: ?ρειο? Π?γο?,
Arejos Pagos
).
Parlamentan uhtnijoiden jargenduseli?ed vali?endad oliba vn 2019 7. paival heinkud. Parlament vali?i ut
Katerina Sakellaropulu
-prezidentad vn 2020 22. paival vilukud (261 an't 300:spai), han tuleb radho kevaz'kun 13. paivaspai.
Kiriakos Micotakis
om paministran vs 2019 heinkun 8. paivaspai.
Administrativi?-territorialine jagand
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
Kacu kirjutuz:
Grekanman administrativi?-territorialine jagand
.
Grekanma jagase 13 agjaks (uks'lugu
grek
.: περιφ?ρεια,
perifereia
). Agjad alajagasoi? 74 agjan uhtnikha (uks'lugu
grek
.: περιφερειακ? εν?τητα,
perifereiaki enotita
), niiden kontinentrounoid en??ik? nomoik? (54 nomad oliba Grekanman pauhtnikoi? edel 2011 vot) jattihe vajehtuseta paksumba kaiked. Agjan uhtnikad jagasoi? 325 municipali?he uhtnikha (uks'lugu
grek
.: δ?μο?,
dimos
). Periferijad oma sei?emen decentraliziruidud administracijan (ailugu
grek
.: αποκεντρωμ?νε? διοικ?σει?,
apokentromenes dioikiseis
) ohjandusen al. Uks'jaine avtonomii ? puha
Afon
-magi greki?es
Makedonijas
. Kaik administrativi?ed uhtnikad oma i?eohjandusen al.
Grekanmas eladas
grekalai?ed
. Vl 2014 valdkundan elajiden lugu oli 10 775 557 ristitud, vn 2018 heinkus ? 10 761 523 ristitud. Elajiden 99% kodikel' om
grekan kel'
.
Rahvahad (2011):
grekalai?ed
? 91,6%,
albanijalai?ed
? 4,4%, toi?ed rahvahad ? 4,0%.
Uskondan modhe (2015):
ortodoksi?en jumalankodikundan
(oficialine religii)
hristanuskojad
? 81..90% (vl 2006 oli enamba 97%),
islamanuskojad
? 2%, toi?ed uskojad ? 3%, religijatomad ? 4..15%, marhapanendata ? 1%.
Afinad
-palidnas elab 35% valdkundan ristiti?tod. Toi?ed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemi?en modhe, surembaspai penembha):
Salonikid
,
Patrad
,
Iraklion
,
Laris
,
Volos
,
Aharnes
. Vl 2011 kaik oli 65 lidnad enamba mi 14 tuhad elajidenke valdkundas. Lidnalai?iden pala om 79,7% (2020).
Grekanman paeksport om
sondtavarad
(
ni?u
,
tabak
,
kala
,
sagud
,
puvoi
,
fruktad
da
maplodud
,
vin
da
vinmarj
? kaik laz 25%),
kivivoi
(9%), erazvui??ed
sobad
(laz 8%),
zellad
(6%); toine eksport ?
polimerad
(laz 5%),
likkuimed
(
lendimed
,
treilerad
? 2%),
vanuimed
da
kabelad
(2%),
cement
(1%). Sen li?aks,
turizm
, rahvahidenkeskei?ed juguvendad lendimil da laivil todas ai rahoid bud?etha.
- ↑
Grekanman ristiti?ton endustuz vn 2021 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Muga?o
.eu
kuti EU:n uhtnii.
- ↑
Vn 2001 Grekanman Konstitucii Vikipurtki?.
(angl.)
- ↑
Grekanman Konstitucijan tekst (2008)
constituteproject.org
-saital.
(angl.)