Nadala artiklid
2008 ? 2009 ? 2010 ? 2011 2012 ? 2013 ? 2014 ? 2015 2016 ? 2017 ? 2018 ? 2019 2020 ? 2021 ? 2022 ? 2023 2024 ? 2025 ? 2026 ? 2027

Nadala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud noudmistele.

Siin on ara toodud 2019 . aasta nadala artiklid.

Vulkaan on looduslik avaus maakoores (voi mone muu taevakeha koores), mille kaudu vulkaaniline materjal selle pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi , mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale.

Korgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado T?iili ja Argentiina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenutest on korgeim Llullaillaco (6739 m). Koos veealuse osaga on aga korgeim vulkaan ja uldse korgeim Maa magi Hawaii saarel asuv Mauna Kea , mille korgus jalamilt tipuni on ule 10 kilomeetri. Paikesesusteemi korgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" korgemal).

Inimesed on labi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende umbruses levivad viljakad mullad . Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud loikeriistu. Tanapaevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad , naiteks sulfiidsed mineraalid ja vaavel , ning nende vahetus umbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tooks. Loe edasi ...

Rumeelia mand ( Pinus peuce ) on manniliste sugukonda manni perekonda kuuluv okaspuu . Ta kuulub viieokkaliste mandide ruhma alamperekonda Strobus .

Liigi eestikeelne nimi tuleneb kasvukohast. Rumeelia on ajalooline piirkond Bulgaaria louna- ja Kreeka pohjaosas ning vastab enam-vahem Traakiale . Ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sonast peuk? 'mand'.

Rumeelia mand on relikt tertsiaarist ja Balkani poolsaare endeem nagu serbia kuuskki . Tema levila jaguneb kaheks osaks, mida eraldab umbes 200 km laiune voond, kus asuvad Vardari ja Ju?na Morava joe orud. Levila asub Laane-Bulgaarias, Makedoonias , Ida- Albaanias , Pohja-Kreekas, Montenegros ja Edela- Serbias ning selle kogupindala on umbes 300 km².

Rumeelia mand kasvab 20?30, harva kuni 40 m korguseks. Tuve labimoot on kuni 1,5 m. Eluiga voib soodsates tingimustes kuundida ule 600 aasta. Rumeelia mand talub tugevat tuult ja talvekulma kuni -29...-34 °C. Loe edasi ...

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevit? Gumilevski ; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november ( vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo , Tambovi kubermang ? 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop ) oli vene oigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842 ?48 Vene Oigeusu Kiriku Riia piiskop .

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine , mille tulemusel astus oigeusku ule saja tuhande eesti ja lati talupoja . Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem valja Riia Vaimulik Seminar .

Hiljem oli ta 1848 ?59 Harkovi ja Ahtorka piiskop ning 1859 ?66 T?ernigovi ja Ne?inski peapiiskop .

Ukraina Oigeusu Kirikus austatakse Filaretti puhakuna . Ta kanoniseeriti 2009 . aastal. Loe edasi ...

Uraan on Paikesesusteemi seitsmes planeet .

Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Paikesesusteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on pohimotteliselt nahtav palja silmagagi , ei marganud vanaaja vaatlejad seda hagususe ja aeglase tiirlemise tottu.

Uraani avastas 31. martsil 1781 Saksa paritolu Inglise amatoorastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Sidus eks ( ladina keeles 'Georgi taht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Uldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose jargi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.

Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi rongad , magnetosfaar ja palju kaaslasi . Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mistottu planeedi pohja- ja lounapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator . 1986 . aastal " Voyager 2 " tehtud fotodel on Uraan uhtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfaaris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest . Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel margatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan lahenes pooripaevale . Tuule kiirus planeedil voib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ...

Andesiit on uks vulkaanilistest kivimitest , tuupiline keskmise koostisega kivim.

Andesiit on basaldi jarel koige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on koige levinum subduktsioonivoondi vulkanismi saadus ja seetottu eriti iseloomulik Vaikset ookeani umbritsevale tulerongale . Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivoondi tektoonilises re?iimis , sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste jargi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat . Andesiitse laavaga vulkaanipursked voivad olla vaga ohtlikud ja voimsad, sageli kaasnevad nendega loompilved .

Andesiit on varvuselt tume- kuni hele hall voi pruun . Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt purokseenist , plagioklassist , kuunekivist ja biotiidist . Andesiit on koostiselt lahedane basaldile ja datsiidile . Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ja moodustab reeglina sujuva ulemineku varvitoonis: murenemata basalt on must , andesiit enamasti tumehall voi pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfuuriline , mis tahendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid . Loe edasi ...

Hall nulg ( Abies concolor ) on manniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Halli nulu avastas 1831 Columbia joe lahedalt ?oti botaanik David Douglas . Teaduslikult kirjeldas halli nulgu esimesena 1858 inglise botaanik George Gordon .

Hall nulg kasvab looduses tavaliselt 25?40 m korguseks, tuve labimoot on tavaliselt 9?12 dm. Registreeritud suurima puu korgus on 66,1 m ja tuve labimoot 2,23 m. Puude eluiga voib soodsates oludes kuundida 300?400 aastani.

Hall nulg toodi Euroopasse 1851 . Ta osutus meil kulmakindlaks ja vahenoudlikuks nii mullastiku kui kliima suhtes. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi koige paremini, kuid samas on ta uks valgusnoudlikumaid, kuna varjus kasvades jaab vora horedaks. Vanades parkides on ta siberi ja palsamnulu jarel levikult kolmas nululiik. Suuri puid voib meil leida Tallinnas Nommel ja Mahel , Viljandimaal Polli pargis, Salla pargis Laane-Virumaal ja Heimtali pargis Viljandimaal, kus kasvavad Eesti korgeimad (27 m) hallid nulud. Loe edasi ...

Anton T?ehhov ( 29. jaanuar ( vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog ? 15. juuli 1904 Badenweiler , Saksamaa ) oli vene naite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst .

Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovit? T?ehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sugavalt oigeusklik ja vaga despootlik, tal oli kombeks oma lahedasi turanniseerida ja fuusiliselt karistada.

Aastal 1876 kuulutas T?ehhovi isa end maksuvoimetuks ja kartuses sattuda volavanglasse pogenes Moskvasse . T?ehhov jai Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lopetada gumnaasium ja muua allesjaanud perekonnaasjad. Ta jai elama oma isakoju, mille omanik oli nuud endine kohtuametnikust uurnik Gavriil Parfentjevit? Selivanov. Selivanov on naidendis " Kirsiaed " kaupmees Lopahhini prototuup.

Uuri, opingute ja soogi eest maksmiseks andis T?ehhov eratunde ja kirjutas sket?e ajalehtedele. Opingutest ja toost vaba aja veetis T?ehhov enamasti linnaraamatukogus, kus luges Cervantese , Turgenevi , Gont?arovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, foljetone ja humoristlikke jutustusi pseudonuumide Anto?a T?ehhonte, Inimene ilma pornata ja Anto?a all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 T?ehhonte nime all. Loe edasi ...

Korbesebra ehk grevi sebra ( Equus grevyi ) on hobuse perekonda kuuluv liik .

Korbesebrad elavad Ida-Aafrikas Keenia ja Etioopia kuiva kliimaga aladel. Korbesebra on arvatud eriti ohustatud liikide hulka. Monekumne aastaga on tema arvukus vahenenud ule kahe korra ja praeguseks elab looduses paar tuhat isendit.

Korbesebra on suurim looduses elav hobuslane . Teiste sebradega vorreldes on tema triibud peenemad ja tihedamad. Korbesebrad on rohusoojad ja suudavad ilma vett joomata mitu paeva hakkama saada. Erinevalt teistest hobuslastest ei moodusta korbesebrad pusivaid karju.

Korbesebra oli vaidetavalt esimene sebra, kellega eurooplased kohtusid, nimelt olevat teda kasutatud Vana-Rooma tsirkuses . Jargmised andmed parinevad 17. sajandist , mil Shewa kuningas olevat saatnud uhe sebra Turgi sultanile ja teise Hollandi Jakarta kubernerile. Aastal 1882 saatis hiljem Etioopia valitsejaks saanud Menelik II korbesebra kingituseks Prantsusmaa presidendile Jules Grevyle . Kui avastati, et sebra erineb juba varem tuttavatest louna pool elavatest sugulastest, saigi ta presidendi auks endale nime. Loe edasi ...

Prandi jogi (ka Veskiaru jogi, Seinapalu jogi, Rohumetsa jogi, Luisu-Prandi jogi ja Tori jogi ) on Jarvamaal asuv jogi , Parnu joe vasakpoolne lisajogi . See saab alguse Prandi kulas olevast Prandi Allikajarvest ja suubub Parnu jokke selle keskjooksul 99,5 km kaugusel suudmest Vilita kulas Sarevere aleviku lahedal. Jogi on 25 km pikk ja 285 km² valglaga .

Eesti siseveekogude olukorda kasitlenud uuringu jargi voolab Eesti koige puhtam vesi Prandi joe ulemjooksul . Alamjooksul on joeumbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lahedalasuvatest farmidest, elumajadest ja loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti joe vett seal suplemiseks kolbmatuks.

1969 . aastal leiti Prandi joe aarest Rikassaarest esemete arvu poolest Eesti suurim relvaleid : maapouest tuli valja 54 odaotsa ja 7 voitlusnuga, mis parinevad 6. sajandist . Loe edasi ...

Fraseri nulg ( Abies fraseri ) on manniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Puu sai nime esmaavastaja, ?oti botaaniku John Fraseri (1750?1811) jargi.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15?18 m korgeks ja tuve labimoot on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud korgus on 26,5 m ja tuve labimoot 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat.

Fraseri nulu levila asub Pohja-Ameerika idaosas Apalat?ide lounaosas 1372?2037 m korgusel ule merepinna. Hajus levila jaab Pohja-Carolinasse , Tennesseesse ja Virginiasse .

Fraseri nulg toodi Euroopasse 1811 . aastal. Meile joudis ta 19. sajandi lopus voi 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil parkides ilupuuna , metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hasti aklimatiseerunud , mida naitavad rikkalik kabikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. Kabid kasvavad tal alumistelgi okstel , mida uldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil usna kulmakindel, taludes kulma kuni -29...-34 °C, mistottu kannatab ainult karmidel talvedel. Varju talub ta samuti kullalt hasti. Loe edasi ...

Mart Saar ( 28. september 1882 Hupassaare ? 28. oktoober 1963 Tallinn ) oli eesti helilooja , organist ja pianist.

Ta sundis Suure-Jaani lahedal Hupassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepolves omaseks umbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kolanud rahvaviisid. Parast opinguid Kaansoos , Suure-Jaanis ja Poltsamaal astus ta 1901 . aastal Peterburi konservatooriumi , kus oppis Louis Homiliuse kae all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane ohutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904 . ja 1907 . aasta suvel kais ta ise rahvaviise kogumas.

Parast konservatooriumi lopetamist asus Mart Saar elama Tartusse , kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tooga ning mangis kontsertidel orelit ja klaverit . 1921 . aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose kasikirjad havisid. Seejarel asus Saar elama koigepealt Tallinna ja siis kararikka elu eest sunnipaika Hupassaarde. 1943 . aastal asus ta toole Tallinna Konservatooriumi , kus tema kompositsiooniopilaste seas olid Ester Magi , Harri Otsa , Valter Ojakaar , Arne Oit ja Jaan Raats . Loe edasi ...

Laiuse ordulinnus ( saksa keeles Schloß Lais ) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevalja kula territooriumil.

Kuigi vanimad teated linnusest parinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus toenaoliselt juba 14. sajandi algul. Linnuse korvale ja voimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal vaike alev. Orduaegse haldusjaotuse jargi jai Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja talitses Kursi linnuse abilinnusena .

Liivi soja ja Rootsi-Poola soja kaigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest havis 1620. aastatel ja ulejaanu suuresti vahemikus 1702 ? 1704 . Parast Pohjasoda jai linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tanaseni varemeis.

Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud ehitismalestiseks . Loe edasi ...

Crater Lake ('Kraatrijarv') on USA -s Oregonis asuv jarv . See on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse .

Jarve pindala on 52,9 km², ruumala 19 km³. Tema suurim sugavus on 594 m, keskmine sugavus 350 m. Crater Lake on USA sugavaim jarv, maailmas on ta sugavuselt seitsmes.

Jarve ega sellest valja ei voola uhtegi joge . Veetase pusib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus.

Crater Lake'i kaldad on vaga jarsud, ulatudes jarvepinnast 600 meetri korgusele. Ka jarve pohi, mida on korduvalt batumeetriliselt uuritud, on vaga liigestunud.

Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i umber Crater Lake'i rahvuspark , mida kulastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti.

Uks jarve vaatamisvaarsusi on Old Man of the Lake , suur puu, mis on jarves vahemalt aastast 1896 vertikaalselt ringi hulpinud. Tanu kulmale veele on puu usna hasti sailinud. Loe edasi ...

Oilis nulg ( Abies amabilis ) on manniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Oilis nulg on nulgude kohta pikaealine, elades uldjuhul 250?500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli ule 800 aasta vana.

Puu on usna korge, kasvab 30?40, soodsates oludes ka 50?60 (harva 75) m korgeks. Vora on vaga korraparane, koonusjas-kuhikjas ja ulatub vanadelgi puudel maapinnani. Tuve labimoot on 0,6?1,2 (harva kuni 1,8) m. Tuve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tuve allosas romeline korp .

Juurestik on maapinna lahedal, mistottu tuulele avatud kasvukohtades voib esineda tormiheidet . Mukoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme .

Okkad on 2?4 cm pikad, tipus salguga, all on kaks valget ohuloheriba . Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad vorsel spiraalselt . Koik okkad kaanduvad alusel, nii et ohuloheribad jaavad allapoole. Loe edasi ...

Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] ( vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill ( vkj 20. marts) 1873 Semjonovo Novgorodi lahedal ? 28. marts 1943 USA Beverly Hills ) oli vene helilooja , pianist ja dirigent , viimane romantik vene muusikaajaloos.

Ta hakkas 4-aastaselt klaverit oppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi . Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see hairis aga klaveriopinguid ja viis ta opetajaga tulli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lopetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.

Parast 1. sumfoonia esmaettekande ebaonnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat uhtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjaari. Parast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sunnimaale. Ta keskendus klaverimangule ja dirigeerimisele, parast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.

Tema tahtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sumfooniat, 3 ooperit (neist tahtsaim on "Aleko"), preluudid , "Etuud-pildid", vesprid , kaks klaveri sonaati , " Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sumfoonilised tantsud ". Loe edasi ...

Raudkull ( Accipiter nisus ) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv roovlind .

Raudkull on vaikest voi keskmist kasvu haugaslane. Laiad tiivad ja pikk saba aitavad linnul puude vahel manooverdada. Linnu kehapikkus on 28?40 cm, tiiva pikkus 18?26 cm ja tiibade siruulatus 56?78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad uksteisest suuruse ja sulgede varvuse poolest. Emased on isastest 16?20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% rohkem. Isaslinnu kehamass on 120?160, emaslinnul 225?320 grammi.

Linnu jalad on karvadeta, pikad ja saledad, kollased kuni oran?ikaskollased. Kuuned ja nokk on mustad. Isaslinnu silmad on kollakasoran?id kuni oran?ikaspunased (vanalindudel voivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oran?id (monikord oran?ikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes jark-jargult jarjest kollasemaks.

Raudkull sarnaneb valiselt kanakulliga , kuid on sellest natuke vaiksem ja palju kergem. Ta on suhteliselt pikema jooksme ja pikemate varvastega . Nad molemad on tuupilised haukad ja kuuluvad samasse perekonda. Loe edasi ...

T?uudid ( vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonuum , mida arvatakse 9.?10. sajandi kontekstis tahistavat teatud voi koiki laanemeresoome rahvaid voi laiemalt isegi koiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi . Hilisemas vene rahvakeeles on sona чудь voi selle teisendeid kasutatud erinevate laanemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele konepruugis nii kutsutud eelkoige vepslasi . T?uudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris .

Esimesed kindlad teated t?uudidest parinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113 . aasta paiku koostatud Nestori kroonikas ). On oletatud varasematki t?uudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. voi 552. aastal valminud teoses " De origine actibusque Getarum " ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tanapaeva autorid jagavad aga Riho Grunthali seisukohta, et nime Thiudos ei uhenda t?uudidega miski peale kolalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...

Siberi nulg ( Abies sibirica ) on manniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu .

Siberi nulg talub hasti kulma ja kasvab ka varjus. Ta voib valja kannatada kuni ?50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvotlik seenhaigustele , mistottu puu eluiga kuundib harva ule 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud ohu suhtes.

Siberi nulg kasvab parismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi laane- ja keskosa taigas , Altais ja Sajaanides . Puu eelistab viljakat hea drenaa?iga niisket pinnast ning on levinud magedes ja joeorgudes. Ta kasvab koige meelsamini 1900?2400 meetri korgusel merepinnast, monikord koos kuuse voi lehisega .

Eestis kasvab siberi nulg voorliigina vanades parkmetsades ja moisaparkides . Puu on eriti hasti kodunenud Soomes .

Krahv Friedrich Berg rajas 1904 . aastal Sangaste moisa alale Louna- Uuralist Jekaterinburgi umbrusest kogutud siberi nulu seemnetest puistu. Tanaseks on suuremate puude korgus 35 meetrit ja rinnasdiameeter kuni pool meetrit. Lossi taha istutas ta pojapoegade sunni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja korgus 22,5 m. Loe edasi ...

Franz Joseph Haydn ( 31. marts 1732 Rohrau ? 31. mai 1809 Viin ), rohkem tuntud kui Joseph Haydn , oli Austria helilooja , uks klassitsismiajastu viljakaimaid ja tahtsiamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.

Teda nimetatakse tihti sumfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende ?anride arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus.

Haydn elas pea kogu elu Austrias ja tootas suurema osa oma karjaarist muusikuna joukas Esterhazy oukonnas. Vursti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistottu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn ise utles uhes kirjas, et ta oli sunnitud olema originaalne. Oma surma ajal oli Haydn uks kuulsaimaid heliloojaid Euroopas.

Michael Haydn , keda Joseph heliloojana korgelt hindas, ja tenor Johann Evangelist Haydn olid Joseph Haydni vennad. Ta oli ka Wolfgang Amadeus Mozarti sober ja uhe aasta Ludwig van Beethoveni opetaja. Loe edasi ...

Granti gasell ( Nanger granti ) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik .

Granti gasell elab Ida-Aafrika poolkorbes ja kuivas savannis . Kogu tarviliku vee saab ta toidust.

Kuival aastaajal voivad Granti gasellid moodustada kuni sajapealisi karju, poosastikes on kari enamasti vaiksem. Isased on tihti eraldi karjades.

Tugevamad isased haaravad endale territooriumi, mida nad valvavad ja teiste isaste eest kaitsevad. See on tavaliselt 0,5?2 km labimooduga ala, mille piirid tahistatakse uriini ja valjaheitega . Keskmiselt pusivad nad samal alal umbes 8 kuud. Kuni toit on pidevalt kattesaadav, nad uusi alasid otsima ei lahe. Emased vasikatega liiguvad 10?25-pealistes karjades sellest suuremal alal. Territooriumi omanik puuab neid oma valdustes kinni hoida, eriti innaajal . Noored ja sugukupsed territooriumita isased luusivad umber piiride. Ilma territooriumita isased gasellid moodustavad vaga lodvalt seotud, kuid hierarhilise karja. Tugevamad ja suuremate sarvedega isendid puuavad territooriumide valitsejateks saada ka neid teistelt ule luues.

Granti gasell suudab joosta kiirusega kuni 80 km/h. Loe edasi ...

Lohu linnuse piiramine toimus 1223 ./ 1224 . aasta talvel parast joulupuhi , kui riialaste ( Moogavendade ordu ja Riia piiskopi ) vagi rundas end Lohu linnuses (voi Keava linnuses ) kaitsvaid harjulasi . Parast kahenadalast piiramist andsid seesolijad alla.

1220 . aasta lopuks oli kogu Mandri-Eesti lainud valisvoimude kontrolli alla: Sakala ja Ugandi Moogavendade ordule, ulejaanu Taani kuningale Valdemar II -le. Seni samuti Eesti alade valitsemisele pretendeerinud Riia piiskop Albert ametlikult kull tunnustas sellist jaotust, kuid ei kaotanud lootust tulevikus territooriume enda kasuks umber jagada. Soodne voimalus tekkis selleks seoses 1223. aasta alguseks ule Eesti levinud Taani ja ordu vastase ulestousuga. Vastuhaku mahasurumiseks palusid moogavennad Riia piiskopi abi ja omavahel lepiti kokku, et edaspidi saab ordu endale 1/3 ning Riia ja Eesti piiskopid 2/3 Eesti aladest. Loe edasi ...

Harilik ebatsuuga ( Pseudotsuga menziesii ) on manniliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu .

Eurooplastest avastas liigi ?oti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies , kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792 . aastal. Tema jargi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825 . aastal kirjeldas liiki pohjalikult ?oti botaanik David Douglas , kelle jargi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir . Tema kogutud seemned joudsid Suurbritanniasse 1827 . aastal.

Harilik ebatsuuga on Pohja-Ameerika laaneosa koige tahtsam majanduslikult kasutatav puu. Vaartusliku puidu ja suure tootlikkuse tottu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal . Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7?28 m³/ha raievanusega 50?80 aastat.

Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit . Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil usna kulmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkoige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia ). Loe edasi ...

Pikkade nugade oo , monikord nimetatud ka operatsiooniks Koolibri voi Rohmi put?iks , oli poliitiliste morvade sari, mis toimus Saksamaal ajavahemikul 30. juuni ? 2. juuli 1934 . Morvatute hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Toolispartei (NSDAP) vasaktiiva juhtivad tegelased, nende hulgas Gregor Strasser . Samuti morvati valjapaistvad konservatiivsed natsismivastased ekskantsler Kurt von Schleicher ja 1923 . aastal Hitleri Ollesaali put?i maha surunud Gustav Ritter von Kahr . Paljud tapetutest olid poolsojalise pruunsarklastest runnakruhma Sturmabteilung (SA) liikmed.

Adolf Hitler poordus SA ja selle juhi Ernst Rohmi vastu, sest ta nagi SA iseseisvuses ja kalduvuses tanavavagivallale otsest ohtu tema asja saavutatud poliitilisele voimule. Lisaks kasutas Hitler "puhastust" selleks, et oiendada arveid vanade vaenlastega ja vaigistada asekantsleri Franz von Papeni umber koondunud natsire?iimi kriitikuid.

Pikkade nugade oost on teada 85 tapetu nimed, kellest enamik olid SA liikmed. Loplik ohvrite arv vois olla 150 ja 200 vahel. Arreteerituid oli ule tuhande. Suurema osa morvadest sooritasid Schutzstaffel (SS) ja re?iimi salapolitsei Gestapo ( Geheime Staatspolizei ). "Puhastus" kindlustas ja tugevdas Reichswehri toetust Hitlerile. Loe edasi ...

Suur-konnakotkas ( Clanga clanga , varem Aquila clanga ) on tumepruun haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv lind .

Suur-konnakotkas pesitseb vaga suurel maa-alal Laanemerest Vaikse ookeanini , mille pindala on vahemalt 8 miljonit ruutkilomeetrit. Liigi arvukus on olnud viimastel aastakumnetel pidevalt languses. Suur-konnakotkas sarnaneb oluliselt arvukama vaike-konnakotkaga sedavord, et neid on keeruline eristada. Linnu suuruse ja lennusilueti jargi suudavad seda teha vaid kogenud vaatlejad.

Sarnaselt vaike-konnakotkaga kuulub liik Eestis I kaitsekategooriasse . Hinnanguliselt pesitseb meil 2012. aasta seisuga 5?10 paari suur-konnakotkaid. Neist ule pooled on segapaarid vaike-konnakotkaga.

Suur-konnakotkas eelistab elupaikadena metsastunud margalasid , horeda metsaga avatud maeharjasid , metsanurki koos paduritega , rabasid voi uleujutatud luhtasid ja lamme . Kesk-Aasias sobivad pesitsemiseks kuivad metsaga kaetud maenolvad. Loe edasi ...

Parnu?Viljandi?Tartu veetee on oletatavasti kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Parnust labi Viljandi Tartuni mooda Parnu , Navesti , Halliste ja Raudna joge veelahkmel oleva Viljandi jarveni ning sealt edasi Tanassilma joe , Vortsjarve ja Suure Emajoe kaudu Tartuni.

Parnu?Viljandi?Tartu veetee (ennekoike selle koige kusitavama labitavusega Raudna?Viljandi?Tanassilma loigu) kunagist olemasolu on oletatud, toetudes vanadele kaartidele, kus Parnu ja Tartu vahelisi jogesid ja jarvi naidatakse katkematu veesoonena, ning kirjutistele, mis osutavad voimalusele liigelda paadiga Tanassilma joe, Viljandi jarve ja Raudna joe vahel. Samuti on juhitud tahelepanu asjaolule, et Suur Emajogi ja Parnu jogi on muinas - ja keskajal kandnud uhte ja sedasama nime, et veetasemed jogedes ja jarvedes olid varem arvatavasti korgemad ning et veetee seletaks keskaegse Viljandi ning muinas- ja keskaegse Tartu toimimist kaubanduskeskusena. Moned autorid pole esitatud argumente siiski piisavalt veenvateks pidanud ja kahtlevad veetee olemasolus voi kullaldases labitavuses. Loe edasi ...

Keerdmand ehk keerdokkaline mand ( Pinus contorta ) on manniliste sugukonda manni perekonda kuuluv okaspuu .

Keerdmannil eristatakse kolme teisendit . Liigi pohiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826 . aastal Columbia joe suudme lahedalt ?oti botaanik David Douglas . Euroopasse toodi see 1831 . aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853 . ja var. latifolia 1854 . aastal.

Keerdmanni suure levila tottu varieeruvad tema asukoha korgus merepinnast ja kasvutingimused usna palju. Areaali pohjaosas kasvab ta otse merepiiril ja koige kaugemas lounaosas touseb magedes 3900 m korguseni.

Ta sobib hasti linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on kullalt dekoratiivne.

Eesti vanimad keerdmannipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna lahedal, endises Roela metskonnas Rakverest louna pool, Jarvseljal ja Tihemetsal . Loe edasi ...

Schweinfurdi roheline , kahjuritorjevahendina ka Pariisi roheline on ere- smaragdroheline vaga murgine anorgaaniline varvipigment , koostiselt vask (II)atsetoarseniit Cu(CH ₃ COO) ₂ · 3Cu(AsO ₂ ) ₂ .

Laiatarbekaubana hakkas seda 1816 tootma Wilhelm Sattler Schweinfurdis vabrikus Farben und Bleiweiss. Selle jargi sai varv nimegi. Luhikese ajaga arendas Sattler selle moekaubaks ning varvi kasutati ta sara tottu teatridekoratsioonide, peo- ja balliruumide kujundamisel, kangavarvina ballikleitidel, kunstlilledel ja tekstiilitrukivarvina mujal moes, vaipadel, tekstiilist seinakatetel ja eesriietel, isegi kuunalde ja toiduvarvide koosseisus. Tapeetide trukkimisel rakendati seda esmakordselt 1822 ja roheline tapeet sai peagi vaga noutuks.

Et roheline varv voib pohjustada tervisehaireid, hakati oletama juba 1839 . 1848 keelati esmakordselt otsesonu Schweinfurdi rohelise kasutamine tapeetide trukkimisel. Eelkoige avaldus kahjulik moju soojades ja niisketes ruumides, kus varv hakkas hallituse vms toimel lagunema ja arseen lendus.

Arseeni sisaldava varviga tapeetide moju tervisele uuris 19. sajandil Tartu Ulikooli farmaatsiaprofessor Johann Georg Noel Dragendorff ja ta suunas oma opilasigi seda uurima. Uks neist uuris, kas esinenud murgistusjuhtumid voisid olla seotud tapeetide ja riideesemete arseenisisaldusega, ning Tartu Ulikooli muuseumis asub tema 1889 kaitstud doktoritooga seotud tapeediproovide kollektsioon. Loe edasi ...

Tulbimaania (ka tulbihullus , hollandi keeles tulpenmanie, tulpomanie, tulpenwoede, tulpengekte ja bollengekte ) oli nahtus Hollandi kuldajastul 17. sajandi esimesel poolel, mil hiljuti Euroopas levima hakanud tulbisibulate hind kerkis erakordselt korgele ja seejarel langes jarsult.

Tulbimaania tipus martsis 1637 oli uhe tulbisibula hind kohati ule kumne korra korgem oskustoolise aastapalgast. Uldiselt peetakse seda esimeseks ajaloos talletatud majandusmulliks , kuigi moned uurijad on markinud, et aastatel 1619 ? 1622 toimunud uleeuroopaline muntide metallisisalduse vahendamine sodade rahastamiseks (tuntud saksakeelse nimetuse Kipper und Wipper all) sisaldas samuti mullile sarnaseid tunnuseid.

Tulbi Euroopasse toomist seostatakse enamasti Ogier Ghiselin de Busbecqiga , Saksa-Rooma keisri Ferdinand I saadikuga Turgi sultani juures. Tema olevat 1554 . aastal saatnud Osmanite riigist Viini esimesed tulbiseemned ja - sibulad . Peatselt levisid tulbisibulad Viinist Augsburgi , Antwerpenisse ja Amsterdami . Tulbi laialdane levik ja kasvatamine Hollandi Vabariigis algas uldlevinud seisukoha jargi 1593 . aasta paiku, kui flaami botaanik Carolus Clusius asus toole Leideni Ulikoolis ja rajas ulikooli juurde botaanikaaia . Clusius istutas botaanikaaeda oma tulbisibulad ja avastas, et need suutsid edukalt taluda Madalmaade karmimat kliimat. Peatselt parast seda hakkas tulbi populaarsus kasvama. Loe edasi ...

Kuralased ehk kurelased ehk kur?id olid tanapaeva Lati Kuramaa lounaosa ja Loode- Leedu aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja 17. sajandiks assimileerunud kura ehk kur?i keelt konelenud rahvas. Kuni 13. sajandi kirjalikes allikates voib kuralane ( c(h)ori , curones ) olla ka geograafiline moiste, mille all peeti silmas nii baltlastest kur?e kui ka Kuramaa pohjaosa laanemeresoome rahvastikku, keda hiljem tuntakse Kuramaa liivlastena .

Kuralaste asuala oli Laanemere idarannikul, selle lounapoolne osa ulatus tanapaeva Klaipedani ja algselt Liep?ja juures olnud pohjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, Tebra joeni. Mitme allika jargi oli see ala viikingiajal Skandinaavia meresoitjate ruusteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste ( cori nime all) esmamainimine parineb Bremeni peapiiskopi Rimberti umbes 875 . aastal kirjutatud toost, kus ta muuhulgas kirjeldab 854 .? 855 . aastal kuralaste aladele korraldatud sojaretki. Rimberti kohaselt tegid sojakaigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni voi riiki ( ladina keeles civitates ), koigepealt taanlased, kes said aga lahingus luua, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. Loe edasi ...

Piinia ehk itaalia mand ( Pinus pinea ) on manniliste sugukonda manni perekonda kuuluv okaspuu .

Piinia kasvab keskmiselt 12?25 m, harva kuni 35 m korguseks. Eluiga on uldjuhul kuni 150, harva 200?250 aastat. Tuvi on sageli luhike ja vonklev, selle labimoot on kuni 1,5 m.

Vora on noorel puul umar ja poosakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu vora labimoot voib ulatuda 40?60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakas pruun kuni oran?ikas , mustade vootidega, sugavromeline.

Okkad on kahekaupa kimbus, 10?18 (28) cm pikad, rohelised ja pusivad vorsetel 2?4 aastat. Noortel, alla 5?10 aasta vanustel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad uksikuna, on 1½?4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama taiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on koik juveniilsed okkad valja langenud. Kuid vanadelgi puudel voib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, naiteks vorse murdmise jarel. Loe edasi ...

Aastal 1772 toimunud esimene Poola jagamine oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest annekteerimisest ), mis aastaks 1795 tegid Rzeczpospolitale lopu. Esimese jagamise peamiseks motiiviks olid Venemaa voimu kasv, mis hakkas ohustama Preisimaad ja Habsburgide Austria keisririiki . Jagamise kavandas Friedrich Suur , et hoida austerlasi, kes olid sodades Otomani impeeriumiga edu saavutanud Venemaa peale kadedad, uut soda alustamast. Norgenenud ja juba niigi Venemaa kontrolli all olev Rzeczpospolita oli sunnitud loovutama oma tugevamatele naabritele ? Venemaale, Austriale ja Preisimaale ? suuri maa-alasid, et Kesk-Euroopas taastuks nende kolme riigi vaheline regionaalne tasakaal. Kuna Poola ei suutnud end tohusalt kaitsta ja riigis olid juba varem voorvaed, siis oli ka Seim sunnitud aastal 1773 nende kolme valisriigi korraldatud Jagamisseimi istungitel selle ratifitseerima.

Esimesel jagamisel kaotas Rzeczpospolita 211 000 km² maad (30% oma territooriumist) ja 4?5 miljonit elanikku, mis on ligikaudu kolmandik 14 miljonist, mis oli Poola rahvaarv enne jagamist.

Poola jaganud riike hakati selle aladel hiljem nimetama kolme musta kotka liiduks (koigi jagamisel osalenud riikide vappidel oli musta kotka kujutis, sellal kui Poola vapil on kujutatud valget kotkast). Loe edasi ...

Canberra on Austraalia pealinn . See on riigi suuruselt 8. linn ja suurim linn Austraalia sisemaal. Haldusterritoriaalselt asub Canberra Austraalia pealinna alal 286 km Sydneyst edelas ja 669 km Melbourne 'ist kirdes. Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi uletamiseks 1908 . aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus valja ameerika arhitekti Walter Burley Griffini kavandi. Ehitustoid alustati 1913 . aastal ja pealinna staatus anti Canberrale 9. mail 1927 .

Linna planeering pohineb aedlinna mudelil ja naeb ette ulatuslikke loodusalasid linna maa-alal, mis moodustavad uheskoos Canberra looduspargi . Seetottu on Canberrat hakatud kutsuma ka poosas- voi metsapealinnaks ( bush capital ). Esialgu pidurdasid linna arengut Esimene maailmasoda ja suur majanduskriis , aga parast Teist maailmasoda on Canberra elanikkond kiirelt kasvanud.

Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, taidesaatva ja korgeima kohtuvoimu organid. Avalik sektor annab ule 30% pealinna sissetulekutest ja on uhtlasi linna suurim tooandja. Samuti paiknevad Canberras riikliku tahtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutused. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. Loe edasi ...

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel ) on hupoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel , millest parinevad koik Uurali keelkonna keeled.

Alguurali keelt raagiti kusagil Uurali maestiku laheduses, kuid tapsema asukoha osas lahevad arvamused lahku: tavaliselt on valja pakutud paiku Volga joe vesikonnas Uuralitest Euroopa poole jaaval alal, kuid moned paigutavad selle hoopis Siberisse . Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha jargi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr samojeedi ja soomeugri algkeeleks . Uurali algkeele laialilevimist on seostatud tuupilise kammkeraamika kultuuriga (umbes 3900?3500 aastat eKr). Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist laane -, kesk - ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino vorgustiku kaudu (u 1900?1600 eKr).

On oletusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri , altai ja/voi indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad , kuid taolised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud. Loe edasi ...

Hiigelnulg ( Abies grandis ) on manniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40?60, harva rohkem kui 80 m korgeks, olles nulu perekonna uks korgeimaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikualal kasvavad hiigelnulud uldjuhul korgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva ule 300 aasta.

Tuve labimoot on tavaliselt ½?1 m, kuid soodsates tingimustes voib kuundida 2 meetrini. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja ohuke, vanadel pikiromeline ja paks.

Hiigelnulu juurestik on plastiline. Sugavas ja kuivas mullas areneb valja peajuurega sammasjuurestik , niiskes pinnases aga vaid narmasjuurestik . Hiigelnulu juured ei kasva nii sugavale kui harilikul ebatsuugal , keerdmannil voi kollasel mannil , kuid arenevad sugavamale kui Engelmanni kuusel , laanetsuugal voi hiigelelupuul .

Hiigelnulu vora on lai koonusjas . Vorsed on helepruunid ja norgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised voi pruunid, vaigused ja umarad. Okkad on 2?6 cm pikad, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ulemised, lameda ristloikega, pealt laikivad, tumerohelised, tipuosas sisseloikega. Nende allkuljel on kaks heledat ohuloheriba. Loe edasi ...

Krahv Hans Henrik von Essen (ka Hans Henric von Essen voi Hans Heinrich von Essen ; 26. september 1755 Kavlasi loss , Vastergotland ? 28. juuli 1824 Uddevalla ) oli Rootsi sojavaelane (feld marssal ) ja riigitegelane. Aastail 1800 ? 1809 oli ta Pommeri ja 1814 ? 1816 Norra kindralkuberner .

Hans Henrik von Essen sundis Rootsi riigitegelase vabaharra Fredrik Ulrik von Esseni (1721?1781) ja Anne Charlotte Kruuse af Verchou (1729?1795) pojana.

Essenid parinesid Eestimaalt . Hans Henriku vanaisa vabaharra Reinhold Wilhelm von Essen (1669?1732) oli Rootsi kindralmajor ja Harjumaal Rapla kihelkonnas asuva Lellapere moisa omanik.

Juba 1768 asus ta ratsavaeteenistusse. Nooruses oppis ta Uppsala ja Gottingeni ulikoolis . 18-aastaselt sai ta kornetiks Vastgota ratsavaerugemendis.

1777 . aastal, olles leitnandi auastmes, asus ta teenima Stockholmi kuningapalees , kus tutvus kuningas Gustav III -ga. Ta saatis kuningat mitmel tema ringreisil Itaalias , Prantsusmaal ja Saksamaal . Essen nimetati ka oukonna tallmeistriks . Loe edasi ... ? Arhiiv

1. Suurtukivaepolk (kirjutati ka 1. Suurtukivae Polk ) oli Eesti Rahvavae suurtukivaeuksus aastatel 1918 ? 1924 . Polgu ulemaks Eesti Vabadussojas oli kapten Hugo Kauler .

Polgu ajalugu loetakse Johan Laidoneri kasust Eesti 1. suurtukivaebrigaadi loomiseks 1918. aasta jaanuaris. Selle tegelik moodustamine algas sojaministri kasul 21. novembril 1918. 1. suurtukivaepolgu valipatareid voitlesid Vabadussojas peamiselt Narva , Tartu ja Viljandi suunal. Osaleti ka Landesveeri sojas Latis ja Krasnaja Gorka operatsioonil Petrogradi lahistel.

Parast Vabadussoja loppu paiknes suurtukivaepolk Jagala lahistel. 15. martsil 1924 formeeriti uksus umber 1. Diviisi Suurtukivaeks, mis koosnes 1. suurtukivaegrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtukivaegrupist asukohaga Rakveres . 1. suurtukivaepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jaid 1. diviisis pusima ka parast Vabadussoda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtukivaegrupi koosseisu samade numbrite all. Loe edasi ...

Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon , mis on seotud olukorraga, kus teised naevad pealt voi saavad teada midagi, mida asjaosaline habeneb. Piinlikkust voidakse tunda nii enese kui ka teiste parast.

Piinlikkuse valisteks avaldusteks voivad olla punastamine , higistamine ja kogelemine . Piinlikkust voidakse varjata naeratuste , narvilise naeru voi vihapurskega .

Piinlikkust eristatakse habist , kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nork habi ega pruugi uldse olla norgem emotsioon kui habi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda habi habenetava asjaolu voi teo teistele teatavaks saamist ega sellele motlemist. Erinevalt habist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduvaarset.

On ka vaidetud, et piinlikkusele erinevalt habist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut.

Gabrielle Taylori jargi esineb piinlikkus ( inglise keeles embarrassment ) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata voi ei suudeta kohaselt reageerida. Loe edasi ...

Igimand ( Pinus longaeva ) on manniliste sugukonda manni perekonda kuuluv okaspuu . Pikka aega peeti teda ohtelise manni teisendiks .

Igimannile kuulub vanima tuvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes magedes . Ainult vanima tuvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetottu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk , mille juurestiku vanuseks maarati radiosusiniku meetodil 9550 aastat.

Igimand on vaga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m korgeks. Tuve labimoot on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tuve labimoot oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m korge. Vora on umar voi ebakorraparane, korgel magedes tihti looklev. Tuve koor on punakaspruun, ohuke ja romeline . Oksad on tihti vaandunud. Loe edasi ...

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn ? 26. marts 1827 Viin ) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist , kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lopu heliloomingus on ka palju romantistlikku .

Ludwigi esimene muusikaopetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven oppima 12-aastaselt Christian Gottlob Neefe juures. Kuid Bonn jai talle vaikeseks ning 16-aastaselt laks ta Viini, et oppida Wolfgang Amadeus Mozarti juures. Parast esimest luhikest reisi Viini laks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et oppida Joseph Haydni juures, ning jai sinna seekord loplikult.

Beethoven kirjutas 9 sumfooniat , 5 klaverikontserti, 32 klaveri sonaati , 2 missat, oratooriumi "Kristus Olimael", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning ule saja laulu . Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on neis tavaline ka luurilisus. Vormi poolest jargib ta klassikalisi traditsioone. Tema sumfooniatele on iseloomulikud suuremad dunaamilised kontrastid, pikem kestus ja suurem orkestrikoosseis kui tema klassikutest eelkaijate omadele. Loe edasi ...

Karepa on hajaasustusega rannakula Laane-Virumaal Haljala vallas Soome lahe aares.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus kula Vihula valda .

Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda 1541 . aastal metsa nimena ( Wald von Karrepso ). Rannapiirkonnas paiknev asustus jai Selja moisa maadele. Olulised tegevusalad olid kalapuuk, pollumajandus ja sobrakaubandus . 20. sajandi algul kujunes Karepa suvituspiirkonnaks. Tanapaeval on Karepa kula Karepa kandi keskus.

Kulas asub Karepa sadam . Seal tegutsevad Karepa raamatukogu ja Karepa rahvamaja . Aastatel 1919?1962 oli kulas Karepa algkool . Lahipiirkonna elanike koondab MTU Karepa Selts .

Kalame taluhooned, kus sundis maalikunstnik Richard Sagrits , on arvatud kultuurimalestisteks . Seal tegutseb Kalame talumuuseum .

Mooda kula laanepiiri voolab Selja jogi . Seda umbritsevat ala kaitstakse Selja joe maastikukaitseala koosseisus. Kula labib ka Karepa oja . Loe edasi ...

Vintpuss Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant) ehk kolmeliiniline vintpuss on poltlukuga viielasuline salvvintpuss, mis oli Vene sojavae ja Punaarmee pohirelv 1940. aastate lopuni, snaiperpussina kuni 1960. aastateni . See kuulus ka Eesti sojavae relvastusse. Kolmeliiniline tahendab relva kaliibrit: kolm liini ehk kumnendiktolli on 7,62 mm.

Mossin-Naganti vintpuss tootati valja 1891 . aastal Sergei Mossini juhtimisel. Esialgu oli relva nimi "3-liinine (hiljem 7,62 mm) vintpuss, 1891. aasta mudel", parast Oktoobrirevolutsiooni lisati sellele patriotismi margina Mossini nimi. Relv valmis koostoos Belgia ettevottega Nagant ja selleparast kasutatakse eeskatt Laanes selle kohta liitnime Mossin-Nagant. See vintpuss polnud siiski lihtne hubriid voi koopia, vaid terviklahendus ja kokkuvottes iseseisev mudel.

Aastail 1892 ? 1948 valmistati ule 30 miljoni Vene vintpussi ja karabiini . Ilmselt sisaldas see ka vanade pussiosade kasutamist tootmises. Lisaks valmis 1950. aastatel Hiinas , Poolas , Rumeenias , Ungaris ja mujal kokku veel paar miljonit pussi, eeskatt jareletehtud 1944 . aasta karabiine. Tootmismahult oli Vene vintpuss samas suurusjargus Saksa Mauseri vintpussiga. Teisi tuntud vintpussimudeleid toodeti juba palju vahem. Loe edasi ...

Suhkrumand ( Pinus lambertiana ) on manniliste sugukonda manni perekonda kuuluv okaspuu . Ta kuulub viieokkaliste mandide ruhma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tuves sisalduva magusa vaigu jargi, mida indiaanlased kasutasid koha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumanni ?oti botaanik David Douglas 1826 . aastal Oregoni territooriumilt.

Suhkrumand on korge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga kuundib 400?500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30?50 m, harva kuni 75 m korguseks. Maksimaalne registreeritud korgus on 81,7 m, olles sellega manni perekonna koige korgem esindaja. Suhkrumanni kabid on okaspuude seas koige suuremad, 25?50 cm pikad, summeetrilised, silinderjad , veidi kaardus, vaigused ja laikivalt kollakaspruunid.

Suhkrumanni levila asub Pohja-Ameerika laaneosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300?3200 m korgusel ule merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad maenolvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda uksikute puude ja ruhmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ...

Channing Tatum (taisnimega Channing Matthew Tatum , sundinud 26. aprillil 1980 ) on ameerika naitleja , filmiprodutsent , tantsija ja endine modell . Debuudi filmimaailmas tegi ta 2005 . aastal spordidraamas "Treener Carter". Ta mangis korvalosa 2006 . aasta filmis "Hakkaja tudruk" ja peaosa samal aastal linastunud filmis "Keelatud tants". Tatumil on olnud mitmekesiseid osataitmisi draama- ja komoodiafilmides, sealhulgas "Kuidas ara tunda oma puhakuid" (2006), "Reegliteta voitlus" ( 2009 ), "Populaarsed vaenlased" (2009), "G.I. Joe: Kobra runnak" (2009), "Kallis John" ( 2010 ), "Vanne" ( 2012 ) ja "21 Jump Street" (2012).

Tatum sundis Alabama osariigis Cullmani linnas. Tema ema Kay (neiupolvenimega Faust) tootab lennufirmas ja isa Glenn Tatum tootas ehitusalal. Temas voolab iiri , prantsuse ja indiaani verd. Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond Mississippi osariiki ja ta varased kooliaastad moodusid Mississippi joe lahistel maal.

Aastal 2000 sai ta esmakordselt tood tantsijana, nimelt Ricky Martini laulu "She Bangs" videos. Ta valiti valja Orlandos prooviesinemisel ja teenis too eest 400 USA dollarit . Loe edasi ...

Paide ordulinnus ( saksa keeles Weißenstein ; alamsaksa keeles Wittenstein ) oli Liivi ordu rajatud linnus Paides . Tanapaeval on linnus varemeis, aga linnuse peatorn on taastatud.

Ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265 Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu jargi ei tohtinud Liivi ordu Taani kuningale Valdemar II -le kuuluvale Jarvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi maa-alale, vahetult vastu Jarvamaa piiri. Esimene kindlusehitis Paide Vallimael vois olla voimas linnusetorn, mida tanapaeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimase aja arheoloogilised uurimised on selle tugeva kahtluse alla seadnud.

Paide linnusest kujunes Liivi ordu Jarva foogti ja Paide komtuuri residents . Kindluse umber tekkinud asula sai 1291 linna oigused.

14. sajandil voeti linnuses ette suured ehitustood, rajati kabel ja kapiitlisaal . 1343 puhkes Jurioo ulestous ning 4. mail kogunesid ordumeister Burchard von Dreileben , Tallinna piiskop ning eestlastest ulestousnute juhid, neli kuningat ja neid saatvad kolm sulast, Paide linnusesse labiraakimisi pidama. Ulestousnute esindajad hukati linnuses. Loe edasi ... ? Nadala artiklite arhiiv

Saaremaa mass (ka Saaremaa ulestous) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja moisnike vastane mass Saare maakonnas 1919 . aasta 16. ? 21. veebruaril .

Esimene maailmasoda ja Saksa okupatsioon tekitasid Saaremaal raske majandusliku olukorra. Kui piirkond laks soja jarel Eesti Vabariigi koosseisu, siis loodeti, et uus valitsus annab vaesuse ja toidunappuse leevendamiseks maapuuduses talurahvale moisnike maid. Otsus maareformi arutamine Asutava Kogu kokkukutsumiseni edasi lukata, elanikelt vilja rekvireerimised ja teised voimude sammud tekitasid inimestes aga pettumuse ja arusaama, et Eesti valitsus on moisnikesobralik ja et tema peale loota ei saa. Valitsuse- ja moisnikevastase meeleolu levimisele aitasid kaasa kohalikud enamlusmeelsed inimesed. Enamlaste endi rolli kohta massu puhkemises on aga avaldatud vastandlikke seisukohti. Massu otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise mobilisatsiooniga Saaremaa mehi varvata, et neid Noukogude Venemaaga sodivasse Eesti sojavakke saata. Loe edasi ... ? Nadala artiklite arhiiv

Breweri kuusk ( Picea breweriana ) on manniliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Puu kasvab tavaliselt 24?30 m korgeks, suurimaks korguseks on moodetud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat.

Vora on tihe ja kooniline. Tuve labimoot on tavaliselt 1,17?1,35 m. Vora on vaga iseloomulik: oksad on rohtsad ja sellelt ripuvad alla vorsed , mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline vora hakkab kujunema alles 10?20 aasta vanustel puudel, mis on 1½?2 m korged, noorematel paiknevad vorsed rohtsalt ja usna horedalt. Vora on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.

DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega vorreldes basaalne liik ehk teisisonu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes valja Pohja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele. Loe edasi ...

Tallinna piiramine toimus 1223 . aasta sugisel, mil kolme Vene vurstiriigi ( Vladimiri-Suzdali , Novgorodi ja Pihkva ) vaed koos nendega liitunud eestlastega piirasid neli nadalat edutult Toompea linnusesse varjunud Taani vagesid.

1219 . aastal Liivimaa ristisotta sekkunud ja Tallinna kohal Toompea linnusest oma tugipunkti teinud Taani oli 1221 . aasta lopuks oma kontrollile allutanud kogu Eestimaa pohjaosa: Revala , Harjumaa , Virumaa , Jarvamaa ja Laanemaa . Saarlased, kes Eestimaal ainsatena olid jaanud Taani kuningast voi riialastest ( Riia piiskopist ja Moogavendade ordust ) soltumatuks, nagid selles tungimist nende otsesesse huvipiirkonda ja votsid eesmargiks Toompea linnuse alistamise. Algselt 1220 . aastasse plaanitud ettevotmine tehti teoks aasta hiljem, kui koos revalaste, harjulaste ja virulastega Tallinna linnust rundama asuti. Kaks nadalat kestnud piiramine lopetati aga tulemusi saavutamata, kui merelt arvati lahenevat laevu Taani sojajoududega. Loe edasi ...

Indoneesia on Kagu-Aasias olev riik , mis holmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jaavatest saartest . Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India.

Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist . 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja selle naitaja poolest on riik maailmas 4. kohal. Muslimite arvult on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik valitava presidendi ja seadusandliku voimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta . Riigil on maismaapiir Malaisia , Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga . Naabermaade seas on veel Singapur , Filipiinid , Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared . Indoneesia on ASEAN -i ja G-20 liige. Sisemajanduse kogutoodangu jargi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid SKT poolest elaniku kohta alles 154.

Indoneesia saarestik on olnud tahtis kaubandusregioon alates 7. sajandist , mil Sriwijaya riik ja hiljem Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Muslimitest kauplejad toid kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse . Molemad osapooled voitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisoiguste eest Maluku vurtsisaartega . Sellele jargnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas parast II maailmasoda iseseisvuse. Iseseisvuse jarel on Indoneesia ajalugu saatnud loodusonnetused , korruptsioon , separatism , demokraatia areng ja kiire majanduskasv . Loe edasi ...

Rapla?Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune kitsaroopmeline raudtee Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.

Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti?Virtsu raudtee rajamise plaanist 1917 (Hermeti/Harmeti jaama nimi muudeti Raplaks 1922 ). Esialgne siht margiti 1925 , loplik 25. juunist 10. augustini 1928 . Esialgse sihi vastu olid Rumba kula elanikud, mistottu seda veidi muudeti. 1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti Kohilast Virtsusse, mis oleks Tallinna ?Virtsu liini pikkust vahendanud.

Raudtee rajamist alustati 1928. Ehitust juhatati viiest jaoskonnast: Raplas, Marjamaal , Vigalas , Lihulas ja Virtsus. Muldkeha ja sildu rajanud ettevotjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, sealt 58. kilomeetripunktini ja ulejaanud osa Virtsuni. Maad voorandati 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha korral ja jaamade juures laiemalt. Metsa ja vosa hakati kogu tee ulatuses raiuma 1928. aasta oktoobris. Saadud puit toodeldi palkideks , liipriteks ning tarbe- ja kuttepuudeks . Loe edasi ...

Harilik kuusk ( Picea abies ) on manniliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu .

Hariliku kuuse levila on usna suur. Ta kasvab Euroopa pohja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub pohjas igikeltsa piirini, lounas Pohja- Kreekani ja laanes Keskmassiivini Prantsusmaal . Idapiiri on raske maaratleda, kuna harilik kuusk annab hubriide siberi kuusega . Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks .

Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ja leviku jargi manni ja kase jarel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades torjub valja teisi puuliike.

Soodsatel tingimustel voivad uksikud kabid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on uldjuhul suur ja sailib 4?5 aastat (idanevus vaheneb jark-jargult). Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400?500 aastat vanaks.

Kuusk on levinud joulupuu . Loe edasi ...

Paikesesusteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve vaike osa iseenda raskuse all kokku langes . Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis Paike ; ulejaanud massist moodustus protoplanetaarne ketas , millest arenesid planeedid , nende kaaslased , asteroidid ja teised vaikesed Paikesesusteemi taevakehad .

Paikesesusteem on parast teket vaga palju arenenud. Poorlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mojul kinni puutud. Moni kaaslane, naiteks Kuu , voib olla aga tekkinud kokkuporke tagajarjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda hiiglasliku kokkuporke hupotees ). Taevakehad on sageli omavahel kokku porganud ja see on oluliselt mojutanud Paikesesusteemi arengut. Planeetide asukohad on gravitatsioonilise vastastikmoju tottu korduvalt muutunud. Arvatakse, et planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Paikesesusteemi varajast arengut.

Umbes 5 miljardi aasta parast Paike jahtub ja paisub praegusega vorreldes mitmekordseks (muutudes punaseks hiiuks ), mille jarel heidab planetaaruduna korvale valised kihid ja muutub valgeks kaabuseks . Kauges tulevikus vahendavad mooduvad tahed aegamisi Paikese moju planeetidele. Moni planeet havib ja moni liigub tahtedevahelisse keskkonda . Kumnete miljardite aastate parast ei tiirle Paikese umber ilmselt enam ukski algsetest taevakehadest. Loe edasi ...

Teemant ( vanakreeka sonast ?δ?μα? ? adamas 'purunematu') on susiniku allotroopne vorm. See on kuubilise sungoonia mineraal , mille lohenevuspindade vahele jaavad osad on oktaeedrilised . Lohenevuse tottu on teemant habras, eriti lookkoormustel , ja seda omadust kasutatakse teemantide lihvimisel .

Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on koige kovem looduslik mineraal. Teemandist kovem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm huperteemant . Samas on teoreetiliste arvutustega naidatud, et ka moned looduslikult mitteesinevad boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kovemad.

Teemant on labipaistev , kui defektid voi lisandid tema labipaistvust ei vahenda. Tal on suur murdumisnaitaja ja tugev dispersioon , ent kuubilise sungoonia tottu puudub kaksikmurdumine . Puhas teemant ei juhi elektrit , kuid juhib vaga hasti soojust ? paremini koigist tahketest ainetest , kaasa arvatud metallid .

Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vaariskivi ? briljant . Viimaste turuvaartust on margatavalt kasvatanud ulatuslik turundus . Loe edasi ...

• Vikipeedia:Nadala pildid 2019
• Vikipeedia:Kas teadsid 2019