Joseph Haydn

See on A-klassi artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Allikas: Vikipeedia
Franz Joseph Haydn
Thomas Hardy portree, 1792
Thomas Hardy portree, 1792
Sundinud 31. marts 1732
Rohrau , Saksa-Rooma riik
Surnud 31. mai 1809 (77-aastaselt)
Viin , Austria keisririik
Stiilid klassikaline muusika
Elukutse helilooja , kapellmeister
Haydni keelpillikvartett nr. 42 C major, Op. 54, Nr. 2, Hob.III-57

Franz Joseph Haydn ( 31. marts 1732 Rohrau ? 31. mai 1809 Viin ), rohkem tuntud kui Joseph Haydn , oli Austria helilooja, [1] uks klassitsismiajastu viljakamaid ja tahtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.

Teda nimetatakse tihti sumfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende ?anrite arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus. [2] [3]

Haydn elas peaaegu kogu elu Austrias ja tootas suurema osa oma loomingulisest karjaarist muusikuna joukas Esterhazy oukonnas. Vursti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistottu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn on uhes kirjas kirjutanud, et ta oli sunnitud olema originaalne. [4] Oma surma ajal oli Haydn uks kuulsamaid heliloojaid Euroopas.

Michael Haydn , keda Joseph heliloojana korgelt hindas, ja tenor Johann Evangelist Haydn olid Joseph Haydni vennad. Ta oli ka Wolfgang Amadeus Mozarti sober ja uhe aasta Ludwig van Beethoveni opetaja.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lapsepolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tahtsamad kohad, kus Haydn elas voi viibis luhemat aega. Kaardil on erinevate varvidega tahistatud Austria (roheline), Ungari (kollane) ja Slovakkia (roosa) territoorium tanapaeval

Joseph Haydn sundis Ungari piiri lahedal Rohrau kulas. Tema isa Mathias Haydn oli tollassepp ja Rohrau kulavanem. Haydni ema Maria, neiupolvenimega Koller, oli varem tootanud Harrachi krahvi kokana. Kumbki Haydni vanematest ei tundnud nooti, sellegipoolest oli Mathias innukas rahvamuusik, kes mangis iseoppijana harfi ja laulis. Haydn on hiljem meenutanud, et tema lapsepolv oli vaga muusikarohke: tihti lauldi pere keskis voi koos naabritega. [5]

Kui Haydni vanemad markasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau kulas tal tosisemaid arenemisvoimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht ja koolmeister Hainburgis, oli nous hakkama Josephit opetama. Kuueaastaselt lakski Haydn 12 kilomeetrit eemal elava sugulase juurde elama ja oppima. Parast seda ei elanud Haydn enam kunagi oma vanematega koos.

Elu Frankhi majapidamises ei olnud kerge, enda meenutuste kohaselt oli ta tihti naljas [6] ja tema riided olid rapased. [7] Haydn oppis seal nii klavessiini kui ka viiulit ning oli sopran kohalikus kirikukooris. Kooris lauldes palvis Haydn Viini Puha Stefanuse katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tahelepanu, kui viimane 1739. aastal Hainburgis uusi koorilauljaid otsimas kais. [8] Haydn labis Reutteri juures katsed ning parast mitme kuu pikkuseid opinguid kolis ta 1740. aastal Viini. Haydnist sai jargmiseks uheksaks aastaks laulja Puha Stefani katedraali poistekooris.

Haydn elas koos Reutteri, Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali korval asuvas Kapellimajas. 1745. aastal kolis sinna ka Josephi noorem vend Michael . [9] Koorilauljatele opetati uldaineid, sealhulgas ladina keelt ning laulmist, viiuli- ja klaverimangu. [8] Puudulikuks jaid aga Haydni teadmised muusikateooriast ja kompositsioonist , uheksa aasta jooksul sai Haydn nendes ainetes vaid kaks tundi. [10] Kuid Puha Stephani katedraal oli uks peamisi muusikaelu keskusi Euroopas ja Haydn oppis vaga palju ka lauldes. [11]

Nagu varem Frankhi juures, ei olnud ka Reutteri juures Haydni koht alati tais. Haydn utles hiljem oma biograafile Albert Christoph Diesile, et ta tahtis laulda voimalikult hasti, et saada esinemiskutseid aristokraatlikelt kuulajatelt. Nendel esinemistel said lauljad aga alati korralikult suua. [12]

Puha Stephani katedraal Viinis

Elu vabakutselisena [ muuda | muuda lahteteksti ]

1749. aastal algas Haydnil haalemurre ja koguni hertsoginna Maria Theresia kaebas Reutterile, et Haydni haal meenutab kuke kiremist. Lisaks sellele sai Haydn hakkama sellise tembuga, et loikas maha uhe koorilaulja patsi. [13] Selle ees anti Haydnile koigepealt vitsa ja visati ta siis kodutuna tanavale. [14] Tanu heale onnele sai ta mone kuu elada oma sobra Johann Michael Spangleri juures ulerahvastatud katusekambris. Haydn hakkas kohe otsima voimalusi, et tootada vabakutselise muusikuna.

Sellel vaevarohkel ajal tootas Haydn mitmel alal: muusikaopetajana, tanavamuusikuna ja lopuks 1752. aastal Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina. Porpora juures tootades oppis ta tundma kompositsiooni pohialuseid. [15] Ta oli luhikest aega ka krahv Friedrich Wilhelm von Haugwitzi alluvuses organist. [16]

Koorilauljana ei olnud Haydn saanud piisavalt muusikateooria ja kompositsioonitunde. Kuivord Haydn sai sellest aru, hakkas ta omal kael lahendama kontrapunktiharjutusi Johann Joseph Fuxi raamatust "Gradus ad Parnassum". Samuti uuris ta lahemalt Carl Philipp Emanuel Bachi teoseid, mis olid Haydni sonul talle oluliseks eeskujuks. [17]

Kui Haydni oskused olid arenenud, hakkas ta tasapisi tuntust koguma. Esimene edu toonud teos oli koomiline ooper "Kover kurat" ("Der krumme Teufel") Johann Joseph Felix Kurzi libretole. Parast menukat esietendust 1753. aastal votsid tsensorid selle rundava teksti tottu varsti kavast maha. [18] Haydn avastas veel, et mitmed teosed, mille noodi oli ta kellelegi lihtsalt ara andnud, olid trukis avaldatud ja neid muudi Viini muusikapoodides. Haydnil ilmselt selle vastu midagi ei olnud. [19] Aastatel 1754?1756 tootas ta lisamuusikuna Viini oukonnas, mangides naiteks ballidel voi lauldes puhade ajal kapellis, kui muusikuid oli rohkem vaja. [20]

Tuntuse kasvades leidis Haydn endale aristokraatliku toetaja, mis oli tolle aja muusikaelus vaga oluline. Krahvinna Thun kutsus Haydni oma klaveri- ja lauluopetajaks parast seda, kui oli nainud uhte tema teost. [21] 1756. aastal tootas Haydn parun Carl Josef Furnbergi alluvuses Weinzierlis, kus Haydn kirjutas oma esimese keelpillikvarteti. Furnberg soovitas Haydnit krahv Morzinile, kelle alluvana tootas Haydn 1757. (monedel andmetel 1759.) aastal esmakordselt taiskoormusega. [22] [23] [24] [25]

Aastad kapellmeistrina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Portree aastast 1791 voi 1792, millel on kujutatud Haydnit umbes aastal 1770. Maali autor on Ludwig Guttenbrunn

Haydn oli krahv Morzini alluvuses kapellmeister . Tema ulesanne oli juhatada krahvi vaikest orkestrit ja kirjutada sellele sumfooniaid. 1760. aastal Haydn abiellus. Tema naine oli Maria Anna Aloysia Apollinia Keller (1729?1800), Haydni tegeliku armastatu Therese (sundinud aastal 1733) ode. Abielu oli vaga onnetu, kuid tol ajal ei olnud voimalik ka lahutada. [26] Nad ei saanud ka lapsi ja molemad pidasid armukesi. Proua Haydni armuke oli kunstnik Ludwig Guttenbrunn, kes maalis Haydnist ka korvaloleva portree. [27] Joseph Haydn oli aastast 1779 pikas suhtes laulja Luigia Polzelliga ning oli ilmselt ka tema poja Antonio isa. [28]

Varsti halvenes aga krahv Morzini majanduslik seis ja ta pidi muusikute ulalpidamisest loobuma. Kuid Haydn sai kiiresti uue toopakkumise, kui 1761. aastal vajas asekapellmeistrit vurst Paul II Anton, rikka Esterhazy perekonna pea. Asekapellmeistrina oli tema koormus suurem kui eakal kapellmeistril Gregor Werneril , kes hoolitses vaid kirikumuusika eest. Kui Werner 1766. aastal suri, sai Haydnist kapellmeister.

Vaade Eszterhazale

Vurstid pidasid Haydnit oukonnaametnikuks: ta kandis mundrit ja kais vursti perekonnaga nende koikides paleedes kaasas. Koige tihedamini resideeris perekond nende polvest polve paritud Esterhazy lossis Eisenstadtis , hiljem aga uues, 1760. aastatel linnadest eemale ehitatud Esterhazas . Haydnil oli suur vastutus: ta pidi kirjutama muusikat, juhatama orkestrit, mangima kammeransamblites nii oma ulematele kui ka ulematega ja tooma lavale oopereid. Vaatamata suurele koormusele [29] oli too kunstilises mottes Haydnile suureparane. [30] [31] Esterhazy vurstid Paul Anton ning Nikolaus I olid muusikat tundvad inimesed, kes hindasid korgelt Haydni tood ning andsid talle igapaevatooks kasutada oma vaikse orkestri. Peaaegu 30 aasta jooksul, mil Haydn Esterhazy oukonnas tootas, kirjutas ta vaga palju teoseid ja tema helikeel arenes joudsalt.

Vurst Nikolaus Esterhazy , Haydni koige olulisem toetaja ja ulemus

1779. aasta oli Haydni jaoks poordeline, sest tema uues toolepingus oli tingimusi muudetud: kui varem olid koik tema teosed olnud Esterhazy perekonna vara, siis nuud vois ta kirjutada ka teistele ning muua oma loomingut kirjastajatele. Ta hakkas labi raakima mitmete kirjastuste, sealhulgas valismaistega. Varsti muutis Haydn ka oma ?anrivalikut ? jarjest vahem kirjutas ta oopereid , nende asemel aga keelpillikvartette ja sumfooniaid.

? Sellest dokumendist piisas, et saavutada Haydni karjaaris labimurre, mis toi kaasa ka rahvusvahelise tuntuse. 1790. aastaks oli Haydn paradoksaalses, et mitte oelda veidras olukorras. Ta oli Euroopa juhtivaid heliloojaid, kuid veetis oma paevi ulekoormatud kapellmeistrina kauges Ungari maakolkas. [32] “

David Wyn Jones 1779. aastal solmitud lepingust

Uue kirjastamislaine kaigus avaldati suur hulk uusi keelpillikvartette (kuuest teosest koosnevad kogumikud op . 33, 50, 54/55 ja 64). Haydn taitis ka valismaalt tulnud tellimusi: kuus Pariisi sumfooniat ja algne, orkestrile kirjutatud variant teosest "Kristuse seitse viimast sona" (1786), mis oli tellimus Cadizi linnast Hispaaniast.

Esterhaza asus linnadest kaugel, mistottu hakkas Haydn tundma end jarjest eraldatumana ja uksildasemana. [33] Ta igatses Viini, kus elasid tema sobrad. [34] Eriti oluline oli Haydni jaoks see, et Viinis elas Maria Anna von Genzinger (1754?1793), vurst Nikolausi ihuarsti abikaasa, kellega sidus Haydnit aastast 1789 lahedane ja hingeline suhe. Haydn kirjutas Genzingerile tihti, valjendades oma uksildust Esterhazas ja oma roomu nendest monest korrast, kui ta sai Genzingeri Viinis kulastada. Haydn kirjutas talle tihti ka hiljem Londonis elades. Armastatu varane surm 1793. aastal oli Haydnile tosine look. Tema Klaverivariatsioon f-moll, Hob XVII:6, on kirjutatud ilmselt Genzingeri surmast ajendatuna. [35]

Mozarti portree Joseph Langelt

Teine Viini sober oli Wolfgang Amadeus Mozart , kellega Haydn tutvus umbes aastal 1784. Mitme kaasaegse, sealhulgas iiri tenori ja helilooja Michael Kelly sonade kohaselt mangisid Haydn ja Mozart monikord koos keelpillikvartetis. [36] Haydn oli Mozarti teostest vaimustuses ning raakis neist kiitvalt ka teistele. Mozarti austust Haydni vastu toestab aga kogumik Haydnile puhendatud kuuest keelpillikvartetist, mida tuntakse tanapaeval "Haydni kvartettidena".

Reisid Londonisse [ muuda | muuda lahteteksti ]

1790. aastal suri vurst Nikolaus ja tema mantliparijaks sai poeg Anton. Jargides tolle aja kokkuhoiupoliitikat, koondas ta suurema osa oma oukonnamuusikutest. [37] Haydni vana tookoht jai alles, talle maksti karbitud 400-floriinist palka, millele lisandus vurst Nikolause maaratud 1000-floriinine pension. [38] Kuna Haydnil oli nuud oukonnas vahe teha, lasi Anton heliloojal reisida. Haydn vottis vastu pakkumise saksa impressaario Johann Peter Salomonilt ning laks Inglismaale, et kanda suure orkestriga ette oma uusi sumfooniaid. Nii esimene (1791?1792) kui ka teine reis (1794?1795) olid vaga edukad. Publikut vooris Haydni kontsertidele ning nii helilooja tuntus kui ka materiaalne kindlustatus suurenesid. David Wyn Jonesi andmetel oli Londoni kontserdireiside puhaskasum 15 000 floriini. Parast reise laks Haydnil endiselt hasti ning ta surma ajal hinnati tema varanduse vaartuseks 55 713 floriini. (Vordluseks: maja Gumpendorfis, mille Haydn ostis 1793. aastal, maksis vaid 1370 floriini. [39] ) Haydn nimetati ka Oxfordi Ulikooli audoktoriks.

? Haydn juhatas kontserti isiklikult klaveri tagant. Kuulsa helilooja nagemine erutas ja roomustas publikut sedavord, et kontserte saatis inglise instrumentaalmuusika ajaloos enneolematu tahelepanu ja menu. [40] “

inglise muusikaajaloolane Charles Burney oma malestustes.

Inglismaa ringreisid olid olulised ka muusikalise parandi poolest. Nendeks reisideks on kirjutatud naiteks sumfooniad nr 94 ("Ullatussumfoonia"), 100 (Militaarsumfoonia) 103 ("Timpaniporin") ja 104, "Rideri kvartett" (op 74, nr 3) ja 39. klaveritrio ("Mustlasrondo"). Ainus ebaonnestumine oli ooper "L'anima del filosofo", mille Haydn kirjutas kull tellimustoona, kuid mis jai intriigide tottu ette kandmata. [41] Londonis olles sai Haydn endale palju uusi sopru ja oli monda aega suhtes harrastusmuusik Rebecca Schroeteriga.

Beethoven noorena

Kui Haydn 1790. aastal Londonisse soitis, kohtus ta Bonnis noore Ludwig van Beethoveniga . Viini naastes jargnes talle ka Beethoven ja kuni teise Londoni reisini oli Beethoven tema opilane. [42]

Viimased eluaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haydn tuli teiselt reisilt tagasi Viini aastal 1795. Vahepeal oli surnud vurst Anton ja tema jareltulija vurst Nikolaus II tahtis, et Haydn oleks ka edaspidi oukonnas kapellmeister. Haydn vottis pakkumise vastu, kuid tootas vaid osalise koormusega. Ta veetis oma suved koos Esterhazydega Eisenstadtis ning kirjutas neile mitme aasta jooksul kuus missat . Viinlaste jaoks oli Haydn kui avaliku elu tegelane. Suurema osa ajast elas ta suhteliselt suures majas Viini eeslinnas Windmuhles. Seal, praegusel aadressil Haydngasse 19, asub aastast 1899 Haydni muuseum. Koostoos libretisti Gottfried van Swieteniga kirjutas Haydn seal oratooriumid "Loomine" (1798) ja "Aastaajad" (1801), mille valmimist toetas Swieteni loodud muusikasoprade uhing "Gesellschaft der Associierten". Molemad teosed palvisid publiku kiitva vastukaja. Haydn kais kontsertidel tihti rahva ees ning juhatas heategevuskontsertidel "Loomist". Viinis olles kirjutas Haydn veel tihti mangitava Trompetikontserdi ja uheksa viimast keelpillikvartetti.

Eduka Viini perioodi lopus seisis Haydn silmitsi vanaduse ja koikuva tervisega ning oli raskustes teoste lopetamisega. 1802. aastaks oli ta joudnud punkti, kus ta ei olnud enam fuusiliselt voimeline komponeerima. Tapset diagnoosi ei suudetud Haydnile tollal panna, kuid ta kurtis norkuse, uimasuse, keskendumisraskuste ning paistes ja valutavate jalgade ule. [43] Tanapaeval on kahtlustatud arterilubjastust. [44] Haigus oli kahtlemata Haydnile raske, sest mitmed peas moeldud muusikalised ideed ahvardasid jaada kirjutamata. Vaatamata tema eest hasti hoolitsenud teenritele ja arvukatele kulalistele ei olnud elu lopp Haydnile onnelik. Haiguse ajal otsis Haydn lohutust, mangides klaveril "Jumal kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille ta oli patriootliku ?estina kirjutanud aastal 1797. [45] Seda meloodiat on kasutatud hiljem Austria humnina ja praegu on see kasutusel Saksamaa humnina .

Viimast korda saatis Haydnit tema elu ajal edu 27. martsil 1808, kui helilooja auks kanti ette tema oratoorium "Loomine". Vaga nork Haydn toodi kontserdisaali ratastoolis trompeti- ja timpanimangu saatel. Teda tervitasid Ludwig van Beethoven , kontserti juhatanud Antonio Salieri ning teisedki muusikud ja aristokraadid. Paljude jaoks oli see juba teadlik huvastijatt eaka heliloojaga. Haydn oli samaaegselt nii liigutatud kui ka kurnatud ning ta pidi vaheajal kontserdilt lahkuma. [46]

Haydn elas veel uhe aasta. Ta suri 77-aastaselt 31. mail 1809, varsti parast Napoleoni juhitud Prantsuse armee runnakut Viinile. Viimaste sonadega puudis Haydn rahustada oma teenreid, kui kahurikuulid maandusid naabrusse. Ta utles: "Mu lapsed, arge kartke. Seal, kus on Haydn, puudub hada." [47] Kaks nadalat hiljem saadeti Haydn Viini Schottenkirches viimsele teele. 15. juunil toimunud tseremoonial kanti ette Mozarti Reekviem.

Iseloom ja valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Muusikateadlane James Webster on Haydni karakteri kohta kirjutanud nii: "Haydni avalik elu on kui naide valgustusajastu ideaalist ? honnete homme ?'?ist ("korgelt austatud harrasmehest"). Tema tagasihoidlikkus ja moraalikindlus olid igal pool tuntud. Need omadused ei olnud eelduseks ainult tema edule kapellmeistri, ettevotja ja avaliku elu tegelasena, vaid aitasid kaasa ka tema muusika menule". [48] Haydnit hindasid eriti korgelt Esterhazy oukonna muusikud, keda Haydn juhatas. Oukonna kapellis hoidis Haydn sudamlikku atmosfaari, samas esindas ta vaga tohusalt muusikute huve, kui suhtles oma tooandjaga. Naiteks hoolitses Haydn, et mangijad saaksid puhkusele ( 45. sumfoonia ). Tema huudnimeks sai Papa Haydn.

Haydni signatuur uhel tema teose kasikirjal. Haydn kasutas muusikaalaselt tihti itaalia keelt, nii ka siin. Di me giuseppe Haydn tahendab tolkes "minult, Joseph Haydnilt"

Haydnil oli tugev huumorimeel, mida on kuulda ka tema teostes. [49] [50] Haydnil oli palju sopru ning teda tunti enamjaolt kui onnelikku ja loomult roomsameelset inimest. [51] , kuid elu lopus koges ta ka depressiooniperioode, nagu siis, kui noorelt suri tema sober Maria Anna von Genzinger. Depressiivset Haydnit maletas ka tema biograaf Albert Christoph Dies, kes kulastas Haydnit korduvalt viimase kolme aasta jooksul enne helilooja surma.

Haydn oli tosine katoliiklane. [52] Tavaliselt kirjutas ta oma kasikirjade algusse fraasi "in nomine Domini" ("Issanda nimel") ja loppu "Laus Deo" ("kiidetud olgu Issand"). [53]

Haydni peamine halb iseloomuomadus oli ahnus, eriti kui oli vaja jouda arilistele kokkulepetele.

? Mis puudutab raha, siis Haydn oli nii enesekeskne, et ?okeeris nii kaasaegseid kui ka hilisemaid autoriteete. /..../ Ta uritas alati suurendada oma sissetulekuid, muues oigusi oma teostega kauplemiseks valjaspool Esterhazy oukonda, tingides vaga edukalt kirjastajatega voi muues uhe teose kirjastamisoigusi kolm voi neli korda. Ta osales regulaarselt petuskeemides, kuid kui teda peteti, reageeris ta sellele vihaselt." [54] “

Haydni biograaf James Webster

Samas margib Webster, et halastamatus aris on arusaadav, arvestades, kui raske oli Haydnil vaese vabakutselisena. Samuti tuleb tahelepanu poorata sellele, et valjaspool arimaailma, naiteks makstes sugulastele ja teenritele voi toetades heategevuskontserte, oli Haydn helde mees. [54]

Haydn oli luhike, voimalik, et terve nooruse kestnud alatoitumise tottu. Ta ei olnud ilus: sarnaselt paljude oma kaasaegsetega oli ta podenud rougeid , millest olid naole jaanud armid. [55] Haydni kaasaegne biograaf Albert Christoph Dies ei saanud aru, kuidas oli see voimalik, et teda armastasid nii paljud ilusad naised. [56]

Tema nina oli suur ja kongus ning selle kuju oli poluubi (limaskestakasvaja) tottu muutunud. [57] Poluup oli 18. sajandil piinav ja kurnav tobi ning aeg-ajalt pidi Haydn loobuma seetottu komponeerimisest. [58]

Naide Haydni kasikirjast: originaalkoopia laulust "Jumal, hoia Keiser Franzi"

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

? Ta oli silmapaistev koikides muusika?anrites … Ta on enamjaolt tuntud kui "sumfoonia isa" ning oigusega on ta teeninud selle nimetuse valja ka keelpillikvarteti ?anris. Ukski teine helilooja ei ole nendes ?anrides tousnud produktiivsuses, kvaliteedis ja ajaloolises tahtsuses samale tasemele kui Haydn. [59] “

Muusikateadlane James Webster, vottes kokku Haydni tahtsuse muusikaajaloos

Teoste ulesehitus ja karakter [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haydni teostele on omane, et laiemad vormiosad on valja arenenud vaga luhikestest ja lihtsatest muusikalistest motiividest. Muusika lahtub tihti vormist ja teoste tahtsamad hetked mooduvad pigem kiiresti. [60] Haydni looming on olulisel kohal sonaadivormi arengus, kuid erineb siiski tema noorematest kaasaegsetest, Mozartist ja Beethovenist , kes kasutasid samuti peamiselt sonaadivormi. Haydn eelistas kasutada uheteemalist ekspositsiooni, kus toonikahelistikus kolav peateema on sarnane voi identne dominanthelistikus kolava korvalteemaga. Haydn erines vormikasitluses Beethovenist ja Mozartist selle poolest, et muutis tihti repriisis peateema ja korvalteema jarjekorda ning arendas veel sealgi temaatilist materjali. [61]

Haydn oli vormikasitluses eriline ka selle poolest, et kasutas klassitsistlikes teostes fuugaloike ning rikastas rondot sonaadiliku teemaarendusega, luues rondo-sonaadi vormi. Haydn oli ka uks pohilisi topeltvariatsioonide kirjutajaid. Topeltvariatsioon on variatsioon kahe teemaga, mis on tavaliselt omavahel sarnased, kuid erinevas laadis.

Rohkem kui uhegi teise helilooja oma, on Haydni looming tuntud huumori poolest. [62] Tuntuim naide on jarsk vali akord 94. sumfoonia ("Ullatussumfoonia") aeglases, teises osas. Teiste naljade seas on arvukad "katkestatud lopud", kus oodatava lahendusakordi asemel on paus. Nii on Haydn teinud naiteks Keelpillikvartetis nr 2, op 33 ("Nali"), ja nr 3, op 50.

Suur osa Haydni loomingust on kirjutatud, et roomustada vursti, mistottu on tema muusika pigem roomsameelne. Roomsameelsusele pani aluse ka helilooja enda iseloom. Harvemad minooris kirjutatud lood, moned neist surmtosised, on pigem erandid. Haydni kiired osad on rutmikad ja energilised, eriti finaalides. Moned iseloomulikud naited on 104. sumfoonia, Keelpillikvarteti op. 50 nr 1 ja Klaveritrio Hob XV:27 finaalid. Haydni varase loomingu aeglased osad ei ole tavaliselt vaga aeglased, rahulikud ega motlikud. Hiljem tema teoste emotsionaalne skaala aeglastes osades laienes, eriti naiteks sugavatundelised aeglased osad keelpillikvartettides op. 76 nr 3 ja 5, Klaveritrios Hob XV:23 ning 98. ja 102. sumfoonias. Haydni menuettidele on omane jouline esimene look ja ilmne populaarne karakter. Hiljem kirjutas ta teoste kolmandates osades monikord menueti asemel skertso , mis on menuettidest palju kiiremad ning mida juhatatakse tavaliselt uhe peale.

Haydni helikeele areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haydni varased teosed jaavad aega, mil korgbaroki suurkujude Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Handeli muusika oli moest lainud. See oli avastuste ja ebaselguse periood, kus Haydn, kes oli sundinud 18 aastat enne Bachi surma, oli uks oma aja "muusikalistest maadeavastajatest". [63] Oluliselt mojutas Haydni loomingut aga tema vanem kaasaegne Carl Philipp Emanuel Bach . [17]

Haydn kirjutas muusikat ule kuue aastakumne (umbes vahemikus 1749?1802). Selle aja jooksul muutus tema looming jark-jargult ja pidevalt keerukamaks, kuivord Haydn arenes enda kogemustele tuginedes ja vottis teistest heliloojatest eeskuju.

1760. aastate lopus ja 1770. aastate alguses kirjutatud teostega sai temast tormi ja tungi ("Sturm und Drang") stiili esindaja muusikas. Seda moistet kasutati algul vaid kirjanduses, kuigi sellele omane valjendusrikkus (muusikas eriti minoorsetes teostes) joudis muusikasse enne (1760. aastate lopus) kui kirjandusse (1770. aastate keskel). James Webster on kirjeldanud selle perioodi Haydni teoseid kui "pikemaid, kirglikumaid ja uljamaid". [64] Selle aja tuntumad teosed on 44. ("Trauer") ja 45. sumfoonia ("Lahkumissumfoonia"), Klaverisonaat c-moll (Hob XVI/20, L. 33) ja kuus keelpillikvartetti op. 20 ("Paikesekvartetid"), koik kirjutatud vahemikus 1771?1772. Sel perioodil hakkas Haydn tundma huvi barokkstiilis fuugade vastu, nii loppevad ka kolm "Paikesekvartetti" fuugaga.

Parast "tormi ja tungi" naasis Haydn helgema ja selgelt meelelahutusliku stiili poole. Sellest ajast ei parine uhtegi keelpillikvartetti ja sumfooniate esituskoosseisu lisandusid tihti trompetid ja timpanid . Selline kaik on tingitud ilmselt Haydni tookohustuste muutustest: ta pidi loobuma "puhta muusika" eelistamisest ja keskenduma koomiliste ooperite esitamisele. Mitmed neist olid Haydni enda kirjutatud ja tanapaeval esitatakse neid vaga harva. Monikord kasutas Haydn oma ooperite muusikalist materjali taas sumfoonias. [65] , mis aitas tal pusida sumfoonikuna ka sellel heitlikul kumnendil.

1779. aastal solmitud lepingu kohaselt ei pidanud Haydn enam kusima oma tooandjalt luba teoste kirjastamiseks. See vois olla pohjus, miks ta poordus just siis tagasi "tosise muusika" juurde. Koige selgemalt naitab Haydni loomingu muutust 1781. aastal ilmunud kuus keelpillikvartetti op. 33, kui Haydn kirjutas teoste potentsiaalsetele kirjastajatele, et need on komponeeritud "uut ja taiesti erilist moodi". [66] Ameerika pianisti ja muusikateoreetiku Charles Roseni vaitel ei olnud see vaid kaupmehelik jutt, vaid Haydn motles seda tosiselt, sest ka teosed naitavad Haydni komponeerimistehnika muutust. Neile on omane vormiterviklikkus, kus muusikalised motiivid jargnevad uksteisele vormi lohkumata, ja kontrapunkt , kus iga partii sailitab oma soltumatuse. [67]

1790. aastatel arenes eelkoige tanu Inglismaa reisidele valja Haydni "populaarne stiil", kus ta kirjutas teoseid, mis olid eeldatavalt publiku seas populaarsed, kuid milles sailis akadeemiline ja range stiil. [68] Oluline elemendina kasutas Haydn oma "populaarse stiili" teostes rahvaviise voi kirjutas ise rahvaviisisarnaseid meloodiad. Haydn nagi vaeva, et leida nende meloodiate jaoks sobilik koht, milleks said naiteks ekspositsiooni lopp voi viimaste osade algus. [69] "Populaarses stiilis" on Haydn kirjutanud praktiliselt koik oma hilised teosed, sealhulgas koik 12 Londoni sumfooniat, hilised keelpillikvartetid ja klaveritriod ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad".

Maja Viinis, kus Haydn elas oma viimastel aastatel. Nuud on seal Haydni majamuuseum

Tagasitulek Viini tahistab viimast poordepunkti Haydni karjaaris. Kuigi tema helikeel arenes siis vahe, muutusid tema kavatsused heliloojana. Kuivord varem oli ta olnud kui teener ja hiljem hoivatud ettevotja, oli ta oma teoseid kirjutanud kiiresti ja silmas pidades sagedasi tahtaegu. Nuud, rikka mehena, vois ta votta endale aega ja kirjutada teoseid, moeldes jareltulevatele polvkondadele. Seda toestavad oratooriumid "Loomine" (1798) ja "Aastaajad" (1801), mis viitavad muuhulgas sellistele kaalukatele teemadele kui elu mote ja inimkonna eesmark. Haydni uued taotlused heliloojana tahendasid ka seda, et Haydn soovis nuud tootada uhe teosega kaua. Molema oratooriumi valmimine vottis aega ule aasta. Haydn on oelnud, et ta kirjutas "Loomist" nii kaua, sest ta tahtis, et see teos jaaks kauaks pusima. [70] Haydni uus lahenemine kujunes klassikalise muusika ajaloo jaoks vaga oluliseks, sest peagi hakkasid oma teoseid pohjalikult viimistlema ka teised heliloojad, nagu naiteks Beethoven. [71]

Haydni teoste kataloogid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haydni teosed on uhte loendisse, Hobokeni kataloogi, kogunud Anthony van Hoboken. Selles loendis on igal teosel oma number, mida nimetatakse "Hobokeni numbriks" ning kasutatakse koos luhendiga kujul "Hob voi H., ?anrit kajastav kategoorianumber ja teose jarjekorranumber selles kategoorias", naiteks Hob I/45. Ka keelpillikvartettidel on Hobokeni numbrid, kuid tavaliselt kasutatakse nende asemel oopusenumbreid, sest korraga valja antud kuuest teosest koosnevad grupid on uhise oopusenumbri all. Nii on naiteks Keelpillikvartett op. 76, nr 3 kolmas kvartett kuuest, mis anti 1799. aastal valja oopusenumbriga 76.

Teoste loetelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haydn on kirjutanud

  • 106 sumfooniat, neist 104 on nummerdatud [72] Tuntumad on 45. ("Lahkumissumfoonia"), kuus Pariisi sumfooniat (nr 82?87), 94. ("Ullatussumfoonia"), 101. ("Kell") ja 104. sumfoonia.
  • 72?78 keelpillikvartetti, olenevalt sellest, kas kuus kvartetti op. 3 on tegelikult hoopis Roman Hoffstetteri kirjutatud. Neli kvartetti on oopusenumbrita, uks (nr 68, op. 103) on lopetamata.
  • 45 klaveritriot , neist tuntuim on 39. ("Mustlane" voi "Mustlasrondo").
  • 21 keelpillitriot
  • 52 klaverisonaati
  • 12 klaveripala ja 2 pala neljale kaele
  • 3 oratooriumi :
    • "Loomine"
    • "Aastaajad"
    • "Tobiase tagasitulek"
  • 14 missat , neist tuntumad on 10. ("Paukenmesse" ? "Timpanimissa"), 13. ("Schopfungsmesse" ? "Loomismissa") ja 14. ("Harmoniemesse" ? harmonie 'ks nimetati siis puhkpillioktetti)
  • hulgaliselt muid vokaalsumfoonilisi teoseid, neist tuntuim "Stabat Mater"
  • arvukalt instrumentaalkontserte , millest sailinud on 26, neist:
    • 11 kontserti klaverile, klavessiinile voi orelile ja orkestrile
    • 4 viiulikontserti
    • 2 t?ellokontserti
    • 2 metsasarvekontserti ning 1 kontsert kahele metsasarvele ja orkestrile
    • 1 trompetikontsert, mis on tuntuim trompetikontsert muusikaajaloos.
    • 5 kontserti kahele ratasluurale (tapsemalt lire organizzate ?'?le)
    • 1 oboekontsert
  • 16 ooperit , sealhulgas " Orlando palatino "
  • 16 avamangu
  • 58 divertismenti
  • 12 teost barytonile (6- voi 7-keeleline bassviiul)
  • 273 ?oti ja 60 walesi rahvalaulu seadet
  • 32 pala mangutoosile
  • 29 tantsu
  • 7 marssi
  • laule, singspiel ?'?e, klaveriduosid, naidendimuusikat
  • Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite humni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"). Selle viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" (" Das Lied der Deutschen "), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihumn.

Viited ja markused [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Webster and Feder, 2001
  2. ↑ Rosen, lk 43?54
  3. ↑ Smallman, lk 16?19
  4. ↑ Haydn kirjutas nii oma sobrale ja biograafile Georg August Griesingerile ; Griesinger, lk 17
  5. ↑ Dies, lk 80?81
  6. ↑ Griesinger, lk 9
  7. ↑ Dies, lk 82
  8. ↑ 8,0 8,1 Finscher, lk 12
  9. ↑ Jones 2009a, lk 12?13
  10. ↑ Griesinger, lk 10
  11. ↑ Landon, Jones, lk 27
  12. ↑ Dies, lk 87
  13. ↑ Dies, lk 89
  14. ↑ Geiringer, lk 27
  15. ↑ Larsen, lk 8
  16. ↑ Rita Steblini artikkel "Haydns Orgeldienste in der damaligen Grafl. Haugwitzischen Kapelle" ajakirjas Wiener Geschichtsblatter 65/2000, lk 124?34.
  17. ↑ 17,0 17,1 Geiringer, lk 30
  18. ↑ Geiringer, lk 30?32
  19. ↑ Griesinger, lk 15
  20. ↑ The New Grove Dictionary of Music and Musicians (2001), 11. koide, lk 265)
  21. ↑ Pole tapselt teada, kas see oli Maria Christine Thun voi Maria Wilhelmine Thun, samas kaheldakse ebausaldusvaarse allika tottu uldse tanapaeval selle fakti oigsuses; Webster 2002, lk 8
  22. ↑ Griesinger
  23. ↑ Landon, Jones, lk 34
  24. ↑ Webster 2002, lk 10
  25. ↑ Geiringer, lk 34?35
  26. ↑ Geiringer, lk 36?40
  27. ↑ Landon, Jones, lk 109
  28. ↑ Landon, Jones, lk 116
  29. ↑ Landon, Jones, lk 100 on kirjutatud: "Haydni kohustused olid rusuvad. Nende moju on voimalik naha tema kaekirjas, mis muutus 1780. aastate alguses kiirustatuks: tema noodikiri oli vaga lohakas ja jarjest rohkem kasutas ta luhendeid."
  30. ↑ Webster, lk 13
  31. ↑ Landon, Jones, lk 37
  32. ↑ Jones 2009b, lk 136
  33. ↑ Geiringer, lk 60
  34. ↑ Tapsemalt on kirjutatud tutvustest Viinis raamatus Geiringer, ptk 6
  35. ↑ Geiringer, lk 316, allikas on tsiteeritud Robbins Landonit
  36. ↑ Webster, James (1977) The Bass Part in Haydn's Early String Quartets, ajakirjas The Musical Quarterly
  37. ↑ Jones (2009a)
  38. ↑ Geiringer, lk 96
  39. ↑ Jones 2009a, lk 144?146
  40. ↑ Landon, Jones, lk 234
  41. ↑ Ooper lavastati esmakordselt alles 1951. aastal Firenze May Festivalil Maria Callasega Euridice rollis; Geiringer, lk 342?43
  42. ↑ Geiringer, lk 131?35
  43. ↑ Jones 2009a, lk 146
  44. ↑ Jones 2009b, lk 216
  45. ↑ Geiringer, lk 161?162
  46. ↑ Geiringer 1982, lk 186?187
  47. ↑ Geiringer, lk 189
  48. ↑ Webster, lk 44
  49. ↑ Griesinger, lk 20
  50. ↑ Dies, lk 92?93
  51. ↑ Dies, 91
  52. ↑ Griesinger, lk 54
  53. ↑ Larsen, lk 81
  54. ↑ 54,0 54,1 New Grove , veebivaljaanne, "Haydn, Joseph", kuues loik
  55. ↑ Tapset aega, mil Haydn rougeid podes, ei ole teada, kuid see pidi olema enne seda, kui krahvinna Thun palkas kahekumnendates Haydni endale laulu- ja klavessiiniopetajaks. Kui Thun esimest korda Haydniga kohtus, ei olnud ta heliloojast nii vaimustuses, kui ta tema teoseid nahes lootis olla. Osaliselt oli see just armide parast. (Geiringer, lk 34)
  56. ↑ Dies, lk 157
  57. ↑ Hadden, lk 158
  58. ↑ Cohen, Jack (1998) "The agony of nasal polyps and the terror of Their removal 200 years ago" ajakirjas The Laryngoscope 108(9): 1311?1313, September 1998.
  59. ↑ "Joseph Haydn", artikkel New Grove'i netivaljaandes, vaadatud 3.02.2007
  60. ↑ Sutcliffe 1989, lk 343
  61. ↑ Hughes, lk 112
  62. ↑ Brendel
  63. ↑ Rosen (lk 57) kirjutas, et "ajajark vahemikus 1750 ? 1775 … oli tais katsetusi, luues teoseid, mida on tanapaeval oma kummalisuse tottu raske aktsepteerida." Sarnase markuse tegi ka Hughes (lk 111?112)
  64. ↑ Webster, lk 18
  65. ↑ Webster, Feder 2001, 3. loik
  66. ↑ Sisman, lk 219
  67. ↑ Rosen, ptk III.1
  68. ↑ Rosen ptk VI.1
  69. ↑ Rosen, lk 333?337
  70. ↑ Geiringer, lk 158
  71. ↑ Antony Hopkins, lk 7?8
  72. ↑ Haimo

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Brendel, Alfred (2001). "Does classical music have to be entirely serious?", artikkel raamatus Isaiah Berlin: A Celebration (koostajad Edna Margalit ja Avishai Margalit). Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-84096-4 .
  • Dies, Albert Christoph (1963). Biographical Accounts of Joseph Haydn. Milwaukee: University of Wisconsin Press. ISBN 0-299-02791-0
  • Geiringer, Karl; Geiringer, Irene (1982). Haydn: A Creative Life in Music. Berkeley: University of California. ISBN 0-520-04316-2
  • Griesinger, Georg August (1963). "Biographical Notes Concerning Joseph Haydn" raamatus Haydn: Two Contemporary Portraits (toimetaja ja tolkija Vernon Gotwals). Milwaukee: University of Wisconsin Press. ISBN 0-299-02791-0
  • Hadden, James Cuthbert (2010). Haydn (Reissue edition). London: Cambridge University Press. ISBN 1-108-01987-0
  • Haimo, Ethan (1995) Haydn's symphonic forms: essays in compositional logic, Oxford University Press, 1995, ISBN 0-19-816392-4 , ISBN 978-0-19-816392-3
  • Hopkins, Anthony (1981) The Nine Symphonies of Beethoven. London: Heinemann
  • Hughes, Rosemary (1966). Haydn String Quartets. London: BBC
  • Jones, David Wyn (2009a). The Life of Haydn. Oxford: Oxford University Press.
  • Jones, David Wyn (2009b). Oxford Composer Companions: Haydn. Oxford: Oxford University Press
  • Landon, H. C. Robbins; Jones, David Wyn (1988). Haydn: His Life and Music. Bloomington: Indiana University Press. ISBN 978-0-253-37265-9 .
  • Larsen, Jens Peter (1980). "Joseph Haydn", artikkel raamatus New Grove Dictionary of Music and Musicians. Valja antud ka eraldi raamatuna nime all The New Grove: Haydn. New York: Norton 1982. ISBN 0-393-01681-1
  • Rosen, Charles (1997). The classical style: Haydn, Mozart, Beethoven (2. trukk). New York: Norton. ISBN 0-393-31712-9
  • Smallman, Basil (1992) The Piano Trio: Its History, Technique, and Repertoire. Oxford: Oxford University Press. ISBN=0-19-318307-2
  • Sutcliffe, W. Dean (1989). "Haydn's Musical Personality". The Musical Times 130 (1756): 341?344. doi:10.2307/966030. JSTOR 966030
  • Webster, James; Feder, Georg (2001). "Joseph Haydn", artikkel raamatus The New Grove Dictionary of Music and Musicians. Valja antud ka eraldi raamatuna The New Grove Haydn (2002). New York: Macmillan. ISBN 0-19-516904-2
  • Webster, James (1991). Haydn's "Farewell" symphony and the idea of classical style: through-composition and cyclic integration in his instrumental music. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0-521-38520-2
Muusika
Kirjandus
Kujutav kunst
ja arhitektuur

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joseph_Haydn&oldid=6648195 "