Oigeusk on katoliikluse ja protestantismi korval uks kristluse kolmest pohivoolust.

Oigeusu tunnistajaid nimetatakse oigeusulisteks , oigeusklikeks , oigeusklikeks kristlasteks voi ortodoksideks .

Oigeusulised peavad oigeusku kristluse algseks kujuks.

Teoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona "oigeusk" tuleb kreekakeelsest sonast orthodoxia (?ρθοδοξ?α), mis koosneb kahest sonast, orthos (ορθ??), mis tahendab 'sirget' voi 'oiget', ja doxa (δ?ξα), mis tahendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ulistust'. 

Oigeusu kirik tunnistab Kristuse nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab Kolmainu Jumala ? Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Puha Vaimu uhtset jumalikkust. Koikne Isa, igavene Poeg ja lopmatu Vaim on ainulaadsed alguparased isikud, sellest hoolimata on nad uks tervik. Oigeusu kirikus kasutatakse Nikaia usutunnistust . Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal keskoo- ja parastohtuteenistusel ning tunnistatakse puhalikult kristlikke dogmasid , millel on Piibli jargi muutumatu ja pusiv autoriteet uleilmsete kirikukogude opetuslike maaratlustena. Oigeuskliku elu sumboliseerib teeliseks olemine, seetottu liigutakse ka puhakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lahedasi ning suudatakse nende malestuseks kuunlaid. Ikooni e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka puhakut (suudatakse palvekuunlaid). " Ikoon peegeldab Jumala ja tema puhakute ilu, asudes seega oigeusu vaimuliku kogemuse sudames" ^[1] . Oma teel poordub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab opetust peamiselt Puhakirja kaudu. Palvetel on suur tahtsus. Palve on uskliku sudamest lahtuv poordumine Kolmainu Jumala poole. Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tanapaevaseks ? ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sonum, mis on adresseeritud usklikule just praegu. Uheks levinumaks ja eriti hesuhhastide poolt viljeletud palveks on jeesuspalve . Oigeusus on loomulik austada  kirikuisade ja puhakute parimust. Sisemise kuningriigi otsimine on uks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes. Aleksandria puha Klemens utleb: "koige suurem asi, mida voib oppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks." ^[2] Poordumine puhade isade poole ei tahenda ainult intellektuaalse parimuse otsimist, vaid poordumist toelise vaimse teoloogia poole. Parimus on oigeuskliku jaoks eelkoige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ulestousnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse saladuse kohalolu osaduses Puha Vaimuga Parimuse aluse. Oigeusu teoloogia on eelkoige kogemise, labielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmark on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning vottis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, toustes kolmandal paeval surnuist ules. Kristus sai kuulekaks surmani ( Filip2:8 ) Seega on rist voidu sumbol. Oigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma voitnud ja seetottu ei saa need valitseda tema elus. Kuna Kirik Maa peal on eshatoloogiline tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.

Sona " sakrament " tuleb ladinakeelsest sonast  sacramentum , mis tahendab 'puha toimingut' e 'vannet'. Oigeusu kirikus on juurdunud kasitlus, mille jargi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, puhitsemine, ristimine, salvimine ja haige olitamine. Oigeusu kiriku sakramentidest voivad osa saada vaid oigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja voidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mojuvad varjatud viisil, puhitsedes ja parandades neist osavotjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e "kiriku suda".

Piht e patukahetsus pohineb Kristuse lubadusel opilastele - "kellele te patud andeks annate, neile on need andeks antud" ( Joh 20:22 ). Et patud andeks saada, on vajalik siiras kahetsus. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kolbelise edenemise mark, sest see aitab valida ellusuhtumist, mis on kooskolas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nouandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemist hingerahu, opetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapaevaelu probleemidele.

Armulaud ? armulaua sakramendis muutuvad leib ja vein salaparaselt preestri palve peale Kristuse ihuks ja vereks. Armulaud on oigeusklikele puha ja sellega kaasneb sugav kogemus uhtsusest Kristusega. "Kes soob minu liha ja joob minu verd, jaab minusse" ( Joh 6:56 ).

Laulatus ? koosneb kahest talitusest, kihlusest ja laulatusest. Laulatuse sakramendis saavad kaks inimest "uheks lihaks" ( Ef2:20 ), sailitades siiski oma isikuparasuse. Nad toovad oma liidu kirikusse puhitsemisele, sest Kristusega uhinedes muutub armastus veel taiuslikumaks.

Puhitsemine ? oigeusu kirik kannab endas jarjepidevust, katkematut puhitsemiste rida ning apostlite poolt soovitatud kate pealepanemist, kuni meie paevadeni. Puhitsemisel on kolm astet ? diakoniks, preestriks ja piiskopiks puhitsemine.

Ristimine ja salvimine ? enamasti toimetatakse neid sakramente koos. Uskliku ristimine tahendab kirikuga liitumist, sellega kaasnev salvimine on Puha Vaimu valjavalamine ristitu peale. Ristimisel saab ristitav endale puhaku jargi nime.

Haige olitamine: "Kui keegi teie seast on haige, siis kutsuge enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja voidku teda "oliga Issanda nimel." ( Jk5:14 ). Kirik moistab sakramenti hingelise paranemisena. Alles siis, kui hing on terve, saab hakata tervenema keha. 

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirik asutati aastal 33 pKr nelipuhadel ning selle asutajad "jaid alati apostlite opetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse" ( Ap 2 :42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni ? Rooma , Jeruusalemma , Antiookia , Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni.

Aastast 1054 on oigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vt suur kirikulohe ), sest peab hereesiateks sona filioque usutunnistuses , paavsti pretensiooni taielikule autoriteedile koikide kristlaste ule ning moningaid muid katoliku kiriku opetuslikke ja liturgilisi uuendusi.

Hiljem lisas katoliku kirik oma opetusele teisigi dogmasid , mida oigeusu kirik peab hereetiliseks , sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja neitsi Maarja parispatuta saamise dogma . Katoliku kirik peab oigeusu kirikut skismaatiliseks . Oigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.

Alles 9 sajandit hiljem, 1965 . aastal, tuhistasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh oigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande .

Oigeusk Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arvatakse, et 10.?13. sajandil elas Eesti alal vaike, kuid kasvav kristlik vahemus. Rannikul ja Laane-Eestis oli tunda laanekiriku ja Ida-Eestis idakiriku moju. Monede ajaloolaste hinnangul joudsid Konstantinoopoli puha Fotiuse saadetud misjonarid ka eesti hoimudeni. Nestori kroonika uldlevinud tolgenduse jargi Kiievi vurst Jaroslav vallutas 6538. ( 1030 .) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего л?та иде Ярославъ на чюдь, и поб?ди я, и постави городъ Юрьевъ.") ^[3] ja kiriku. Vaike osa kagu-eestlastest ( setud ) jai Pihkva vurstiriigi ja hiljem Moskva suurvurstiriigi alla ning poordusid jark-jargult oigeusku. ^{[4] [5]} Suurem eestlaste oigeusku minek toimus aga aastatel 1845?1848 usuvahetusliikumise ajal. ^[6]

Oigeusu ajalugu Eestis kasitleb ka Eestist parit Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II teos " Oigeusk Eestimaal " (vene keeles "Православие в Эстонии", Moskva 1999).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Oigeusu kirik
• Oigeusu puhakute loend
• Ortodoksia
• Eesti oigeusu koguduste loend
• Patriarh

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]