Transnistria soda

Allikas: Vikipeedia
Transnistria soda
Osa Noukogude Liidu lagunemisest

Uleval: separatistlikud vaed Dnepri peal Tiraspoli ja Tighina vahel
All: Soja malestusmark Dub?saris
Toimumisaeg 02.11.1990 ? 21.07.1992
Toimumiskoht Moldova
Tulemus

Transnistria - Vene vagede voit

Osalised
Moldova Transnistria
Venemaa
Vaejuhid voi liidrid
Mircea Snegur Igor Smirnov
Alexander Lebed
Juri Netkat?ev
Joudude suurus
25 000-35 000 voitlejat
Rumeenia vabatahtlikud [1] 		12 000 voitlejat
14 000 voitlejat [1]
Kaotused
165?320 langenut
1022 haavatut [2] 		812 langenut (sh 310 tsiviilisikut )
2385 haavatut [2]

Olukord 15. mail 2022:
     Moldova
     Transnistria

Transnistria soda ( Moldovas ja Rumeenias tuntud ka kui Moldova-Vene soda [3] ) oli 2. novembril 1990 Transnistrias puhkenud relvakonflikt Moldova ja separatistlike Transnistria vagede vahel. Konflikti alguseks loetakse juba 1990. aasta novembrit (kui Moldova oli veel Noukogude Liidu osa), mil toimus esimene lahing poolte vahel, kuid esialgu pusis lahingutegevus haruldane ning piiratud.

Konflikt eskaleerus aktiivseks sojategevuseks 1992. aasta martsis ning loppes sama aasta juulis relvarahu kehtestamisega, mis siiani kestab. Soja uhel poolel osalesid Moldova joud, nagu asjaloodud Moldova sojavagi , politsei ja Moldovale truud riigiinstitutsioonid. Teisel poolel osalesid Transnistria -meelsed joud, nagu Transnistria vabariiklik kaardivagi ja omakaitse. Venemaa toetas sojas Transnistria separatiste algul kaudselt, saates vabatahtlikke ja uuskasakad massulisi toetama, ning hiljem otseselt, kui 1992. aastal Vene 14. armee konflikti separatistide toetuseks sekkus.

Transnistria soja jarel solmitud vaherahu garanteeris Transnistria de facto iseseisvuse kindlustumise ning Vene moju sailimise Dnestri vasakkaldal. Transnistria jaoks on tegemist riikliku iseseisvussojaga ja soda mangib suurt rolli kohalikus identiteedis ? soja malestusmargid on igal pool ule tunnustamata riigi . Samuti on Transnistria pusimajaamine voimaldanud Venemaal hoida rahuvalvajad tanapaevase Moldova piirides, praegu pusib regioonis umbes 1500 Vene sodurit.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Separatism 1990. aastate esimeses pooles Moldovas (margitud rohelisega)

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast seda, kui Moldova Rahvarinde poolt kontrollitud Moldaavia NSV Ulemnoukogu kuulutas rumeenia keele 1989. aastal riigikeeleks , teatasid etniliselt ulejaanud Moldovast erinevad Dnestri vasakkalda Transnistria ja lounapoolne Gagauusia soovist Moldovast eralduda. Separatistlikud joud korraldasid Ribnitas (3. aprill 1989), Tiraspolis (jaanuar 1990) ja Tighinas (1. juuli 1990) rahvahaaletused, mille tulemusi kasutati omariikluse legitimeerimiseks. Tiraspoli parteikomitee juhiks valitud Igor Smirnovi eesistumisel korraldati 2. septembril erakorraline kongress Tiraspolis, kus kuulutati valja Moldaavia NSV-st (aga mitte Noukogude Liidust ) eraldiseisev Dnestri-aarne Moldaavia Noukogude Sotsialistlik Vabariik . [1] [4]

Varskelt valjakuulutatud liiduvabariigi voimud asusid Dnestri vasakkalda aladel kiiresti omariiklust organiseerima. Tehti teadvustustood kohalike seas oma voimu legitimeerimiseks , varvata kohalikke omakaitsesse ning piirati umber kohalikke Moldaavia NSV keskvoimule truuks jaanud riigiinstitutsioone , kuni need olid valmis alla andma. [4] [5]

Konflikti algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teisel novembril 1990 okupeerisid Transnistria voimud Dub?sari linna kohtuhoone ja politsei , mis vallandas esimese ohvritega loppenud lahingu. Dub?sari ulevotmisel sai surma kolm inimest. [4] Dnestri vasakkaldal baseeruv Noukogude 14. armee , kus teenis ka palju kohalikke mehi, naitas ka vaikset sumpaatiat iseseisvuspuudluste poolt. 1991. aasta kevadeks oli kokkuporked moldovlaste ja vasakkalda separatistide vahel tavaliseks muutunud. [6] Konfliktid juhtusid mitmetes eri linnades ja piirkondades ning hoogustus propaganda , mis lohestas ja vastandas joe kahte kallast. [7] Laias plaanis saatis edu Transnistria voimusid ? kevade lopuks oli peaaegu kogu Dnestri vasakkallas ning isegi mitu paremkalda asulat separatistide kaes, sealhulgas peamiselt venekeelne Tighina , mille ajaloolisesse kindlusesse 14. armee oma baasi rajas. [5]

Chisinau keskvoimud palusid olukorda sekkuda Noukogude voimul. Keskvoimu palve peale oli Gorbat?ov valmis Moldaavia NSV piiride puutumatust garanteerima, allkirjastades 22. detsembril maaruse Moldaavia jagamatusest, kuid seda vaid tingimusel, et Moldova jaab Noukogude Liidu osaks. Samuti noudis Gorbat?ov eeldusena 1989. aasta keeleseaduse tuhistamist. [5] Sisuline Noukogude voimu tegevus aga toetas separatiste, kes samuti poordusid 10. aprillil 1991 NSV Liidu Ulemnoukogu esimehe poole palvega eraldada Transnistria Moldaavia NSV voimu alt. [4] Samuti olid huvitatud Noukogude voimu sailimisest separatistlikud voimud ? kui Moldova keskvoim boikoteeris Noukogude Liidu 1991. aasta referendumi , siis Transnistria voimu all olevatel aladel viidi referendum labi. [8]

Augustiput?i ajal uritasid Noukogude vaed kehtestada Moldovas sojavaelist eriolukorda , kuid keskvoim tuhistas sojavae dekreedi. [9] 27. augustil kuulutas Moldova end iseseisvaks, keelustas Moldaavia Kommunistliku Partei ning arreteeris riigipoorajaid toetanud Igor Smirnovi . Sellele eelnes aga 25. augustil Transnistria Moldaavia Vabariigi iseseisvuse valjakuulutamine, mis kuulutati valja eesmargiga norgestada Moldova voimekust kogu riigi eest iseseisvust valja kuulutada. [2] Smirnovi arreteerimise tottu korraldas tooliste ametiuhing raudteeblokaadi, mis halvas Moldova majanduse. Separatistidega hadas olev Moldova asus oktoobrist enda relvavage looma, aga allus ka survele ja vabastas Smirnovi. Vasakkaldale tagasi joudnud Smirnov valiti detsembris Transnistria presidendiks . 1. detsembril 1991 kuulutas Transnistria parast iseseisvusreferendumi , (milles 97,7% iseseisvust pooldas) end Moldovast iseseisvaks. [5] [9]

Noukogude Liidu lagunemisega 1991. aasta lopus olukord eskaleerus. Sojalised kokkuporked olid detsembriks sisuliselt igapaevaseks muutunud. 14. armeest toimus pusiv ja pidev meeste ja relvade ulevool asjamoodustatud Transnistria kaardivakke . [5] Separatistidele tulid Venemaalt toeks relvastatud kasakate uksused, mis toetasid Transnistria uksuste voitlust Moldova vastu. [4] Dnestri paremkaldalt evakueeriti enamik Noukogude raskerelvadest ja rasketest lahingumasinatest (sealhulgas tankid ) vasakkaldale Transnistria piirkonna territooriumile ning loovutati separatistidele, mistottu olid Transnistria vaed oluliselt paremini relvastud vorreldes asjamoodustatud Moldova relvajoududega ja vasakkaldal siiani Moldovale truuks jaanud politseiuksustele . [7] Moldovat toetas relvade ja vabatahtlikega Rumeenia. [1]

Konflikti eskaleerumine sojaks [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konflikt arenes sojaks 1992. aasta martsis, mil Transnistria voimud alustasid sojalist keskvalitsusele truuks jaanud sustemaatilist hoivamist. Kasakad koos Transnistria omakaitsega vallutasid 1. martsil (paev enne Moldova URO -sse ametlikku vastu votmist) Dub?sari rajooni politseikeskuse, vottes 34 politseiniku pantvangi . Keskvoimule truuks jaanud politseiuksused ja riigiinstitutsioonid taandusid Cocierisse , mis kujunes Moldova tugipunktiks vasakkaldal. 3. martsil tegid kasakad katse Cocierit vallutada, aga edutult. Pantvangikriis motiveeris Moldova presidenti Mircea Sneguri tegutsema ning ta autoriseeris Moldova sojavae tegevuse vasakkaldal. 3. martsi oosel saabus Chisinaust politsei eriuksus Cocierisse. 4. martsil rundasid kasakat Moldovale truud Co?ni?a kula, runnates kohalikku politseihoonet. [2] 6. martsist asus Transnistria mineerima piiri ning ohkis 3 Dnestrit uletavat silda . [4]

19. martsil teeb Moldova parlament esimese katse relvarahu teha, pakkudes vasakkaldale autonoomiat ja vabakaubandustsooni. Jargmisel paeval luuakse OSCE juures Transnistria konflikti lahendamiseks erigrupp, mis vahendas labiraakimisi. Selles osalesid Moldova, Rumeenia , Venemaa ja Ukraina ning 24. martsil solmiti relvarahu ja lepiti kokku vangide vahetamises . [2] Vaherahu ei kestnud aga pikalt, sest 29. martsil noudis Sneguri vasakkalda alistumist keskvoimu korraldustele. Transnistria ignoreeris nouet, mispeale Snegur kuulutas vasakkaldal valja eriolukorra. [5]

Esimesel aprillil uritas Moldova politsei votta ule Tighina linna, kuid moldovlaste edu takistas Venemaa sekkumine. Venemaa president Boriss Jeltsin oli 1. aprillil kuulutanud (siiani mitteametlikult) Transnistriat toetanud 14. armee Venemaale alluvaks ning Vene kindral Juri Netkat?ev esitas Snegurile ultimaatumi , noudes Moldova vagede taandumist 15 kilomeetri kaugusele Tighinast. Moldova kuuletus ja 5. aprillil sisenesid Tighinasse Vene vaed. Parast ultimaatumit tehti uus relvarahu. OSCE labiraakimiste tulemusena maarati 262 kilomeetri pikkusele piirile 400 vaatlejat, kes jalgisid relvarahust kinnipidamist ning lepiti kokku palgasodurite kojusaatmises, omakaitse laialisaatmises ning Tighina demineerimises . [2]

Mai esimeses pooles olukord pingestus, kui separatistide vaed rundasid Cocieri, Co?ni?a, Gura Bacului , Dr?g?lina, Dub?sari maakonna ja Roghi politseijaoskondi. 7. mail suutsid separatide vaed votta ule Moldova raadiomasti vasakkaldal. 19. mail otsustas Vene 14. armee otseselt lahingutegevusse sekkuda, vottes Transnistria vagedega samad kaitsepositsioonid sisse ja jatkates avalikult Transnistria armee varustamist. [4] [2]

Transnistria sojamehed Tighina lahingus

Tighina lahing [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Tighina lahing (1992)

Juunis saabus soja koige intensiivsem periood, kui lahingud jatkusid Tighina, Cocieri, Co?ni?a, Corjova , Dub?sari, Doro?caia ja Pohrebea parast. Koige pingsamaks osutus lahing industriaallinna Tighina parast. 19. juunil rundasid kasakad ja Transnistria kaardivaed Moldovale truud politseijaoskonda, kuid ei suutnud neid alistada. Politsei palve peale saatsid Moldova voimud linna lisavagesid ning 20. juuni hommikuks kontrollisid Moldova vaed suuremat osa Tighina linna. Samal paeval sekkusid 14. armee vaeosad, sekkudes lahingutesse Moldova vagede vastu Tiraspoli-Tighina sillal. 20. ja 21. juunil toimusid soja koige verisemad lahingud, lisaks Tighinasse olid runnaku all ka mitu Moldovale truud vasakkalda kula. Lopuks saatis Transnistria ja Vene vagesid edu ning nad suutsid Tighinasse sisse murda ja linna vallutada. [2]

Olukord laks Moldovale veelgi tosisemaks 28. juunil, mil 14. armee etteotsa maarati Aleksandr Lebed. Erinevalt varasematest juhtidest ei nainud Lebed motet ainult kaitsepositsioonil olla ning planeeris runnakut Moldova vastu. Teise ja kolmanda juuli ool pommitas Vene suurtukivagi Moldova positsioone ja Vene armee avaliku runnaku tottu ei nainud Moldova enam motet soda jatkata. 7. juulil kohtusid Moldova, Transnistria ja Vene 14. armee esindajad Limanskojes ning leppisid kokku jarjekordses relvarahus, millega avalik sojategevus loppes nadalaks. [4] [2]

Soja malestusmark Moldovas Cimi?lia linnas

Soja lopp [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hoolimata ametlikust relvarahust toimus Moldovas veel mitu verist kokkuporget. 15. juulil sattus Varni?a miinirunnaku ohvriks ning 17. juulil tulistasid Transnistria omakaitse liikmed Moldova kiirabi , mis oli haiglasse viimas lahingutes viga saanud politseinike haiglasse. Konflikti deeskaleerimiseks soitsid Venemaa asepresident Aleksandr Rutskoi ja kaitseminister Viktor Barannikov Moldovasse, kulastades Chisinaud ja Tiraspoli ja koostades dokumendi, mida molemad pooled olid valmis allkirjastama.

Moskva leping allkirjastati 21. juulil 1992 Moskvas ning see kujunes soja viimaseks rahulepinguks. Lepingu jargi loodi uhine kontrollkomisjon , mis pidi garanteerima rahu Moldova-Transnistria piiril. Tighina piires pidid lepingu jargi rahu garanteerima koik kolm sojalist osapoolt ja tooma regiooni rahuvalvajad . 14. armee pidi Transnistria-Moldova konfliktis edaspidi pusima neutraalne ning Vene armee valjatombamine pidavat otsustatama tulevastel labiraakimistel Moldova-Venemaa vahel. Piir tuli demilitariseerida ning kohalikele voimaldada piiriuletus, sellele lisaks pidid molemad pooled voimaldama sojapogenikel koju naasmise. Humanitaarabi pidi olema leppe jargi kattesaadav Dnestri molemal kaldal ning teine pool ei voinud selleks takistusi teha. [4]

Tagajarjed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Transnistria malestusmark sojas hukkunutele
Transnistria vabadussoja monument Tiraspolis

Rahuleping kolme osapoole vahel jattis valja kaks ulejaanud naabrit, kes olid konfliktis rolli manginud soja esimeses pooles: Rumeenia ja Ukraina. Samuti legitimeeris rahulepe Vene armee pusiva kohaloleku Moldova territooriumil ning hoolimata Moldova katsetest ning Venemaa lubadustest ei ole Vene armee Transnistriast lahkunud. [10] Vaherahu jarel kinnistus ka Transnistria faktiliselt ning Moldoval jai vahe sonaoigust sisuliselt sekkuda vasakkalda tegevusse. Pikas plaanis muutis vaherahu Moldova-Transnistria olukorra kulmutatud konfliktiks , mis ei ole tanaseks paevaks jatkuvalt lahenenud. [4] [11]

Kokku kestis Transnistria soda alla kahe aasta, kuigi intensiivne periood kestis vaid 1992. aasta kevadest suveni. Tapne hukkunute arv ei ole teada, kuna Moldova ei ole avaldanud hukkunute arvu, aga erinevatel hinnangutel hukkus sojas 1000?1500 ohvrit ning haavata sai umbes 1800?3500 isikut. [1] [7] [2] Sellele lisaks on hinnatud soja majanduslikku kahju Moldovale olevat 12 miljardit rubla ning 15 miljardit rubla kulus veel sojas kannatada saanud regioonide taastamisele. Sojapagulastena pidi sojatsoonist pogenema ligi 108 000 moldovlast, neist 51 000 olid originaalselt olnud paremkaldal. [4]

Transnistria vabariigi valjakuulutamine ja sellele jargnenud soda mangivad jatkuvalt suurt rolli Pridnestrovje identiteedis. 2. september ehk vabariigi valjakuulutamise aastapaev on riigipuha , mille puhul toimub tseremooniaid ja rahvapidustusi. Lebedi kommentaarid, kus ta kirjeldas moldovaste runnakuid Transnistria vastu kui sisuliselt genotsiidi, on voetud omaks ning Transnistria ajalookasitluses tolgendatakse soda kaitse- ja iseseisvussojana Moldova agressiooni vastu. Selle tolgenduse tottu kasitletakse Dnestri paremkalda moldovlasi kui natsionaliste ja okupante, mis on Transnistria meedias olnud iseseisvuse uheks oigustuseks. Transnistria soda meenutavad mitmed ausambad ja malestusmargid ule kogu riigi, kuhu on margitud iseseisvuse eest hukkunute nimed. [5] [12] [13]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kaarel Kressa (27.04.2022). "Kulmutatud konflikt. Mida voiks teada Moldova ja Transnistria kohta?" . Delfi .
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 Ioan Codru? Lucinescu (2017). "25 de ani de la crearea pseudo-statului transnistrean, in urma unui conflict sangeros" . Trustul de Presa ala Ministerului Apararii Nationale . Vaadatud 16.06.2022 .
  3. ↑ Ursu, Valentina (1. marts 2020). "Oazu Nantoi: "Conflictul nu este intern. Pacificatorii ru?i au menirea de a nu admite rezolvarea acestui conflict" " . Radio Europa Liber? Moldova (rumeenia).
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 Arcadie Barbarosie, Oazu Nantoi (2004). Aspects of the Transnistrian conflict . Chisinau: Institute for Public Policy. Lk 41-47.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Rebecca Haynes (2019). Moldova: A History . London: I. B. Tauris.
  6. ↑ Andrei Brezianu, Vlad Spanu (2010). The A to Z of Moldova . Lanham: The Scarecrow Press.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Victor Guzun (04.03.2021). "Soda Nistru joel Moldova Vabariigi vastu ? Venemaa Foderatsiooni esimene hubriidsoda" . Postimees .
  8. ↑ Sergiu Musteat? (2014). Moldova: A Borderland‘s Fluid History: 1991: A Chronology of Moldova’s Independance . Online Journal of the Center for Governance and Culture in Europe: University of St. Gallen. Lk 92-103.
  9. ↑ 9,0 9,1 Helen Fedor (1995). Belarus and Moldova: country studies . Federal Research Division: Library of Congress.
  10. ↑ Marianne Mikko (veebruar 2005). "Mida teha Moldova kulmutatud konfliktiga?" . Diplomaatia .
  11. ↑ Toomas Kummel (22.07.2021). "Toomas Kummeli "Souvetistan": Moldova" . ERR .
  12. ↑ Natalia Cojocaru (2006). NATIONALISM AND IDENTITY IN TRANSNISTRIA . Innovation 19(3/4). Lk 261-272.
  13. ↑ Stefan Troebst (juuli 2003). Staatlichkeitskult im Pseudo-Staat: Identitatsmanagement in Transnistrien . Osteuropa 53(7). Lk 963-983.
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Transnistria_soda&oldid=6643386 "