Tenzin Gyatso

Tema Puhadus Tenzin Gyatso (??????????????????; sundinud 6. juulil 1935 ) on praegune ehk XIV dalai-laama .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tenzin Gyatso sundis talupoja peres Tiibeti kirdeosas Amdos , Taktseri (?????????) kulas, mis tema sunniajal kuulus juba Hiina Qinghai provintsi. Tema sunninimi oli Lhamo Dhondrub .

Kaheaastaselt labis ta katsed, mille pohjal ta tunnistati XIII dalai-laama Thupten Gyatso taaskehastuseks, palvis dalai-laama tiitli ning sai nimeks Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso (luhendatult Tenzin Gyatso ). Dalai-laama on Gelukpa (kollasemutsiliste) koolkonna eestseisja, keda peetakse Tiibeti budismis korgeimaks vaimulikuks juhiks, bodhisattva Avalokite?vara reinkarnatsiooniks .

Tenzin Gyatso kolis 1939 koos perega Lhasasse , kuid tema noorusajal, kuni aastani 1950 taitsid dalai-laama ilmalikke, Tiibeti valitseja kohuseid, regendid. Ta elas Potala palees ja dalai-laamade suveresidentsis Norbulingkas. Kuueaastaselt alustas Tenzin Gyatso valjaopet, saamaks buda mungaks. 11-aastaselt kohtus ta austerlase Heinrich Harreriga , kes tutvustas talle elu valjaspool Tiibetit. Harrer viibis dalai-laama lahikonnas kuni 1952 . aastani ning Tenzin Gyatso ja Harrer jaid sopradeks kuni viimase surmani 2006 . aastal. 1959 . aastal lopetas dalai-laama oma opingud, saades buda filosoofias Lharampa kraadi, mis ligikaudu vastab doktorikraadile.

1940. aastatel sailitas dalai-laama regentide valitsetud Tiibet faktiliselt soltumatuse Hiinast, kuid parast Guomindangi luuasaamist tungisid kommunistliku Hiina Rahvavabariigi vaed 1950 . aastal Tiibetisse.

1950? 1951 viibis dalai-laama Indias maapaos, kuid 1951. aasta mais saavutati labiraakimistel Hiina valitsusega kokkulepe, et Tiibet saab Hiina Rahvavabariigis autonoomia . Tenzin Gyatso kohtus mitmel korral ka Mao Zedongiga , kes tegi temast Hiina parlamendi liikme ja puudis teda enda mojule allutada. Seejarel oli dalai-laama Tiibeti ametlik juht kuni martsini 1959 , mil ta parast tiibetlaste ulestousu brutaalset mahasurumist koos tuhandete pogenikega Lhasast Indiasse siirdus. Dalai-laama seadis end sisse Dharamsalas ( Pand?abi osariigis ), kus ta moodustas Tiibeti eksiilvalitsuse, saades selle juhiks. 1963 . aastal vottis ta vastu demokraatliku pohiseaduse, mille pohjal kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Hiina valitsus kehtestas dalai-laamale elamiskeelu ja lubas selle tuhistada siis, kui ta hoidub Tiibeti iseseisvuse taotlemisest. Dalai-laama deklareeris, et ei naase kunagi Tiibetisse marionettvalitsejaks ning noudis siseasjades omavalitsust ja Tiibeti sundhiinastamise lopetamist.

1988 . aastal teatas dalai-laama, et tunnustab Tiibeti jaamist Hiina Rahvavabariigi osaks, kuid see peab saama ulatusliku autonoomia, mis tagab Tiibeti rahva, kultuuri ja usu sailimise. Seejarel algasid labiraakimised Hiinaga tema naasmise ule Tiibetisse, kuid pole Hiina vastuseisu tottu siiani lahendust leidnud. Hiina valitsus vaidab, et dalai-laama taotleb siiani Tiibeti eraldamist Hiinast, kuigi Tenzin Gyatso on seda korduvalt eitanud. Hiina valitsuse poliitika jaikuse tottu tekitavad dalai-laama visiidid Euroopasse ja Ameerikasse poliitilisi komplikatsioone, Hiina nouab poliitikutelt dalai-laamaga kohtumiste tuhistamist.

2011 . aasta martsis teatas Tenzin Gyatso, et loobub Tiibeti eksiilvalitsuse juhi kohast, jaades siiski korgeimaks vaimulikuks juhiks. Ta arvas ka, et komplitseeritud poliitilise olukorra tottu voib dalai-laama jargmine reinkarnatsioon aset leidmata jaada.

Dalai-laama on edendanud religioonidevahelisi dialooge ja uksteisemoistmist. Ta on korduvalt kohtunud paavstide ja teiste kristlike kirikute juhtidega, aga ka juudi ning islami korgvaimulikega.

Dalai-laama ja Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Dalai-laama on kolmel korral kulastanud ka Eestit . Esimene kulaskaik leidis aset 3. ? 5. oktoobril 1991 ja teine 19. ? 21. juunil 2001 . Teisel korral kohtus ta mitteametlikult ka toonase Eesti peaministri Mart Laariga .

27. mail 2005 nimetati Tenzin Gyatso Tartu Ulikooli audoktoriks . ^[1]

Kolmandat korda kais Tenzin Gyatso Eestis 16. ? 18. augustil 2011 . Ta kohtus mitteametlikult Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese , kaitseminister Laari, haridusminister Jaak Aaviksoo , mitmete Riigikogu liikmete ning Tallinna saabunud Lati ja Leedu poliitikutega. 17. augustil pidas Tenzin Gyatso Tallinnas Vabaduse valjakul avaliku kone, kus puudutas kaasaja poliitilisi, eetilisi ja moraalseid kusimusi. 18. augustil sai dalai-laama katte Tartu Ulikooli audoktori medali ning kohtus veel mitmete poliitikutega. Oma visiidi ajal andis Tenzin Gyatso pikemad intervjuud Eesti Televisioonile , Kanal 2 -le ja Postimehele .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1989 ? Nobeli rahuauhind Tiibetile omavalitsuse taotlemise vagivallatu kampaania eest
2005 ? Tartu Ulikooli audoktor
2006 ? Ben Gurioni preemia
2006 ? Kanada aukodanik
2007 ? USA Kongressi kuldmedal
2012 ? Templetoni auhind

Teoseid eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabadus paguluses: XIV dalai-laama Tendzin Gjatsho autobiograafia. Elmatar 1999.
Kunst olla onnelik: elamisopetus. K-Kirjastus, 2000.
Iidne tarkus, moodne maailm: uue aastatuhande eetika. Elmatar 2001.
Avali suda: kaastunne igapaevaelus. Koostanud Nicholas Vreeland. Pegasus 2003.
Kuidas anda elule mote. Tanapaev 2005.
Kunst olla tool onnelik. Pegasus, 2005 (koos Howard C. Cutleriga).

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ "Tartu Ulikooli audoktorid" . Tartu Ulikool . Vaadatud 13. detsembril 2022 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Dalai-laama ametlik koduleht
Dalai-laama koned ja kirjutised
Dalai-laama 1991. ja 2001. aasta Eesti kulastuste fotod Eesti Budismi Instituudi lehel
Postimees: president Ilves kohtub mitteametlikult dalai-laamaga
"Tema Puhadus: elagem nii, et elul oleks tahendus" Postimees, 18. august 2011 (intervjuu Roy Striderile )

Eelnev Thupten Gyatso	Dalai-laama 14. reinkarnatsioon Alates 1935 (tunnustatud 1937 )	Jargnev praegune
Eelnev polnud	Tiibeti eksiilvalitsuse juht 1959 ? 2011	Jargnev Lobsang Tenzin

[1] "Tartu Ulikooli audoktorid" . Tartu Ulikool . Vaadatud 13. detsembril 2022 .

[1]


Sunniaeg	6. juuli 1935 (88-aastane)