Sojakaste ( hiina keeles jiang you , 醬油; jaapani keeles sh?yu , ?油; korea keeles ganjang , 간醬) on tume soolane maitsekaste, Aasia koogi aarmiselt oluline komponent.

Algselt Hiinast parit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse . Tanapaeval kasutab sojakastet ka terve laanemaailm .

Kaste valmistatakse kupsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu , kuid ka odra voi riisi ) ning soolaga . Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet soltub suurel maaral tema valmistamisprotsessist ning toorainest. Loe edasi ...

Loigud erisuguste tsitruste viljadest .

Ahjukartulid ? Ahjuoun ? Austrikaste ? Besee ? Bor? ? Dra?ee ? Galantiin ? Gulja?? ? Hapukapsas ? Harissa ? Hart?oo ? Hernesupp ? Kama ? Kapsasupp ? Karask ? Kartulipuder ? Kartulisalat ? Kiluvoileib ? Klimbisupp ? Kohuke ? Misosupp ? Mongoolia tulepada ? Mulgipuder ? Oasupp ? Panettone ? Pannkoogid ? Pasta ? Pekingi part ? Pirukas ? Pitsa ? Polenta ? Ratatouille ? Risoto ? Salat ? Seljanka ? Supp ? Sushi ? Sandvit? ? Sult ? Tangupuder ? Vastlakukkel

Vaata ka: Toitude ja toiduainete loend

Absint ? Ale ? Alkohoolne jook ? Aniisiviin ? Ayahuasca ? Brandi ? Caffe latte ? Coca-Cola ? Espresso ? Grappa ? Jaatee ? Kalvados ? Kohv ? Konjak ? Likoor ? Mahl ? Mate ? Must tee ? Nisuolu ? Piim ? Pilsner ? Roheline tee ? Rumm ? Sake ? Siider ? ?ampanja ? Tee ? Tequila ? Turgi kohv ? Unicum ? Vein ? Vermut ? Viin ? Viljakohv ? Viski ? Olu

Vaata ka: Alkohoolsete jookide loend

Bambusevorsed ? Banaan ? Hakkliha ? Hapukapsas ? Hapukurk ? Jahu ? Jogurt ? Juust ? Kaalikas ? Kala ? Kartul ? Keefir ? Ket?up ? Kohupiim ? Konserv ? Kookospahkel ? Lagrits ? Liha ? Linnased ? Maapahkel ? Majonees ? Maksapasteet ? Mandel ? Margariin ? Mesi ? Muna ? Oliivioli ? Piim ? Porgand ? Rapsioli ? Riis ? Rosin ? Saago ? Salaami ? Seesamioli ? Sibul ? Sidrun ? Suhkrud ? Soir ? ?okolaad ? Tomatid ? Vetikad ? Vorst ? Voi ? Vurtsikilu ? Oun

Barbecue ? Blan?eerimine ? Flambeerimine ? Frittimine ? Gratineerimine ? Grillimine ? Hautamine ? Kuivatamine ? Keetmine ? Marineerimine ? Passeerimine ? Pastoriseerimine ? Praadimine ? Rostimine ? Soolamine - Toidu 3D-printimine

Toit on igasugune rasvadest , susivesikutest , veest ja/voi valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene voi muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine ) ning energiat. Pollumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt soodaks .

Inimese toit voib olla taimset ( teravili , kaunvili , koogivili , puuvili , marjad , suhkur jne) voi loomset ( liha , kala , piim , munad ) paritolu. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal.

See siin on Toiduportaal, mis puuab tutvustada koike eestikeelses Vikipeedias leiduvat, mis seondub toiduga. Palun lugege, parandage, taiustage artikleid ja kirjutage uusi !