Uus testament
(ka
Uus Testament
,
luhend
UT
;
kreeka keeles
Καιν? Διαθ?κη,
eesti keeles
ka
uus leping
) on
piibli
teine osa. Piibli esimene osa on
vana testament
. Uus testament sisaldab Jeesuse Kristuse vahendusel solmitud uuele lepingule aluspanevaid tekste.
Uus testament koosneb 27 raamatust, mis on jagatud kolmeks: evangeeliumid, "Apostlite teod" ja opetuslikud raamatud. Ajalooraamatud ehk
evangeeliumid
kasitlevad Jeesuse elu, tegevust, kannatust, surma ja
ulestousmist
ning panevad seega paika usu alused. "
Apostlite teod
" on jutustus usu voidukast pealetungist paganate maailma kuni Roomani. Opetuslike raamatute osa sisaldab kirju, mis esitavad Kristuse opetust ja eraldavad selle valeopetustest, ennekoike aga annavad tunnistust apostlite kogudusi korraldavast tegevusest. Pauluse kirjade hulgas moodustavad omaette ruhma pastoraal- ehk karjasekirjad (kirjad Timoteosele ja Tiitusele), mis ei ole suunatud kogudustele, vaid karjastele (
ladina keeles
pastores
). Jargnevad ulejaanud uldised ehk katoolsed kirjad, mis pole suunatud uhele kindlale kogudusele, vaid koigile kristlastele (alates Peetruse esimesest kuni Juuda kirjani). Kolmandas ruhmas seisab prohvetliku raamatuna Johannese ilmutusraamat. Selles jutustab Johannes, kuidas ta nagi Issanda aulisust ja voitu ning tulevast kohtumoistmist maailma ule.
[1]
Uus testament on kirjutatud
koinees
. See on Kristuse sunnile lahedaste sajandite uhiskeel, mida parast Aleksander Suure vallutusretki moistis, kirjutas ja koneles kogu tollane tsiviliseeritud maailm.
Uue testamendi sailinud kasikirjade hulk (2600 toestatud kasikirja) on mahukaim kui ukskoik, millise teise antiikse kirjandusmalestise oma.
[1]
Ajalooliselt oli uue testamendi kaanon umbes 200 pKr koikjal tuntud. Siiski oli paljude uue testamendi raamatute kaanonisse votmine pikemat aega kusitav. Esimene teadaolev uue testamendi koigi 27 raamatu koguloend parineb Aleksandria piiskopi Athanasiose ulestousmislakituse kirjast.
[2]
Ametlikult kinnitati uue testamendi kaanon aastal 393 Hippo sinodil.
[1]
Uue testamendi nelja esimest kirjutist, mis jutustavad Jeesuse Kristuse tegudest ja tema isikust, nimetatakse alates Tertullianusest (II saj pKr) evangeeliumiteks. Evangeeliumid kujutavad endast eraldi kirjandus?anri, mis piirdub uksnes Uue Testamendiga. Teistest uue testamendi kirjutistest erinevad evangeeliumid seelabi, et nad raagivad Jeesuse tegudest, tema kannatustest ja ulestousmisest, lunastuse alusest ja usu vundamendist (ondsussundmusest), sellal kui uue testamendi kirjad jutustavad sellest tuleva paaste toelisusest.
[1]
- Matteuse evangeelium
on esimene kolmest sunoptilisest evangeeliumist; autorina mainitakse vanakiriklikus parimuses Jeesuse jungrit apostel Matteust.
- Markuse evangeeliumi
pealkiri ja parimusainestik tunnistavad uksmeelselt raamatu autoriks
Markuse
, kes kirjutas evangeeliumi nii, nagu ta kuulis seda
Peetruse
suust.
[1]
- Luuka evangeelium
on omistatud apostel
Pauluse
ihuarstile
Luukale
. Luukas ei olnud Jeesuse elu pealtnagija, vaid ta kogus, kontrollis ja korrastas materjali, mis on kinnitust leidnud usaldusvaarsete tunnistajate labi.
- Johannese evangeeliumi
autorsus on omistatud apostel
Johannesele
, Sebeduse pojale.
[1]
Kolm esimest evangeeliumit klassifitseeritakse
sunoptilisteks
, nad sisaldavad vaga sarnaseid kirjeldusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist selle poolest, et sisaldab Jeesuse mitmeid imetegusid ja utlusi, mida mujal ei leidu.
Pealkirja "Apostlite teod" kannab alates II saj lopust pKr Luuka teose teine osa. Selle teose esimest osa tunneme Luuka evangeeliumina. Kirja saajaks nimetatakse meest, kelle nimi on Teofilos ning kirjutamise pohjus on ilmselt sama, mis Luuka evangeeliumigi puhul: uks tahtis mees peab saama usaldusvaarse pildi Issandast ja tema toimimisest koguduses. Seetottu koosnebki kiri jutustusest, mis kasitleb koguduse kujunemist, evangeeliumi levimist ja saadikute juhatamist labi tagakiusamiste ja ohtude.
[1]
Pauluse kirjade
kogu ehk
Corpus Paulinum
moodustab uues testamendis evangeeliumide ja Johannese kirjade korval teise suure ruhma. Selles korpuses on jargmised kirjade ruhmad: galaatlastele ja roomlastele saadetud kirjad tegelevad valdavalt
juutluse
kusimustega hellenistlikus keskkonnas; kirjad korintlastele, filiplastele, koloslastele ja efeslastele on labinisti hellenistliku lahenemisviisiga; kiri heebrealastele (mis kuulub Pauluse korpusesse, soltumata sellest, kuidas see koostati), erinevalt koigist teistest, on toenaoliselt lakitatud algkogudusele; karjasekirjad on erinevalt kogudusekirjadest saadetud kaastoolistele.
[3]
Pauluse kirjad:
Lisaks Pauluse kirjadele on uues testamendis veel seitse uldist ehk katoolset kirja:
- Jaakobuse kiri
, mis on omistatud
Jaakobusele
, Jeesuse vennale.
- Peetruse esimene kiri
, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse
Peetruseks
.
- Peetruse teine kiri
, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.
- Johannese esimene kiri
, mis on omistatud
apostel Johannesele
,
Sebedeuse
pojale.
- Johannese teine kiri
, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
- Johannese kolmas kiri
, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
- Juuda kiri
, mis on omistatud Jeesuse vennale
Juuda Toomale
.
Monikord arvatakse nende hulka ka muidu Pauluse kirjade hulka kuuluv
kiri heebrealastele
.
Uue testamendi viimasel raamatul ehk
ilmutuseraamatul
oli kristlikule teoloogiale suur moju. Autor ise nimetab end Johanneseks, Issanda sulaseks, oma lugejate vennaks ja kaaslaseks viletsuses. Traditsiooni kohaselt on raamatu autor esimese sajandi uks vaimulikest suurkujudest ? Sebedeuse poeg, apostel Johannes. Kuid autorsuse osas on ka teisi arvamusi.
[4]
Paljud teoloogid eelistavad autoriks oleku kusimuse jatta lahtiseks.
[3]
Vanim sailinud dokument eesti keelde tolgitud piibliosadest on
Kullamaa kasikiri
aastaist 1524?1528 (Meie Isa palve tolge).
XVII sajandi keskel tolkis
Johann Gutslaff
piibli lounaeesti keelde ja
Heinrich Goseken
pohjaeesti keelde.
1686 ? ilmus
lounaeestikeelne
isa ja poja
Andreas
ja
Adrian Verginiuse
tolgitud "Meije Issanda Jeesuse Kristuse Wastne Testament" trukiarvuga 500 eksemplari.
1739 ? pohjaeestikeelne
Anton Thor Helle
"Piibli Ramat / se keik on Jummala Sanna"
1912 ? Uue Testamendi tolge
Jaan Bergmannilt
1938 ? Uue Testamendi tolge
Harald Pollult
1938?1940 trukiti illustratsioonidega "Suur Piibel" ehk Dore Piibel (1939), eestikeelse Piibli 15. trukk, tolge
Johannes Voldemar Veski
ja
Uku Masingu
keeleliste parandustega.
1940 - Uus Testament Henri Verlingu tolkes. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal)
1968 ? ilmus Rootsis Uue Testamendi tolgetega piibel (tolkija: Harald Pold).
1989 ? ilmus
Toomas Pauli
tolgitud Uus Testament, mis liideti
Eesti Piibliseltsi
redaktsioonina 1997. aasta uude piiblivaljaandesse.
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
1,5
1,6
Rienecker, Fritz ja Maier, Gerhard (2011).
Suur piiblileksikon
. Logos.
{{
raamatuviide
}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (
link
)
- ↑
Ehrman, Bart D. (2000).
The New Testament, a Historical Introduction to the Early Christian Writings
. Oxford University Press.
- ↑
3,0
3,1
Hiob, Arne (2018).
Paulus, rahvaste apostel ja meie tanapaeval
. Johannes Esto Kirjastus.
- ↑
Roosimaa, Peeter (2019).
Johannese evangeelium ja Kristus Jeesus. Kuidas moista Naatsareti Jeesust?
.