Tsunami

Tsunami ( jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavarina , maalihke voi vulkaanipurske tagajarjel tekkinud hiiglaslik merelaine .

Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejarel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad koik oma teel. Meiji-Sanriku maavarin 1896 on uks paljudest sellistest naidetest ajaloos.

Ka asteroidid ja mereaarsete kaljude varingud voivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jouavad randa ja voivad tekitada suuri purustusi. Tsunami korgus voib ranna lahedal olla mitukummend meetrit . Tsunami voib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja havitada koik ettejaava. Tsunami tekitab ka jarsu luhiajalise uleujutuse .

Koige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle pohjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus.

Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus soltub otseselt vee sugavusest. Avamerel voib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on usna madal. Madalasse vette joudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt jarele tulevate veevoolude mojul muutub uha korgemaks. Ranniku aares madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained voivad kerkida mitmekumne meetri korguseks.

Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tanapaeval nii ootamatult kui maavarinad, sest seismilised lained , mis annavad marku maavarina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse koik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavarinad. Kui margatakse maavarinat, mis voiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost . Nii jouavad nad oma rannikul asuvatest majadest korgematele aladele varjuda. See koik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani pohjaosas tekkinud hiidlainel kulus koigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jouda. Seal, 3300 km kaugusel maavarina epitsentrist , oli hiidlaine korgus ikka veel 15 meetrit.

Vaidetakse, et tsunami voib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nadala. Jaapanis Hanasakis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavarina tagajarjel 1946 . aastal ja porkasid arvatavasti tagasi Pohja-Ameerika rannikult . Lained, mis hiljem Honolulusse joudsid, porkasid tagasi Aasia mandrinolvalt .

Jaapani valitsuse tooruhm avaldas seisukoha, et maavarin , mille magnituud on 9, voib tekitada kuni 30-meetrise hiidlaine .

Ohuallikad on Jaapani suviku ja Kuriili suviku lahedastel aladel Hokkaidol , Iwatel , Chiba prefektuuris Boso poolsaarel , Sanriku , Hidaka, Tokachi ja Nemuro. ^[1]