한국   대만   중국   일본 
Saksamaa ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Saksamaa

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib riigist; Eesti endisest kulast vaata artiklit Saksamaa (Jogeva) . "Deutschland" suunab siia; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Deutschland (tapsustus)

Saksamaa Liitvabariik

saksa Bundesrepublik Deutschland
Saksamaa asendikaart
Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit
Riigihumn Das Lied der Deutschen
Pealinn Berliin
Pindala 357 588 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel saksa
Rahvaarv 84 358 845 (31.12.2022) [2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 235,9 in/km²
Riigikord parlamentaarne liitvabariik
President Frank-Walter Steinmeier
Liidukantsler Olaf Scholz
Iseseisvus 843
SKT 3677,439 mld $ (2017) [3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 44 665 $ (2017) [4] Muuda Vikiandmetes
Rahauhik euro
Ajavoond Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .de
ROK-i kood GER
Telefonikood 49

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik ) on foderaalne vabariik Kesk-Euroopas . See piirneb Taani , Poola , T?ehhi , Austria , ?veitsi , Prantsusmaa , Luksemburgi , Belgia ja Hollandiga . Pohjas moodustavad loodusliku riigipiiri Pohjameri ja Laanemeri .

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin , moned uksikud ministeeriumid ja foderaalasutused asuvad Bonnis , endise Laane-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ulesehitus on foderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana . Pohiseaduse jargi maaratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning oigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveraansest liidumaast . 83 miljoni elanikuga Saksamaa on Venemaa jarel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka URO , Euroopa Liidu , NATO ja G8 liikmesriik.

Asend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ pohjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Pohjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 140 km), idas Poola (447 km) ja T?ehhiga (704 km), lounas Austria (801 km, ilma piirita ule Bodensee ) ja ?veitsiga (348 km, koos Busingeni eksklaaviga , kuid ilma piirita ule Bodensee), edelas Prantsusmaaga (418 km), laanes Luksemburgi (128 km) ja Belgiaga (133 km) ning loodes Hollandiga (575 km). Maismaapiiri kogu pikkus on 3694 km [5] . Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Pohjameri ja Laanemeri , Saksamaale kuulub ka osa Alpidest .

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaal valitseb moodukas kliima sooja suve ja kulma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta labi. Talve keskmine ohutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on moodukas, 500 mm.

Maastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kolmandik riigi pohjapoolsest osast asetseb Pohja-Euroopa tasandikul. Margalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lahedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jaaajast liustike poolt vormitud jarvi.

Kesk-Saksamaal on peamiselt mustritu magine maa, millest moningad maed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-korgmaad jatkuvad idas ja pohjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimaestikuga T?ehhi piiril. Berliinist lounas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu pohjas koos liivase pinnasega ja jogede aares asetsevate margaladega nagu Spreewaldi regioon.

Louna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised magede ja korgendike ulatused. Lounapiiril asuvad Alpid on suurimad maestikud, kuid erinevalt ?veitsist ja Austriast asub Saksamaa pindalal vaike osa Alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lahistel eraldab Reini Doonau ulemjooksust selle idanolvadel.

Maakasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389 km ja maismaapiire 3694 km.

2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast pollumajandusmaa, samas kui 30% on metsamaa ja 14% on kaetud asulate voi infrastruktuuriga. [6]

Bioloogiline mitmekesisus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 oistaimeliiki. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim ruhm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid vaikese ruhma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba valja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba valja surnud. Umbes 500 biotoobituubi hulgast on ohustatud ule kahe kolmandiku (69%). Teisalt on monede liikide, eriti lindude, aga ka monede nahkhiireliikide puhul taheldatav populatsiooni positiivne areng. Need on kehtivate kaitseskeemide, naiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning pollumajanduse ekstensiivistamise meetmete mojud. NATURA 2000 uhtne vorgustik holmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast. [7] Kuused, mannid, poogid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri kaigus uuriti 51 puuliiki voi puuliigiruhma. [8]

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Niiske kliima tottu on Saksamaa veevarud suured. Jogede vett tarbivad toostusettevotted. Jogedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid . Jarvi on Saksamaal vahe. Kalavarud veekogudes on tuhised.

Kumme pikemat osaliselt voi tervenisti labi Saksamaa voolavat joge on jargmised:

  1. Doonau ( Donau ; 2852 km),
  2. Rein ( Rhein ; 1320 km),
  3. Elbe (1165 km),
  4. Odra ( Oder ; 866,12 km),
  5. Mosel (545 km),
  6. Main (524 km),
  7. Inn (510 km),
  8. Weser (433 km),
  9. Saale (413 km),
  10. Spree (382 km).

Suurimad jarved on Bodeni jarv (536 km²), Muritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

1949. aastast on riigi ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland , eesti keeles Saksamaa Liitvabariik (kuni 1983. aastani Saksa Foderatiivne Vabariik ).

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saksamaa liidumaad
Saksamaa liidumaad

Saksamaa koosneb 16 liidumaast :

  1. Alam-Saksi
  2. Baden-Wurttemberg
  3. Baieri
  4. Berliin
  5. Brandenburg
  6. Bremen
  7. Hamburg
  8. Hessen
  9. Mecklenburg-Vorpommern
  10. Nordrhein-Westfalen
  11. Rheinland-Pfalz
  12. Saarimaa
  13. Saksi-Anhalt
  14. Saksimaa
  15. Schleswig-Holstein
  16. Tuuringi

Poliitiline susteem [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident ( Bundesprasident ), kelle valib 5 aastaks valimiskogu ( Bundesversammlung ), mis koosneb Liidupaeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik voib ametis olla kaks jarjestikust ametiaega. Seadusandlikku voimu teostavad Liidunoukogu ( Bundesrat ) ja Liidupaev ( Bundestag ). Liidunoukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed maaravad liidumaade valitsused ja neid voidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa voib rahvaarvust soltuvalt esitada 3?6 liiget, kes tohivad haaletada ainult blokina. Liidupaeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel uhemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse pohimottel parteinimekirjade jargi. Voib tekkida ka lisamandaate ( 2005. aasta valimistel lisandus neid 16). Erakondlik valimiskunnis on 5% voi kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Bundestagi valimistel saavad haaletada koik ule 18-aastased ja Saksamaa kodakondsust omavad inimesed. Liidumaavalimistel (“Landtagswahlen”) saavad haaletada koik ule 18-aastased ja Saksamaa kodakondsusega inimesed. Brandenburgis , Schleswig-Holsteinis , Bremenis ja Hamburgis saab haaletada alates 16. eluaastast, Saksamaa kodakondsus on endiselt noutav. Munitsipaal/kohalikel valimistel (“Kommunalwahlen”) saavad haaletada koik Saksamaa kodanikud ja EL-i kodanikud, kes on Saksamaal elanud ule kolme kuu. Vanuse alammaar oleneb osariigist. Saksimaal , Saarimaal , Rheinland-Pfalzis , Hessenis ja Baieris saavad haaletada ainult 18-aastased ja vanemad inimesed. Teistes liidumaades saab kohalikel valimistel haaletada alates 16. eluaastast. Lisaks on koigil taiskasvanud ELi kodanikel lubatud haaletada Euroopa Parlamendi valimistel. [9] Taidesaatev voim kuulub liiduvalitsusele ( Bundesregierung ), mida juhib liidukantsler ( Bundeskanzler ), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupaev. Valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident. Saksamaal kehtib mitmeparteisusteem. Olulisimad erakonnad on Kristlik-Demokraatlik Liit ( Christlich Demokratische Union Deutschlands ) ja selle sosarpartei Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit ( Christlich-Soziale Union in Bayern ), Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei ( Sozialdemokratische Partei Deutschlands ) ja Vaba Demokraatlik Partei ( Freie Demokratische Partei ). Korgeim kohtuorgan on Liidu Pohiseaduslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad pohiseaduslikku jarelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tulisid. Pooled kohtunikest valib Liidupaev ja pooled Liidunoukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Korgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib 1949. aasta pohiseadus (mida on hiljem mitu korda taiendatud). Igal liidumaal on oma pohiseadus , parlament ja valitsus . Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. Korruptsiooniindeksi jargi asub Saksamaa maailmas 10. kohal. [10]

Riiklik julgeolekususteem [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa riikliku julgeolekususteemi moodustavad valisluureamet ? Foderaalne Teabeteenistus (saksa k. Bundesnachrichtendienst BND ), vastuluureasutus ? Saksamaa foderaalne julgeolekuteenistus ehk Foderaalne Pohiseaduse Kaitsmise asutus ( Bundesamt fur Verfassungsschutz, BfV ), sojavae vastuluure [11] ( Militarische Abschirmdienst, MAD ) ja uleriigiline foderaalne kriminaalpolitsei asutus ( Bundeskriminalamt, BKA ).

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa rahvastikupuramiid

Saksamaa on suurriik, kus elab 2021. aasta septembri andmete jargi 83 222 442 inimest, sellega on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik [12] . Maailmas on ta selle naitaja poolest 19. kohal. [13] Rahvastikutihedus on 240 inimest ruutkilomeetri kohta. [14] Keskmine eeldatav eluiga on meestel 78,6 ja naistel 83,4 aastat. [15] Sundimus on 9,3 ja suremus 11,8 1000 inimese kohta aastal 2020. [16] Saksamaa loomulik sunni ja suremuse suhe on olnud negatiivne 49 aastat jarjest, mis on globaalselt selle naitaja pikim ametlik kestus. [17] 87% elanikkonnast moodustavad Saksamaa kodanikud. 2021. aasta septembri seisuga on registreeritud Saksamaal 10,79 miljonit valisriikide kodanikku. [18] Saksamaa iive on olnud uldjoontes juba 18. sajandist positiivne, 20. sajandil oli 3 suuremat moona, 2 maailmasoda ning aastad 1969?1973 [19] , mille jarel on iive pusinud vordlemisi stabiilsena. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 77,6?83,6 miljonini erinevate mudelite tulemusena. [20]

Rahvastikutihedus on suurim endiste/praeguste toostuspiirkondade lahedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (naiteks Ruhri toostuspiirkond). Vaiksem tihedus on Louna-Saksamaal, kus monevorra takistavaks teguriks on maed. Viimasel aastakumnel on vahenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama laande, et leida paremad toovoimalused. Seega rahvastiku paiknemine soltub nii looduslikest pohjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (tookohtade arv jne). Vorreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sodade tottu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus Belgias, Hollandis ja Luksemburgis. [21]

Linnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa suurimad linnad on Berliin , Hamburg , Munchen , Koln , Frankfurt ja Stuttgart . Suurim linnastuvork on Reini-Ruhri piirkond , kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest. [22]

Koht Linn Liidumaa Elanike arv
1 Berliin Berliin 3 439 100
2 Hamburg Hamburg 1 769 117
3 Munchen Baieri 1 330 440
4 Koln Nordrhein-Westfalen 1 000 660
5 Frankfurt am Main Hessen 671 927
6 Stuttgart Baden-Wurttemberg 600 068
7 Dusseldorf Nordrhein-Westfalen 586 217
8 Dortmund Nordrhein-Westfalen 581 308
9 Essen Nordrhein-Westfalen 576 259
10 Bremen Bremen 547 685
11 Hannover Alam-Saksi 520 966
12 Leipzig Saksimaa 518 862
13 Dresden Saksimaa 517 052
14 Nurnberg Baieri 503 673
15 Duisburg Nordrhein-Westfalen 491 931
Vaata ka: Saksamaa linnade loend

Religioon ja maailmavaated [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast reformatsiooni on Louna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Pohja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lopul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse mustika pinnal kasvas valja rassistlik natsionaalsotsialism .

Parast Teist maailmasoda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Turgist parit voortoolisi, kes toid kaasa islami .

Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas .

Vaata ka: Bambergi peapiiskoppide loend ja Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saksamaa majandus

Saksamaa oli 2020. aastal SKT suuruse poolest neljas riik maailmas. [23] Ekspordimahult Hiina ja Ameerika Uhendriikide jarel maailma kolmas [24] ja impordimahult Ameerika Uhendriikide ja Hiina jarel maailma kolmas. [24]

2023. aastal oli Saksamaa SKP 4,46 triljonit dollarit, millega see oli USA ja Hiina jarel ning Jaapani ees maailmas kolmas. [25]

Saksamaa vottis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro , mis vahetas valja Saksa marga .

Toojoulisi elanikke on aastal 2022 Saksamaal 42,92 miljonit [26] ja tootuid 7,5%. [27]

SKT ja toojou jaotumine sektoritesse [28]
Sektor SKT osakaal Toojou osakaal
Pollumajandus 0,9% 2,4%
Toostus 26,8% 29,7%
Teenindus 72,3% 67,8%

Valiskaubandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa pohilised ekspordiartiklid on masinad ja masinaosad, soidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, meditsiini- ja toidukaubad. Saksamaa tahtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Uhendriigid ? 9,11%, Prantsusmaa ? 7,97%, Hiina ? 7,48%, Holland ? 6,1%, Suurbritannia ? 5,98%, Itaalia ? 5,23%, Poola ? 4,84%, Austria ? 4,7% (2019). [24]

Saksamaa pohilised impordiartiklid on masinad ja masinaosad, soidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, nafta ja selle saadused, metalli-, plastmass- ja tekstiilitooted. Saksamaa tahtsaimad impordipartnerid on Holland ? 9,15%, Hiina ? 8,34%, Prantsusmaa ? 6,56%, Belgia ? 5,92%, Poola ? 5,88%, Itaalia ? 5,55%, T?ehhi ? 5,33%, Ameerika Uhendriigid ? 5,15 (2019). [24]

Energiamajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli jargmine: 40% ? naftasaadused , 24% ? kivisusi , 22% ? maagaas , 11% ? tuumaenergia , 2% ? hudroenergia ja 2% ? muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisutt ( Ruhri toostuspiirkonnas) ja pruunsutt (Saksimaal ja Harzi maestikus). Maagaasi leidub peamiselt Pohja- ja Louna-Saksamaal. Pohjameres ja Pohja-Saksamaal on riigil ka vaikesed naftavarud. Suurte jogede olemasolu (Rein, Elbe , Doonau jne) voimaldab ka hudroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hudroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna koik potentsiaalsed hudroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele voetud, siis tulevikus selle osakaal enam tousta ei saa. Viimasel aastakumnel on Saksamaal kovasti hakatud rohku panema ka tuuleenergiale : Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud koik Saksamaal tootavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujaak asendada rohelise energia naol. 2050. aastaks on voetud vagagi suurejooneline eesmark: tosta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale.

Toostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Volkswagen Golf

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tanaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi maestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal on nii kerge- kui ka rasketoostusettevotteid . Suurimad toostusettevotted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini joe tottu. Piirkonnas asuvad suured toostuslinnad nagu Essen ja Dortmund . Ulemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotoostusega , mis on vaga korgelt hinnatud ule terve maailma ? Volkswagen ja Daimler AG on uhed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevotted kahe peale ligi 14,1 miljonit soidukit). Ka elektroonikatoostuses ollakse tasemel (tanud suurettevottele Siemens Group ). Metallurgias pole Saksamaa kull maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Naiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jaadakse alla vaid Norrale . Kergetoostuse hoive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama toojouga riikidesse. Siiski parinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brandid just nimelt Saksamaalt (naiteks sportroivaste brand Adidas ). Korgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat kapitali , noudlust kui ka voimalusi ekspertide valjakoolitamiseks.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saksa kultuur
Lucas Cranach vanema maal "Jeesuse ristiloomine"

Saksa keel oli varem lingua franca Kesk- , Ida- ja Pohja-Euroopas ning on inglise keele jarel teine opituim voorkeel. Saksa kultuur on rikas, riiki tuntakse "poeetide ja motlejate maana" ( das Land der Dichter und Denker ) [ viide? ] .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saksamaa ajalugu

Germaani hoimude varajane ajalugu (100 eKr?300 pKr) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arvatakse, et germaani hoimude etnogenees sai alguse hilisel Skandinaavia pronksiajal voi koige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hoimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Louna-Skandinaaviast ja Pohja-Saksamaalt louna, ida ja laane poole. Nii said nad kokku gallia keltide , parsia, balti ja slaavi hoimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse uldiselt vahe, teatakse vaid nende labikaimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga .

1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma pika sojalise kampaania Reinist itta jaavatel aladel. Rooma voimule allutati mitmed germaani hoimud. Piirkond kuulutati rahulikuks 7 . a pKr ning Germaania asehalduriks maarati Publius Quinctilius Varus . Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda Illuurias puhkenud ulestousuga.

9 . aastal toimunud Teutoburgi lahingus said Varuse juhitud Rooma vaed germaanlaste uhisvae kaest havitavalt luua. Heruskide pealik Arminius oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hoimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sojavaes teeninud, tundis ta selle norku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil Teutoburgi metsa , kus germaanlaste varitsus havitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivord suureks loogiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini joe taguse Germaania vallutamise plaanidest.

Aastaks 100 , mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hoimud asustanud enamuse tanapaeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. 3. sajandi l kerkis esile hulk Laane-Germaani hoime: alemannid , frangid , saksid , friislased , sikambrid ja tuuringlased . Umbes 260 . aastal murdsid need hoimud labi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jogedest.

Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Puha Rooma Keisririik (843?1806) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskaegne saksakeelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik Saksamaa kuningriik tekkis 843. aastal Verduni lepingu alusel, 800 . aastal Karl Suure loodud Karolingide impeeriumi jagunemise tagajarjel. Varske Saksa-Rooma impeerium pusis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri joest pohjas Vahemereni lounas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Puha Rooma Riigile voi Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Puha Rooma Keisririik ( ladina keeles " Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ ").

Algselt parast Frangi riigist eraldumist jatkus piirkonnas hertsogkondadeks killustumine ning alles Otto I (936?973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning parast sojakaiku Rooma end 962 . aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba parast Otto I surma hakkas keisri voim vahenema, seda eriti tema vastuolude tottu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva roomakatoliku kiriku peana tahtis lisaks vaimulikule voimule ka ilmalikku voimu koikide keskaegsete riikide valitsejate ule.

Saksi dunastiasse kuulunud keiser Otto I juhtimisel uhendati Lotring , Saksimaa , Frangimaa , ?vaabimaa , Tuuringi ja Baierimaa . Jargmise, Saali dunastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Pohja-Itaalia ja Burgundia , ehkki keisrivoimu norgestas nn Investituurituli ? konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste kusimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust valja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni . Hohenstaufeni keisrite ajal (1138?1254) suurendasid saksa vurstid Laanemere ristisodade kaigus veelgi oma mojujoudu idas ja lounas. Pohja-Saksamaa linnad aga rikastusid Hansa Liidu liikmetena.

13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dunastia haabus, tekkis moneks ajaks ? 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ukski valitseja ei suutnud ulal hoida seadusi voi oigusi, aadlikud eirasid seadusi, roovruutlid laastasid maad. Kuna keisrivoim ei kehtinud ja ruutlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja voimalust oma mojuvoimu kasvatada. Nii solmisidki kaubalinnad hansalinnade liidu. Lopuks leiti Rudolf I naol mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama, ning parast tema troonile asumist 1273 olid koik Saksa keisrid Habsburgide , Wittelsbachide voi Luxemburgide dunastiast.

Keiser Karl IV valitsemisajal (1346?1378) viidi Saksa Rahva Puha Rooma keisririigi pealinn Prahasse ja pohiosa T?ehhi (Boomi)maale , Habsburgide dunastia esindaja Karl V ( Aragoni ja Kastiilia (hilisema Hispaania )) kuningas, Saksa kuningas , Itaalia ja Napoli kuningas , Burgundia hertsog ja Austria ertshertsogi valitsemisajal (1519?1556) asus keisririigi pealinn Madridis ja pohikeskus Purenee poolsaarel .

Reformatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Martin Luther

1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. Luterlus omas laia levikut Saksamaa vurstiriikides ning roomakatoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vurstiriikides 1530. aastal oiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usukusimustes roomakatoliku kirikuga viisid Kolmekumneaastase sojani (1618?1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekumneaastase soja lopetas Vestfaali rahu 1648. aastal, keisririik jagati de facto paljudeks (300) iseseisvateks vurstiriikideks.

Parast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus ( kaksikmonarhia ) ? Austria Habsburgid ja Preisimaa kuningriik . Brandenburgi mark -Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II , kes laks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa uhe kuurvurstiriigi esiletousu aluseks oli Brandenburgi kuurvursti Friedrich Wilhelmi poolt 1618. aastal Poola kuningalt laaniks Preisimaa uhendamine Brandenburgiga ning tugeva sojavae ning hariduse arendamine ( Halle ulikooli (1694) ja Teaduste akadeemia (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa hugenottidele ja teistele ( Madalmaade ) usuvahemustele, kes leidsid protestantlikul Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka Poola jagamiste kaigus : 1772. aastal Ida- Pommeri , Warmia ja Kulmimaa (Chelmnomaa) vastavalt 1793. ja 1795. aastal.

Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa massitud esmalt koalitsioonisodadesse , seejarel Napoleoni sodadesse. Reinist laane pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi labi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks haldusuksuseks . Moned nendest nagu Baierimaa, Baden , Saksimaa ja Wurttemberg toetasid Napoleoni sodades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Puha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Wurttemberg said kuningriigi oigused ning Napoleon loi Jena joe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.

Restauratsioon ja revolutsioon (1814?1871) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all rahvaste lahingus lopuks Napoleoni vaed purustasid, jargnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo lahingus ning 1815. aastal toimus Viini kongress .

Viini kongressil asutati Saksa Konfoderatsioon ( Saksa Liit ), mis koosnes 35 riigist ja 4 vabalinnast , mida juhtis Bundestag Maini-aarsest Frankfurdist , milles mangis olulist rolli Austria voimukas kantsler Klemens Wenzel Lothar von Metternich . 1820?1830 toimus Saksamaa kiire industrialiseerimine ja moodustati Saksa tolliliit , mis oli esimene samm uhtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas uhinemist koigi sojaliste ja diplomaatiliste vahenditega.

Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Martsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sojavagi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa uhendamist . Selleks solmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama aasta mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega uhines peatselt 28 Saksa riiki. Sundmuste kaiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa uhendamise plaanist enda juhtimise alla. Uhtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmutzi alanduseks.

Parast voitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa ule kuulutatigi Versailles ' lossi peegelsaalis 18. jaanuaril 1871 valja Saksa riik.

Vaata ka: Pohja-Saksa Liit

Teine Saksa Riik (1871?1918) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Saksa Riik  ja Saksa Keisririik

Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dunastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik uhendas koiki saksa laialipillutud alasid peale Austria ? Kleindeutschland ehk Vaike-Saksamaa , mis moodustas koos Ungari ja Boomimaaga Austria-Ungari keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama kolooniaid ka valjaspool Euroopat.

Saksamaa uhendamise jargsel perioodil, mida tunti ka Grunderzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene  Saksamaa riigikantsler Otto von Bismarck , kes loi rahvusvahelisi liite , alliansse ning piiras senise Euroopa suurvoimu Prantsusmaa moju diplomaatiliste meetmetega, valtides sodu. Siiski hakkas Saksamaa oma uhendamise tottu teistesse riikidesse uleolevamalt suhtuma ning see tekitas valissuhetesse morasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa valja. Tapsemalt: Prantsusmaa loi uusi suhteid, kirjutades 1904 Uhendkuningriigiga alla Entente Cordiale 'i lepingule ja kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhete jai Saksamaa poliitiliselt uha enam isoleerituks.

19. sajandi lopul puudis Saksamaa laieneda valjapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa joududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast ( Hiinas ). Aafrika alad jagati Berliini konverentsil Euroopa joudude vahel. Saksamaale jaid Ida-Aafrika , Kagu-Aafrika , Togo ja Kamerun . Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid "suurte joudude" ? Uhendkuningriigi , Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.

Esimene maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Austria kroonprintsi morv 28. juunil 1914. aastal vallandas tapselt kuu aega hiljem Esimese maailmasoja . Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid Keskriikide liitu, mis kaotas soja Liitlasvagedele (alguses Antant ). Novembris 1918. aastal vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja koik saksa vurstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi Compiegne'i vaherahu sojale lopu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles' rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja parssisid majandust, toostust. Leping voeti Saksamaal vastu kui soja jatk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega.

Weimari Vabariik (1919?1933) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Weimari vabariik

Parast edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati valja vabariik. Weimari Pohiseadus sai kehtivaks, kui president Friedrich Ebert selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht . 1919. aastal asutati Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Toolispartei .

Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida pohjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust jarjestikku. Selle tottu norgenes saksa poliitiliste uksuste, parlamendiliikmete, parteide tahtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda voimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised joud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid koigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline muut, mis vaidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasoja Saksa revolutsiooni, mitte sojalise kaotuse tottu. Teisest kuljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu naiteks Spartakusbund , tahtsid tuhistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Raterepublik ? noukogude vabariik. Mitu parteid suutis luua parlamendi vagesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud morvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning koikjale kulvatud vagivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas tootuse ja vaesuse all. Parast edutuid valitsuskabinette ei nainud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nouandjate poolt nurka surutud ? ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.

Kolmas Reich (1933?1945) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kolmas Riik

27. veebruaril 1933 suudati Reichstag polema. Selle sundmuse tagajarjel valja antud dekreet tuhistas suure osa Saksamaa kodanike pohioigustest. Parlamendis vastu voetud aktiga anti Hitlerile taielik seadusandlik voim ? ainult Sotsiaaldemokraatlik partei haaletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Voimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut voimu ning kehtestas mone kuuga totalitaarse tsentraliseeritud re?iimi. Toostuse jalule aitamisel keskenduti sojavae taasrelvastamisele. 1935. aastal vottis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (molemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud).

Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon valispoliitikas uha agressiivsemaks. 1938. aastal voeti oma kontrolli alla Austria ( Anschluss ), millele jargnes 1939. aastal T?ehhoslovakkia okupeerimine. Ettevalmistava sammuna Poola rundamiseks solmiti 1939. aastal Saksamaa ja Noukogude Liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn Molotovi-Ribbentropi pakt .

Teine maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalkusimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril valksojas Poola vastu. Kaks paeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele soja ning Teine maailmasoda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Noukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt parast seda, kui Jaapan rundas Ameerikat Pearl Harbouris , kuulutas Saksamaa soja ka USA-le. Soda Euroopas loppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus.

Parast soda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 1947?1956 aastateks.

Natsistliku re?iimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4?6 miljonit juuti ( holokaust ). Kogu Euroopas on Teine maailmasoda vastutav 35 miljoni inimese surma eest.

Saksamaa kaotas soja tagajarjel hukkunutena miljoneid sodureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud voi valja saadetud peaaegu 15 miljonit sakslast. Sojas said kahjustusi peaaegu koik suuremad Saksamaa linnad.

Jagatud Saksamaa ja taasuhinemine (1945?1990) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lopetas Teise maailmasoja . Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas maaras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle uksikasjad. Suurbritannia , Prantsusmaa, Ameerika Uhendriigid ja Noukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jaama kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.

Kulm soda sai alguse Berliini blokaadist 1948?1949, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks.

23. mail 1949 kuulutati kolmes laanepoolses okupatsioonitsoonis valja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Laane-Saksamaa ) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik ( Deutsche Demokratische Republik , DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lohenemiseks .

Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni laanepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tooliste ulestous Ida-Berliinis 17. juunil 1953 [29] , suruti maha. Paljud SDV kodanikud pogenesid laande. Seeparast otsustas SDV valitsus ehitada labi Berliini muuri. Berliini muuri ehitamist alustati 13. augustil 1961.

Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer puudis riiki Laane-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostood teiste maadega. 1950. aastal joustus Marshalli plaani . Kui 1969. aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt , algas Ida ja Laane lahenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Laane-Saksamaa poolt.

Saksamaa taasuhinemise tegid voimalikuks NSV Liidus maad votnud perestroika ja glasnost .

9. novembril 1989 langes Berliini muur. Kolm nadalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kumnest punktist koosneva programmi Saksamaa uhendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik.

Vaata ka: Saksamaa 1945?1949 ja Noukogude Liidu sojaline administratsioon Saksamaal

Saksamaa taasuhinemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saksamaa taasuhinemine

Alates taasuhinemisest on Saksamaa votnud olulise rolli Euroopa Liidus ja NATOs . Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpusi Balkanile ja osalenud sodades Afganistanis ja Iraagis ning pidanud luuresoda Talibani vastu.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Kritische Flachenfragen - Flachenveranderungenund Flachendruck in Deutschland im Untersuchungszeitraum 2016-2020 , vaadatud 20.06.2023.
  2. ↑ https://www.destatis.de/DE/Themen/Gesellschaft-Umwelt/Bevoelkerung/Bevoelkerungsstand/Tabellen/zensus-geschlecht-staatsangehoerigkeit-2022.html , vaadatud 22.03.2024.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas , vaadatud 19.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas , vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ "CIA world factbook" .
  6. ↑ Appunn, Kerstine (30 October 2018). " Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany ". Clean Energy Wire . Archived from the original on 13 May 2020.
  7. ↑ "German biodiversity" .
  8. ↑ Saksamaa toidu- ja pollumajandusministeerium. "Saksamaa metsainventuur" .
  9. ↑ neuemedienmacher.de. "Saksamaa valimisoigused" .
  10. ↑ Transparency International. "Korruptsioonitase" .
  11. ↑ Saksamaal tabati Vene diplomaadist luuraja , www.ohtuleht.ee, 20. aprill 2005
  12. ↑ eurostat.ec valja otsitud 27.11.10
  13. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika" .
  14. ↑ worldometer.info. "Rahvastikustatistika" .
  15. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatisika" .
  16. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatisika" .
  17. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika" .
  18. ↑ Statistisches Bundesamt. "Saksamaa populatsioon" .
  19. ↑ Macrotrends. "Saksamaa iibe statistika" .
  20. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika" .
  21. ↑ World Bank Group. "Rahvastikustatistika" .
  22. ↑ Initiativkreis Europaische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusruhm Saksamaal). "Rahvastikustatistika/metropol" .
  23. ↑ World Bank Group. "Majandusstatistika/SKT" .
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 OEC. "Majandusstatistika" .
  25. ↑ "Saksamaa tousis suuruselt maailma kolmandaks majanduseks" ERR, 15. veebruar 2024
  26. ↑ statista. "Majandusstatistika/Toojouline elanikkond" .
  27. ↑ statista. "Majandusstatistika/Tootud" .
  28. ↑ cia.gov valja otsitud 15.11.10
  29. ↑ 17. Juni 1953 Bibliogr. database of the international literature

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Austria  | Belgia  | Bulgaaria  | Eesti  | Hispaania  | Holland  | Horvaatia  | Iirimaa  | Itaalia  | Kreeka  | Kupros  | Leedu  | Luksemburg  | Lati  | Malta  | Poola  | Portugal  | Prantsusmaa  | Rootsi  | Rumeenia  | Saksamaa  | Slovakkia  | Sloveenia  | Soome  | Taani  | T?ehhi  | Ungari

Albaania  | Ameerika Uhendriigid  | Belgia  | Bulgaaria  | Eesti  | Hispaania  | Holland  | Horvaatia  | Island  | Itaalia  | Kanada  | Kreeka  | Leedu  | Luksemburg  | Lati  | Montenegro  | Norra  | Poola  | Portugal  | Prantsusmaa  | Pohja-Makedoonia  | Rumeenia  | Saksamaa  | Slovakkia  | Sloveenia  | Soome  | Suurbritannia  | Taani  | T?ehhi  | Turgi  | Ungari

Iseseisvad riigid: Albaania  | Andorra  | Armeenia ¹  | Aserbaid?aan ¹ | Austria  | Belgia  | Bosnia ja Hertsegoviina  | Bulgaaria  | Eesti  | Gruusia ¹ | Hispaania  | Holland  | Horvaatia  | Iirimaa  | Island  | Itaalia  | Kasahstan ² | Kosovo  | Kreeka  | Kupros ¹ | Leedu  | Liechtenstein  | Luksemburg  | Lati  | Malta  | Moldova  | Monaco  | Montenegro  | Norra  | Poola  | Portugal  | Prantsusmaa  | Pohja-Makedoonia  | Rootsi  | Rumeenia  | Saksamaa  | San Marino  | Serbia  | Slovakkia  | Sloveenia  | Soome  | Suurbritannia  | ?veits  | Taani  | T?ehhi  | Turgi ² | Ukraina  | Ungari  | Valgevene  | Vatikan  | Venemaa ²

  Soltuvad alad: Ahvenamaa  | Akrotiri ja Dhekelia ¹ | Gibraltar  | Guernsey  | Faari saared  | Jan Mayen  | Jersey  | Man  | Svalbard

  Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad : Abhaasia ¹ | Louna-Osseetia ¹ | Pohja-Kupros ¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saksamaa&oldid=6607808 "