Friedrich Engels
(
28. november
1820
Barmeni linn (nuud
Wuppertali
linnaosa) ?
5. august
1895
London
) oli saksa
filosoof
, kes on tuntud kui
Kommunistliku partei manifesti
kaasautor, samuti
Karl Marxi
"
Kapitali
" teise ja kolmanda osa kirjutaja.
Engels sundis
tekstiilivabrikandi
perekonnas. Ta oppis
1834
?
1837
Elberfeldi
gumnaasiumis
, lahkus isa noudmisel gumnaasiumi viimasest klassist, hakkas toole tema kaubakontoris
Bremenis
ning taiendas haridust iseseisvalt. Ta oli
1841
?1842 sojavaeteenistuses
Berliinis
, kuulas vabal ajal ulikoolis loenguid, astus
noorhegeliaanide
ringi ja kirjutas Schellingi vaadete vastast teost. Ta tootas
1842
?1844
Inglismaal
Manchesteris
, kus tutvus
utopistlike sotsialistide
ja inglise majandusteadlaste teostega.
Engels avaldas teoseid poliitilisest okonoomiast ("Visandid poliitilise okonoomia kriitikaks",
1844
).
1845
ilmus teos "Toolisklassi olukord Inglismaal" 1844. Saksamaale tagasi soites kohtus Engels
Pariisis
Karl Marxiga. Sellest algas nende soprus ja peaaegu 40 aasta pikkune koostoo. Saksamaal osales Engels poliitikas, kuid ahvardav vangistus ja tuli isaga sundisid teda sealt lahkuma.
1845
?
1847
elas ta
Brusselis
ja Pariisis. Neil aastail koos Marxiga kirjutatud teostes ("Puha perekond", "Saksa ideoloogia") on sonastatud mitu dialektilise ja ajaloolise materialismi pohiprintsiipi. 1847 asutasid Marx ja Engels
Kommunistide Liidu
ja kirjutasid selle programmi ?
Kommunistliku partei manifesti
. Aprillis
1848
soitsid nad Saksamaale, kus osalesid
1848. aasta revolutsioonis
ja asutasid
Kolnis
ajalehe Neue Rheinische Zeitung (1848?
1849
). 1849 voitles Engels valitsusvagede vastu. Parast luuasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx. Novembris
1850
naasis ta Manchesteri, kus oli algul ametnik, hiljem kaubakontori kaasosanik, pidas Marxiga tihedat kirjavahetust ja aitas teda majanduslikult.
1870
asus Engels loplikult
Londoni
.
[1]
Ta vottis koos Marxiga osa
I Internatsionaali
asutamisest ja juhtimisest. Parast Marxi surma (
1883
) viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II (
1885
) ja III koite (
1894
). Lopetamata toos "Looduse dialektika" (
1873
?1883, ilmus
1925
,
eesti keeles
1962
) kasitles ta filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, loi loodusteaduste klassifitseerimise pohimotted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "
Ludwig Feuerbach
ja klassikalise saksa filosoofia lopp" (
1886
) sonastas ta filosoofia pohikusimuse ning selgitas
idealismi
ja
materialismi
ning
metafuusika
ja
dialektika
olemust. Engels taunis katseid kasitada filosoofiat teaduste teadusena ja rohutas dialektilise materialismi metodoloogilist tahtsust.
