Hessen

Hessen
	saksa Hessen
	Hesseni lipp Hesseni vapp
	Pindala: 21 100 km²
	Elanikke: 6 265 809 (31.12.2018)
	Rahvastikutihedus: 297 in/km²
	Pealinn : Wiesbaden

Hessen on Saksamaa liidumaa .

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 3 ringkonnaks ( Darmstadt , Gießen , Kassel ), mis omakorda jagunevad 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks . 7 linna, mis ei ole kreisivabad, omavad eristaatust.

Kreisivabad linnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eristaatusega linnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Bad Homburg
Fulda
Gießen
Hanau
Marburg
Russelsheim
Wetzlar

Hesseni ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hesseni valitsejad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1500?1509, Wilhelm, Hesseni hertsogiriigi hertsog, endine Hesseni maakrahv Wilhelm II (surnud 1515);
1509?1567, Philipp Suuremeelne , Hesseni maakrahvkonna maakrahv;

Parast Philipp Suuremeelse surma 1567. aastal jagati hertsogiriik tema nelja poja vahel Hessen-Kassel , Hessen-Marburg , Hessen-Rheinfels ja Hessen-Darmstadti maakrahvkondadeks . Jargnevate vurstiriikide juhtide surma jargse valduste jagamise tulemusel jareltulijate vahel jagunes piirkond veelgi vaiksemateks valdusterritooriumiteks: Hessen-Homburgi , Hessen-Rumpenheimi , Hessen-Philippsthali , Hessen-Philippsthal-Barchfeldi , Hessen-Eschwege , Hessen-Rheinfelsi , Hessen-Rheinfels-Rotenburgi , Hessen-Rheinfels-Wanfriedi , Hessen-Butzbachi , Hessen-Braubachi , Hessen-Darmstadt-Itteri , Hessen-Marburgi ja Hessen-Hanau maakrahvkondadeks.

Suurema maa-ala ja voimsuse sailitas Hessen-Kasseli maakrahv , kes ka domineeris piirkonnas kuni 19. sajandi alguseni.

1567?1592, Wilhelm IV , Philipp I Suuremeelse vanim poeg, kes suutis liita ka oma maakrahvkonnaga 1583. aastal Hessen-Rheinfelsi piirkonna;
1592?1627, Moritz , liitis 1604 . aastal Hessen-Marburgi parast selle valitseja Ludwigi surma, kuid eraldas oma poegadele valitsemiseks 1627 . aastal Hessen-Eschwege , Hessen-Rheinfelsi ja Hessen-Rotenburgi ;
1627?1637, Wilhelm V , maakrahv Moritza poeg, Kolmekumneaastase soja ajal sunniti eksiili;
1637?1663, Wilhelm VI , kes asus valitsema parast taisealiseks saamist, enne seda aga aastatel
- 1637?1650, valitses regendina Amalie Elizabeth von Hanau , maakrahvinna ja eelmise ema, 1644?1648 toimusid kalvinismi pooldava Pohja-Hesseni ja Louna-Hesseni luterluse pooldajate vahel.
1663?1670, Wilhelm VII , Wilhelm VI poeg, asus valitsema lapseeas, kuid suuri noorena;
- 1663?1677, valitses regendina Hedwig Sophie von Brandenburg, Wilhelm VII ema;
1670?1730, Karl I , Wilhelm VI poeg;
1730?1751, Fredrik I , kes abiellus Karl XII oe Ulrika Eleonoraga ja parast Karl XII surma jarel kuningannaks valitud Ulrika Eleonora loobumist troonist 1720 . aastal sai Rootsi kuningaks. 1736. aastal liitis Fredrik Hessen-Kasseliga taas Hanau-Munzenbergi , parast sealse Hanau krahvidunastia valjasuremist;
1751?1760, Wilhelm VIII ;
1760?1785, Fredrik II , Fredrik II valitsemisajal osalesid Hesseni palgasodurid Suurbritannia kuningriigi poolt Ameerika iseseisvussodas (1776?1783);