See artikkel raagib sundmuste hulgast ajauhikus; toenaosusteooria moiste kohta vaata artiklit Sagedus (toenaosusteooria) ; statistika moiste kohta vaata artiklit Absoluutne sagedus ; okoloogia moiste kohta vaata artiklit Frekvents

Sagedus on vordsete ajavahemike tagant korduvate sundmuste ( fuusikas enamasti vongete , impulsside vmt) arv ajauhikus.

Sageduse tahis fuusikalise suurusena on f , mis tuleneb ladina sonast frequentia ("arvukus, rohkus, rahvahulk"). Monikord, naiteks valguslaine kirjeldamisel on sageduse tahisena kasutusel kreeka taht nuu ${\displaystyle \nu }$.

Sageduse uhik SI-susteemis on herts (Hz): 1 sundmus sekundis on 1 herts . Poorlevate mehaaniliste seadmete poorlemissageduse traditsiooniline uhik on poorete arv minutis, inglise keeles revolutions per minute , luhendina r/min voi rpm . 60 rpm = 1 Hz.

Perioodilise protsessi sagedus on leitav jargmisest valemist:

${\displaystyle f={\frac {1}{T}},\,}$

kus T on periood .

Laine sagedus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laine on ruumis leviv vonkumine. Selle sagedus ${\displaystyle f}$ on poordvordelises soltuvuses lainepikkusest ${\displaystyle \lambda \,}$. Tapsemalt vordub sagedus laine levimis kiiruse ${\displaystyle v}$ ja lainepikkuse jagatisega :

${\displaystyle f={\frac {v}{\lambda }}.}$

Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiiruseks valguse kiirus ${\displaystyle c\,}$. Helilainete puhul on selleks helikiirus (ohus umbes 330 m/s).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sagedus

• Ringsagedus
• Harmooniline vonkumine
• Sagedusriba