Peking

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib asulast, haldusuksuse kohta vaata artiklit Beijing Shi .

Peking

hiina 北京

Pindala 16 411 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 21 893 095 (1.11.2020) [1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 39° 54′ N , 116° 24′ E
Peking (Hiina)
Peking
Beihai park
Uute pilvelohkujate rajoon
Pekingi pohiplaan 1843. aastast

Peking ( hiina 北京 B?ij?ng 'pohjapealinn') on Hiina pealinn .

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pekingis elab umbes 22 miljonit alalist elanikku (2023). [2] [3] Pekingi rahvaarv on 2020. aasta jarel kasvanud igas aastas keskmiselt 2% ehk 400 000 inimese vorra. Kasv aeglustub ja monedel andmetel on Pekingi elanike arv hakanud 2022. aastast alates vahenema, teiste prognooside jargi kasv siiski jatkub. [4]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Pekingi elanikest hiinlased 95,69%, mand?ud 1,84%, hueid 1,74%, mongolid 0,28%, korealased 0,15%, tuijad 0,062%, t?uangid 0,054%, miaod 0,039%, uiguurid 0,023% ja tiibetlased 0,022%.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peking on uks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme toostus moodustab 73,2% selle SKP -st. Peking oli esimene postindustriaalne Hiina linn.

Haridus ja teadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pekingis asub Hiina uks tippulikoole, Renmini Ulikool .

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peking on ajalooliselt maailma uks esimesi teadlikult planeeritud linnu, mille pohiplaan, rajoonide jaotus, tanavavorgu kuju ja kvartalite sisemine planeering pidi vastama riigi ja uhiskonna struktuurile. Linna keskmes on valitsushooned: kunagine keisripalee ja praeguse Hiina valitsuse residents. Selle umber asusid tahtsamate ametnike elurajoonid, linna aarealadel elasid vaesemad voi vahem tahtsad kodanikud. Linna tanavavork on ristkulikukuline ruudustik, mida labivad suured ringteed ning pohja-louna- ja ida-laanesuunalised laiad promenaadid. [5]

See pohiplaan on Pekingis sailinud siiani. Aimata on ka 1965. aastal lammutatud endise linnamuuri asukoht. Pekingi uued linnaplaanid on kontsentrilise linna printsiibist loobunud. Koige korgemate uute pilvelohkujate rajoon (inglise keeles Beijing central business district , pinyin : B?ij?ng Sh?ngwu Zh?ngx?n Q? ) asub linna ajaloolisest keskusest Tian'anmeni valjakust 4 km ida suunas.

  • Tian'anmeni valjak Pekingi keskel vana keisripalee lounavarava lahedal on maailma suurim valjak. Selle aares paiknevad mitmed Hiina tahtsad valitsushooned ja Mao Zedongi mausoleum.
  • Keelatud linn on kesklinnas asuv vana Hiina keisrite residents, muuri ja vallikraaviga umbritsetud valjakute ja puidust valitsushoonete kompleks. Keelatud linn on kulastajatele avatud ja selles asub Paleemuseum.
  • Jingshani park on Keelatud Linnast pohjas asuv avalik park. Seal asub Pekingi koige korgem punkt ja vaateplatvormid.
  • Beihai park on Keelatud Linnast loodesse jaav avalik park. Parki jaab Beihai jarv ("Pohjapoolne meri"), jarves asuv saar ja mitmed korgendikud. Ehitistest on pargis pagoode, templeid ja paviljone.
  • Kesklinnast 10 km loodes asub Suvepalee .

Sport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pekingis toimusid 2008. aasta suveolumpiamangud ja 2022. aasta taliolumpiamangud .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Seventh National Population Census of the People's Republic of China
  2. "Hiina 2020. aasta rahvaloenduse andmete uldinfo" . National Bureau of Statistics of China . 11. mai 2021 . Vaadatud 13. november 2023 .
  3. "Beijing Population 2023" . World Population Review . Vaadatud 13. november 2023 .
  4. "Beijing's population has declined for the first time in 19 years" . CNN Pekingi buroo . 23. marts 2023 . Vaadatud 13. november 2023 .
  5. "Beijing and the earliest planning document in history" . The Guardian . 17. marts 2016 . Vaadatud 13. november 2023 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]