Kolmas riik

	Kolmas riik Drittes Reich 1933?1945
	Kolmanda riigi lipp Kolmanda riigi vapp
Valitsusvorm	totalitaarne diktatuur
President	1933?1934 Paul von Hindenburg ; 1934?1945 Adolf Hitler ; 1945 Karl Donitz
Kantsler	1933?1945 Adolf Hitler ; 1945 Joseph Goebbels
Pealinn	Berliin
Pindala	633 786 km²
Rahvaarv	78 800 000 (1938) ; 135 in/km²
Riigikeeled	saksa keel
Rahauhik	mark
Humn	Deutschlandlied
Ajavoond	Kesk-Euroopa aeg
Weimari vabariik	Saksamaa 1945?1949

Kolmas riik ^[2] (ka Kolmas Riik ^[3] voi Kolmas Reich ; ^[4] saksa keeles Drittes Reich ) oli Saksamaa ( Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi ) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933 ? 1945 , kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne re?iim .

"Kolmas riik" tahistas natsionaalsotsialistliku motteviisi kohaselt riiki, mille eelkaijad olid Saksa Rahvuse Puha Rooma Keisririik ( 843 ? 1806 kui "Esimene riik") ja " Saksa keisririik " ( 1871 ? 1918 kui "Teine riik"). "Kolmas riik" pidi parast Weimari Vabariigi loppu 1933 . aastal hakkama tahistama Saksamaa hiilguse taassundi. Moiste vottis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922 . aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Eesti ajalookirjanduses kasutatakse sagedamini nimetusi natsionaalsotsialistlik Saksamaa voi Natsi-Saksamaa .

Riigivalitsemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigipea [ muuda | muuda lahteteksti ]

Fuhrer und Reichskanzler (Adolf Hitler) 1933 ? 1945 ;
kantsler Karl Donitz , 1945
- Asekantsler, Franz von Papen , 1933
- Riigikantselei juht, Hans Lammers

Riigikantseleile allusid: Kiirteede ( Autobahn ) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Munchenisse uleviimise peaehitusnounik; Linzi linna Riigi ehitusnounik.

Nelja-aastaplaani volinik: Hermann Goring

Riigi haldusasutused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigiministeeriumid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigi sojaminister Adolf Hitler (1938?1945)
Riigi Valisministeerium ( Konstantin von Neurath , 1932 -1938; Joachim von Ribbentrop 1938 ? 1945 )
Riigi Siseministeerium ( Wilhelm Frick , Heinrich Himmler )
Riigi Haridus- ja propagandaministeerium ( Joseph Goebbels )
Riigi Ohusoiduministeerium ( Hermann Goring ), kes ka Reichsmarshall ja Preisimaa minister-president
Riigi Rahandusministeerium ( Lutz Schwerin von Krosigk )
Riigi Kohtuministeerium ( Franz Schlegelberger )
Riigi Majandusministeerium ( Walther Funk )
Riigi Toitlustus- ja pollutooministeerium ( Walther Darre )
Riigi Justiitsministeerium ( Franz Guertner , 1932?41; Franz Schlegelberger , 1941?42, Otto Thierack , 1942?45)
Riigi Tooministeerium ( Franz Seldte )
Riigi Teadus- ja haridusministeerium ( Bernhard Rust )
Riigi Kirikuministeerium ( Hanns Kerrl )
Riigi Teedeministeerium ( Julius Dorpmuller ,1937?45)
Riigi Postiministeerium ( Wilhelm Ohnesorge )
Riigi Relvastusministeerium ( Fritz Todt , 1940?42; Albert Speer , 1942?45)
Portfellita riigiministrid ( Konstantin von Neurath , Hans Frank , Hjalmar Schacht , Artur Seyss-Inquart )
Riigikaitse Ministrite Noukogu: Hermann Goring

Albert Speer – esimene arhitekt, sojavarustusminister alates 1942
Hjalmar Schacht – minister, Riigipanga president
Konstantin von Neurath – Salakabineti (valispoliitika) ulem

Vallutatud alade okupatsioonivoimud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium ( Reichsleiter Alfred Rosenberg , 1941?45)
Kindralkubermang ( kindralkuberner Hans Frank )
Ida maa-ala Riigikomissariaat , Hinrich Lohse ,
Ukraina Riigikomissariaat
Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraat ( riigiprotektor Konstantin von Neurath )
- Boomimaa and Maarimaa riigiprotektori asetaitja ( Reinhard Heydrich )
Prantsusmaa Sojakuberneri Ametkond
Austria riigivanem, ulemvalitseja Hollandis Arthur Seyß-Inquart

Riigikaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sojavagi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oberkommando der Wehrmacht (OKW), Abwehr , Wehrmacht
Oberkommando des Heeres (OKH), Heer
Oberkommando der Marine (OKM), Kriegsmarine
Oberkommando der Luftwaffe (OKL), Luftwaffe ( Reichsluftschutzbund ),

Vaata Karl Donitz , Erwin Rommel , Wilhelm Keitel , Wilhelm Canaris , Alfred Jodl , Erich Raeder , Robert Ritter von Greim .

Sisejulgeolek [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paramilitaarsed organisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sturmabteilung (SA)
Schutzstaffel (SS)
- Allgemeine SS
- Waffen-SS
- Germanische SS
Deutscher Volkssturm
Nationalsozialistisches Kraftfahrerkorps (NSKK)
Nationalsozialistisches Fliegerkorps (NSFK)

Riigipolitsei [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksa Korrapolitsei Peaamet ( Ordnungspolizei, Orpo ), (vormiriietuses politsei) avaliku korra kaitse
- Schutzpolizei
- Gendarmerie
- Gemeindepolizei
Riigi Julgeoleku Peaamet ( Reichssicherheitshauptamt , RSHA )
- Julgeolekupolitsei ( Sicherheitspolizei , Sipo ), NSDAP siseriiklik poliitiline politsei
  - Salajane Riiklik politsei ( Gestapo ), riiklik poliitiline politsei
  - Kriminaalpolitsei ( Kripo ), tegeles kriminaalkuritegudega
  - Julgeolekuteenistus ( Sicherheitsdienst ), NSDAP valisluureorganisatsioon

Poliitilised organisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Natsionaalsotsialistlik Saksa Toolispartei ,
- Fuhrer Adolf Hitler , Rudolf Heß , kantselei ulem Martin Bormann ( Ernst Rohm , Karl Harrer )
Noorsoo-organisatsioonid
- Hitleri-noored Hitlerjugend – (poisid ja noormehed)
- Saksa Neidude Liit Bund Deutscher Madel (tutarlapsed ja neiud)
- Saksa Noorukid Deutsches Jungvolk (poisid ja tudrukud vanuses 6?8 aastat)

Tooorganisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Deutsche Arbeitsfront ( Saksa Toorinne )
- Reichsarbeitsdienst
- Kraft durch Freude
Organisation Todt
- Transport Korps Speer

Teenistusorganisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaimulikud organisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Akadeemilised organisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Natsionaalsotsialistlik Saksa Ulikoolioppejoudude Liiga
Natsionaalsotsialistlik Saksa Uliopilasliiga
Reichskulturkammer ^[5]

Prominentsed persoonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Otto Meissner – Kantselei pea
Fritz Todt – Teede kindralinspektor
Hans Frank – minister, Saksa Oigusakadeemia juht
Robert Ley – Saksa Toorinde juht
Baldur von Schirach – Saksa noorsoo organisatsioonide juht
Karl Brandt
Alois Brunner
Hanns Kerrl – Kirikuasjade minister
Otto Dietrich – Riigisekretar, Riigi pressijuht
Karl Hanke – Riigisekretar, Propagandaminister
Konstantin Hierl – Tooteenistuse juht
Hans von Tschammer und Osten – Riigisekretar ja Riigi spordijuht
Gertrud Scholtz-Klink – Riigi naisliikumise juht
Ernst Wilhelm Bohle – Riigisekretar, Valisorganisatsioonide juht
Roland Freisler – Rahvakohtu president
Hans Fritzsche
Karl Otto Koch
Herbert Lange
Artur Axmann
Alfred Meyer
Erich Priebke
Fritz Sauckel
Carl Schmitt
Julius Streicher
Josef Terboven
Gottfried Benn
Eva Braun
Wernher von Braun
Houston Stewart Chamberlain
Gottfried Feder
Friedrich Flick
Theodor Fritsch
Arthur de Gobineau
Hans Friedrich Karl Gunther (mitte segi ajada Hans Guntheriga )
Willibald Hentschel
Alfred Hoche
Armin D. Lehmann
Lanz von Liebenfels
Guido von List
Karl Lueger
Alfred Ploetz
Ferdinand Porsche
John Rabe
Geli Raubal
Leni Riefenstahl
Johannes Stark
Rudolf von Sebottendorf
Walter Thiel
Winifred Wagner
Konrad Zuse

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaad eriti rangalt tabanud ulemaailmne majanduskriis ( 1929 ? 1933 ) saavutas aastal 1932 haripunkti: tootute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% toolistest) ja toostustoodang vahenes 1929. aastaga vorreldes 40%.

Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lahtuv Saksa Rahvussotsialistlik Toolispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% haaltest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi jarel ning maarati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks .

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler labi edukat sisepoliitikat, mis voimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.

Saksamaa valispoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa valispoliitika 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasoja lopetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga puudsid soja voitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sojalise voimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi soja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa pohilise toostuspiirkonna Elsass - Lothringeni piirkonna (prantsusparaselt Alsace ja Lorraine ) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini joe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sojajoududele.

1935. aastal toimunud rahvahaaletusel otsustasid Saarlandi elanikud, 90,8% poolthaaltega taasliituda Saksamaaga. Versailles' rahulepingu noudeid rikkudes taastas A. Hitler 26. veebruaril 1935 Saksamaa ohuvae Luftwaffe , mille ulemjuhatajaks sai Hermann Goring . 14. aprillil 1935 solmisid Suurbritannia ja Pohja-Iiri Uhendkuningriik , Prantsusmaa ja Itaalia kuningriik Stresas liidu, et taita Locarno ja Versailles' rahulepingu tingimusi ning tagada Austria iseseisvus.

18. juunil 1935 solmiti Inglise-Saksa merevaekokkulepe , mis tuhistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Suurbritannia andis oma nousoleku, et Saksamaa voib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaa? oleks 35% Suurbritannia pealveelaevastiku kogutonnaa?ist, ning allveelaevastiku, mille tonnaa? oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaa?ist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva: Bismarck ja Tirpitz . Aastail 1935?1937 alustati ka viie ristleja ehitamist.

Juulist 1936 aprillini 1939 toimunud Hispaania kodusojas Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco , ja vasakpoolsete ruhmituste vahel toetasid Benito Mussolini Itaalia kuningriik , Saksamaa ja Antonio Salazari juhitud Portugal natsionaliste ning Noukogude Liit ja Mehhiko vabariiklasi. 1936. aasta novembris solmis Saksamaa koos Itaalia kuningriigi ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti .

Saksamaa territooriumi laienemine 1937-1939

Tanu Saksamaa agressiivsele valispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide jareleandmistele suutis Saksamaa hoivata 1936. aastal uuesti Reini joe demilitariseeritud tsooni laanes Reinimaal , 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria Liitriigi lounas; 1938. aastal liita Muncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa idas. 1939. aasta 15. martsil okupeerisid Wermachti maavaed seni iseseisvaks jaamud T?ehhoslovakkia , Boomi- ja Maarimaa alad. 28. aprillil 1939 kuulutas A. Hitler Reichstagis kehtetuks Inglise-Saksa merevaeleppe ja Saksa-Poola mittekallaletungilepingu .

1939 . aasta 23. augustil 1939 solmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti , mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jaama Poola laaneosa ja Leedu ? NSV Liidu mojusfaari oleks pidanud minema Soome , Eesti , Lati , Poola idaosa ( Laane-Ukraina ja Laane-Valgevene ) ning Rumeenia kuningriigile kuulunud Bessaraabia ja Pohja-Bukoviina .

1939. aasta 1. septembril tungisid Saksamaa vaed Poolasse laanest ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vagede pealetungiga Poolale idast vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale soja, kuid reaalset sojategevust ei alustanud.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Knaurs Lexikon, Th. Knaur Nachf. Verlag, Berlin, 1939
↑ Kolmas riik Eesti Entsuklopeedias
↑ Sonaveeb: Kolmas Riik
↑ Sonaveeb: Kolmas Reich
↑ Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ahvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida" . Eesti Ekspress . Ekspress Meedia AS . Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer . ISBN 0-671-72868-7
The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
Cohen, Nobel, Neuschell, Osheim, Roberts, Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961?962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

[Knaur-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Knaurs Lexikon, Th. Knaur Nachf. Verlag, Berlin, 1939

[2] Kolmas riik Eesti Entsuklopeedias

[3] Sonaveeb: Kolmas Riik

[4] Sonaveeb: Kolmas Reich

[:0-5] Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ahvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida" . Eesti Ekspress . Ekspress Meedia AS . Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]