Reinhard Tristan Eugen Heydrich
(
7. marts
1904
Halle
?
4. juuni
1942
Praha
) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti
RSHA
ulem ja okupeeritud T?ehhoslovakkia ja Boomimaa valitseja (
Reichsprotektor
). Auastmelt oli ta SS-Obergruppenfuhrer ja politseikindral (
General der Polizei
).
Sundis 7. martsil
1904
Halles
ooperilaulja ja helilooja
Bruno Heydrichi
ja tema abikaasa Elisabethi (sund. Krantz) pojana.
Reinhard Heydrichit kasvatati saksa rahvusluse vaimus, mis oli tema perekonnas laialt levinud. Tema vanemad lugesid rassiteoreetik
Houston Stewart Chamberlaini
teoseid. Tema perekond pidas Saksamaa kaotust I maailmasojas ja keiser
Wilhelm II
troonist loobumist katastroofiks.
Astus 15-aastaselt 1919. aastal
Georg Ludwig Rudolf Maerckeri
vabakorpusse
. Ta oli
Halles
Deutschvolkischer Schutz- und Trutzbundi
liige.
[1]
Astus 30. martsil 1922 merekadetina merevakke (
Reichsmarine
), 1926. aastal lahetati ta merevaeluuresse ning 1928. aastal sai ta leitnandiks (
Leutnant zur See
).
1930. aasta detsembris tutvus ta uhel ballil oma tulevase abikaasa Lina Mathilde von Osteniga († 14. august 1985), kes oli parit Pohja-Saksamaa perekonnast, mis oli sarnaselt Heydrichi omaga rahvus-patriootlikult meelestatud. 26. detsembril 1931 peeti Grossenbrodes pulmad. Kuna ta oli eelnevalt lubanud abielluda teise naisega, laks see vahejuhtum merevae aukohtusse, mis tunnistas tema kaitumisviisi autuks ning ta oli sunnitud
1931
. aastal merevaest lahkuma.
NSDAP-s ja SS-i Julgeolekuteenistuses
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
1931. aasta juunis astus Heydrich
NSDAP
-sse (liige nr 544.916) ja
SS
-i (SS nr 10.120).
1939. aastal maarati R. Heydrich
Riigi Julgeoleku Peaameti
juhiks, kellena ta tootas kuni tapmiseni
T?ehhis
1942. aastal.
Parast
T?ehhoslovakkia
okupeerimist Saksamaa poolt maaras
Hitler
ta 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima
Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraati
. Vorreldes oma eelkaija
Konstantin von Neurathiga
oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest kuljest viis ta labi osavat sotsiaalpoliitikat, mis voimaldas elanikkonnal jatkata oma igapaevaelu ning selle tulemusena puudus T?ehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.
T?ehhoslovakkia
eksiilvalitsus (
Prozatimni statni z?izeni
), mida juhtis
Edvard Bene?
, plaanis Heydrichile
atentaati
. Briti eriteenistus
Special Operations Executive
(SOE) valis selleks ulesandeks valja
Jan Kubi?i
ja
Jozef Gab?iki
. Parast valjaoppe saamist toimetas Briti lennuvagi nad langevarju teel okupeeritud T?ehhoslovakkiasse.
27. mail 1942 pidi Heydrich Hitleriga Berliinis kohtuma. Tema avatud soidukile korraldati
Praha
eeslinnas
Kobylisys
varitsus. Gab?ik sihtis teda automaatrelvaga, kuid see ei tulistanud. Kiirendamise asemel kaskis Heydrich oma autojuhil peatuda, et asuda kahe rundajaga voitlusse. Kubi? heitis seejarel lohkekeha (kohandatud tankimiin) auto taha. Nii Heydrich kui ka Kubi? said plahvatuses haavata. Rundajatel onnestus pogeneda.
Heinrich Himmler
kulastas teda 2. juunil. Parast seda langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud. Tema surmaajaks peetakse 4. juuni 1942 kell 04:30.
Kattemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa
Lidice
ja
Le?aky
kula ule 16-aastased meessoost isikud. Asulad poletati maha ja varemed korvaldati. Atentaadi toimepanijad pogenesid
Praha
Puha Kirilli ja Metodiuse kirikusse
, kus piiskop
Mat?j Pavlik
aitas neil ennast peita.
SS
avastas nende peidukoha ning nad tapsid end lootusetus olukorras. Neid aidanud piiskop Pavlik hukati.
- ↑
Uwe Lohalm:
Volkischer Radikalismus : Die Geschichte des Deutschvolkischen Schutz- und Trutz-Bundes. 1919 - 1923
. Leibniz-Verlag, Hamburg 1970, S. 444.
ISBN 3-87473-000-X
.