Reinhard Tristan Eugen Heydrich ( 7. marts 1904 Halle ? 4. juuni 1942 Praha ) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti RSHA ulem ja okupeeritud T?ehhoslovakkia ja Boomimaa valitseja ( Reichsprotektor ). Auastmelt oli ta SS-Obergruppenfuhrer ja politseikindral ( General der Polizei ).

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noorpolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sundis 7. martsil 1904 Halles ooperilaulja ja helilooja Bruno Heydrichi ja tema abikaasa Elisabethi (sund. Krantz) pojana.

Reinhard Heydrichit kasvatati saksa rahvusluse vaimus, mis oli tema perekonnas laialt levinud. Tema vanemad lugesid rassiteoreetik Houston Stewart Chamberlaini teoseid. Tema perekond pidas Saksamaa kaotust I maailmasojas ja keiser Wilhelm II troonist loobumist katastroofiks.

Astus 15-aastaselt 1919. aastal Georg Ludwig Rudolf Maerckeri vabakorpusse . Ta oli Halles Deutschvolkischer Schutz- und Trutzbundi liige. ^[1]

Merevaes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Astus 30. martsil 1922 merekadetina merevakke ( Reichsmarine ), 1926. aastal lahetati ta merevaeluuresse ning 1928. aastal sai ta leitnandiks ( Leutnant zur See ).

1930. aasta detsembris tutvus ta uhel ballil oma tulevase abikaasa Lina Mathilde von Osteniga († 14. august 1985), kes oli parit Pohja-Saksamaa perekonnast, mis oli sarnaselt Heydrichi omaga rahvus-patriootlikult meelestatud. 26. detsembril 1931 peeti Grossenbrodes pulmad. Kuna ta oli eelnevalt lubanud abielluda teise naisega, laks see vahejuhtum merevae aukohtusse, mis tunnistas tema kaitumisviisi autuks ning ta oli sunnitud 1931 . aastal merevaest lahkuma.

NSDAP-s ja SS-i Julgeolekuteenistuses [ muuda | muuda lahteteksti ]

1931. aasta juunis astus Heydrich NSDAP -sse (liige nr 544.916) ja SS -i (SS nr 10.120).

1939. aastal maarati R. Heydrich Riigi Julgeoleku Peaameti juhiks, kellena ta tootas kuni tapmiseni T?ehhis 1942. aastal.

Parast T?ehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt maaras Hitler ta 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraati . Vorreldes oma eelkaija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest kuljest viis ta labi osavat sotsiaalpoliitikat, mis voimaldas elanikkonnal jatkata oma igapaevaelu ning selle tulemusena puudus T?ehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.

Atentaat [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhoslovakkia eksiilvalitsus ( Prozatimni statni z?izeni ), mida juhtis Edvard Bene? , plaanis Heydrichile atentaati . Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) valis selleks ulesandeks valja Jan Kubi?i ja Jozef Gab?iki . Parast valjaoppe saamist toimetas Briti lennuvagi nad langevarju teel okupeeritud T?ehhoslovakkiasse.

27. mail 1942 pidi Heydrich Hitleriga Berliinis kohtuma. Tema avatud soidukile korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus. Gab?ik sihtis teda automaatrelvaga, kuid see ei tulistanud. Kiirendamise asemel kaskis Heydrich oma autojuhil peatuda, et asuda kahe rundajaga voitlusse. Kubi? heitis seejarel lohkekeha (kohandatud tankimiin) auto taha. Nii Heydrich kui ka Kubi? said plahvatuses haavata. Rundajatel onnestus pogeneda.

Heinrich Himmler kulastas teda 2. juunil. Parast seda langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud. Tema surmaajaks peetakse 4. juuni 1942 kell 04:30.

Kattemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Le?aky kula ule 16-aastased meessoost isikud. Asulad poletati maha ja varemed korvaldati. Atentaadi toimepanijad pogenesid Praha Puha Kirilli ja Metodiuse kirikusse , kus piiskop Mat?j Pavlik aitas neil ennast peita. SS avastas nende peidukoha ning nad tapsid end lootusetus olukorras. Neid aidanud piiskop Pavlik hukati.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]