Martin Luther

Martin Luther
Martin Luther
Sunniaeg	10. november 1483 ; Eisleben ( Saksa-Rooma riik )
Surmaaeg	18. veebruar 1546 (62-aastaselt) ; Eisleben ( Saksa-Rooma riik )
Amet	tolkija , teoloog , Kerjusmunk , filosoof , pastor , kirjanik , jutlustaja, helilooja , Kirjutaja
Autogramm
	[ muuda Wikidatas ]

See artikkel raagib luterluse rajajast; Saksa diplomaadi kohta vaata artiklit Martin Luther (diplomaat) , Eesti suurtoosturi kohta vaata artiklit Martin Christian Luther ; Lutheri teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Luther (tapsustus) .

Martin Luther (sunninimi "Martin Luder" ; 10. november 1483 Eisleben ? 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mojutanud protestantismi (eriti luterlust ) ja ka teiste kristlike traditsioonide opetust .

Elu ja tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luther sundis Eislebenis talupoeglikku paritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas ules Mansfeldis ja astus 1501 . aastal Erfurdi ulikooli oigusteadust oppima. 1502 . aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505 . aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut valja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jai Luther rajuilma katte ning andis puhale Annale tootuse, et kui ta eluga paaseb, hakkab ta mungaks. Nonda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507 . aastal, parast preestriks puhitsemist, alustas ta ka teoloogiaopinguid, saades 1512 . aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuopetused ei rahuldanud, asus ta valja tootama uut opetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta legendi jargi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kus moistis hukka patukustutuse sedelite muutamise. Sel paeval tahistavad luterlased usupuhastuspuha . Ta kutsus kristlikku kirikut ules tulema tagasi Piibli opetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid korvaldada sellest moned vaarnahtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust valja. Peale uute kristlike suundade sai Lutheri tegevusest alguse ka katoliiklik reform ehk vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai valjenduse Trento kirikukogu otsustes.

Lutheri piiblitolge saksa keelde , 1522 . aastal ilmus tema tolgitud Uus Testament ja 1534 . aastal Piibli tervikteksti tolge, mis aitas kaasa uhtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele pohimottele tolkimises . Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sundis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.

Malestusmargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1862 . aastal pustitati Keila lahedale Martin Lutheri pronksist malestussammas , mis havitati 1949 . aastal.

Keila lahedal asunud Martin Lutheri malestusmark
Lutheri malestusmark Latis Gulbene linnas
Lutheri kuju tema sunnilinnas Eislebenis Saksamaal
Lutheri kuju Landau linnas
Martin Lutheri memoriaal Wormsis

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lucien Febvre , Martin Luther. Uks inimsaatus, 2003.
Valitud tood (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tolked). Koostanud Urmas Petti. Toimetanud Katre Ligi . Tolkinud Anne Burghardt , Meelis Friedenthal , Marju Lepajoe ja Urmas Petti . Tartu, 2013.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]